Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks
Autor: Mari-Liis Vilgelm 11.B Juhendaja: Õp. Erki Õun Rakvere, 2009 Sisukord 1. Mandrite teke ja kujunemine...............................................................2 2. Mandrite areng................................................................................3 3. Laamtektoonika avastamine...............................................................4 4. Triivitavatest mandritest.....................................................................5 Mandrite teke ja kujunemine Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud.
ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub
Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand vilgas ja elurõõmus
Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks. Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul
2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti? Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit- Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika- alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid) Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele. Seleta mõisted
· Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on ülesehitatud põhiliselt hapniku-, räni- ja raua ühendite baasil. · Kaugemad hiidplaneedid(alates Jupiterist) koosnevad seevastu suures osas vesinikust, heeliumist ja teistest enamasti gaasilises olekus olevaist elementidest.
Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil. Mandritest avastati kõige hiljem Antarktis, mis avastati 19. sajandil. Sinna oli raske ligi pääseda ja sellepärast oli see kaua avastamatta. Selle avastamist jagavad tagantjärele James Cook ja Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen. Pärast Ameerika avastamist püsis maadeavastajate peamine huvi Loodeväila ja Kirdeväila otsinguil. Esimesena jõudis Põhjapoolusele Robert Peary aastal 1909. 19. sajandi alguseks olid kõigi mandrite, v
kängurut. Austraalias on paljud loomad sellised, keda teistel mandritel pole, näiteks nokkloom ja sipelgasiil. Samuti sain teada, et Austraalias pole sõralisi. Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid. Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia
Austraalias on paljud loomad sellised, keda teistel mandritel pole, näiteks nokkloom ja sipelgasiil. Samuti sain teada, et Austraalias pole sõralisi. Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid. 7 Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. 8 Kasutatud kirjandus
kui ka orbiidilt. Peale "Pioneer-Venuse'e" on neid tehtud ka Venera 15 ja 16 pardalt (1983-1984), kuid kõige põhjalikuma uuringu viis läbi "Magellan" aastatel 1990-1994. Tema tehtud piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120 m - 300 m. Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea
loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt ka Maa ise) mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne "venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest - saartest rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. Üks Maakera pööre ümber oma telje umbes 24 tundi (23 h 56 min. 4,10s). Kuu aeglustab Maa pöörlemist umbes 1,5 millisekundi võrra sajandis. Fakte maast · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna
jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusud ja mõõnad ookeanides, mille teket seostatakse K külgetõmbejõuga. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest-saartest rääkimata. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja poolt. Seda kujundit nim kardioidiks. Geoid on kujuteldav keha, mille pind on igas punktis risti maa loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus ühesugune. Maa magnetväli selle põhjustaja on geodünamo. Välistuumas toimuvad temperatuuri tõttu tsirkuleeruvad protsessidtekib laetud
(I. Arold, 1987) 2.2 Ordoviitsium Ordoviitsiumi nimetus pärineb vanakeldi hõimu ladinakeelsest nimest Ordovices (I. Arold, 1987). Ordoviitsium oli Paleosoikumi teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja lõppes 440 miljonit aastat tagasi; järgnes Kambriumile ja eelnes Silurile. Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Joonis 4. Kesk-ordoviitsium
kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas! Samas on suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas). Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad kahte tüüpi pelaagilised setted: (1) punasevärvilised savid, mis tekivad ülipeenest savihõljumist, tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn- oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001- 0
Peale "Pioneer Veenuse" on neid tehtud ka "Venera 15" ja "Venera 16" pardalt (1983-1984), kuid kõige põhjalikuma uuringu viis läbi "Magellan" aastatel 1990-1994. Tema tehtud piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120-300 meetrit. Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 km). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa ehk manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp, Maxwelli mägi (12km). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea.
Seletamatud nähtused Eelajaloolised mõistatused Kas mandrid vajusid merre? Teadlased on juba ammustest aegadest saadik arutlenud müütide ja erinevate uskumatute juttude üle, mis jutustavad kunagi eksisteerinud, kuid looduskatastroofide tagajärjel hävinud salapärastest kõrgelt arenenud elanikonnaga saartest. Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19. sajandil kindlad, et kunagi eksisteeris Lemuuriaks nimetatud manner. See nimetus on tulnud poolahvide hulka kuuluvate leemurite nimest, keda esineb ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed?
Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult!
kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti ning olid esimeseks riffe moodustavaks grupiks Maa ajaloos. Vaatamata oma edukusele ja arvukusele jäi arheotsüaatide eksistents ikkagi lühikeseks, nad surid välja juba Kesk- Kambriumis. Ordoviitsium Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning
Peale "PioneerVenuse'e" on neid tehtud ka Venera 15 ja 16 pardalt (19831984), kuid kõige põhjalikuma uuringu viis läbi "Magellan" aastatel 19901994. Tema tehtud piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120 m 300 m. Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 23 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 710 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea
b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole;
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt)
Peale "Pioneer- Venuse'e" on neid tehtud ka Venera 15 ja 16 pardalt (1983-1984), kuid kõige põhjalikuma uuringu viis läbi "Magellan" aastatel 1990-1994. Tema tehtud piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120 m - 300 m. Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea
Peale "Pioneer- Venuse'e" on neid tehtud ka Venera 15 ja 16 pardalt (1983-1984), kuid kõige põhjalikuma uuringu viis läbi "Magellan" aastatel 1990-1994. Tema tehtud piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120 m - 300 m. Veenus on üldiselt tasane: rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea
· Füsioloogilised · Ökoloogilised · Justus von liebig saksa loodusteadlane . liik saab elada seal kus tema elupaika piiravad kõige piiravamad tingimused ilma milleta ei saa ( N: vesi taimedele??) Saarte biogeograafia Saare mõiste · Meresaared · Isoleeritud kooslused Mäetipud Järved Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised eristunud mandritest kunagi koos elustikuga ( N: Madagaskar, Uus- Meremaa, Briti saared) · Ookeanilised tekkel ilma elustikuta, enamasti vulkaanilised või korallilised (N: havai, Galapagos, Kanaarid) ------ · Mandrilähedased madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud Saarte Dünaamiline liigirikkus 1967. Robert H. MacArthur , Edward O. Wilson liike pindala liike
55. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne ,,venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest (saartest) rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub kuigi väga pikkamööda. 56. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennast kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe-eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku. 3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid
riikide isekus. Banglaseshis mõeldi välja mida ennekuulmatut. Asutati pank , mis laenab ainult vaestel. Antarktika on maaimajagu kus on tohutult maailmavarasid , mida ükski riik ei tohi omaks tunnistada. Looduslik reserv, mis on pühendatud rahule ja teadusele. 49 riigi kokkulepe on teinud sellest ühise loodusliku aarde. Valitsused on pannud kaitse alla kuni 2 % planeedi territoriaalvetest. Esimesed looduskaitsealad loodi üle sajandi tagasi. Nad moodustavad üle 13% mandritest. Neil aladel on inimtegevus kooskõlas liikide ja maastiku säilitamisega. See kooskõla looduse ja inimese vahel võib saada reegliks praeguse erandi asemele. Toimivad metsaistutusprogrammid. Vanapaber töödeldakse ümber. Tarbija ja tootja peaksid kinni haarama õiglusest. Kui tehing on õiglane ning ostja ja müüja saavad kasu, siis saavad kõik õitseda ja teenida korralikku elatist. Kuidas saab olla õiglus ja võrdsus inimeste vahel, kelle töövahendiks on
31 tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju (Kuu ise, olles Maa poole pööratud kogu aeg ühe ja sama küljega, ongi selles suunas välja venitatud). Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne "venitus" maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest--saartest rääkimata. Kõige selle mõjul Maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit; kahekordistub ööpäeva pikkus umbes 6 miljardi aasta pärast. (Allikad 4, 5, 8, 10) Loodelised jõud mõjuvad ka orbiidil liikuvale taevakehale. Tasakaalulise kiiruse ringorbiidil ümber punktmassi liikuva keha jaoks saame gravitatsiooni- ja tsentrifugaaljõu võrdsusest:
mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.htm LITOSFÄÄR Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika.(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril 3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift
Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed o Tekkinud ilma elustikuta kusagil keset ookeani o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised (korallrahu on tõusnud või merepind on madaldunud) o Algselt elu pole olnud, kaugleviga on organismid tulnud ja seal evolutsioneerunud · Mandrilähedased o Madala meretaseme korral mandriga ühenduses
annaabi.ee 
