Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mäluseadmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
protsessor, cache, windows, aeglasem, püsimälu, muutmälu, dialoog, olukordi, anettväikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
......................................................................................6 1.2.2Põhimälu moodulid............................................................................................7 1.3Püsimälu ROM.........................................................................................................8 1.3.1Konfiguratsioonimälu........................................................................................9 1.4Vahemälu Cache.......................................................................................................9 1.4.1Vahemälu areng...............................................................................................10 2Emaplaat........................................................................................................................12 2.1Emaplaadi osad.......................................................................................................12 2.1
...................................................................... 3 Enne kui lisad mälu.....................................................................................................................4 Operatiivmälu..............................................................................................................................5 Mälu tüübid.................................................................................................................................6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu................................................................................................................................6 Mis asi on mälu Arvuti mälu on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul
1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid. Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus "Arvutikasutaja A ja B. Windows 95" lehekülgedel 78 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud. Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks selline riistvarakomponent nagu hiir. Hiirt nimetatakse osutusseadmeks, sest selle põhiliseks funktsiooniks ongi osutada ja sellega arvutile öelda, mida me edasi teha tahame. See osutamine toimub põhiliselt kolmel erineval hiire kasutamise viisil: 1. Hiireklõps (vasaku, kui pole just öeldud, et parema) hiireklahvi hetkeks
.................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas............................................................................
andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist.
Assembly language MOV d, M XOR c,d Masinkood 00110111001110 Binary machine 11000110010100 language 11110100000101 11110000011100 Järgnevalt on toodud protsessori üldstruktuur, mille erinevaid koostisosi hakkame allpool eraldi vaatama. Sellise struktuuriga protsessor võimaldab täita kõiki programme. o käsuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer) Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet)
Selleks on tavaliselt asünkroonsed asetussisendid, mis viib trigeri algolekusse (S- ja R- või ainult R-sisend, olenevalt ehitusest võib olla nii 0 kui 1). Võimalik on ka madalaktiivne asetussisend. 2. Konveier protsessoris ja mälus. Protsessoris: käsu täitmise võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Kui kõik etapid on sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestusega, saab protsessor täita ühe taktiga esimese käsu esimese etapi ning teise takti ajal täita juba teise käsu esimest etappi jne. Kiirus ei suurene, suureneb ainult takti ajal täidetud käskude arv, mis tähendab, et protsessor on pidevalt koormatud. Konveier töötab tõhusalt ainult siis, kui seda pole vaja pidevalt taaskäivitada. Taaskäivitamist võivad põhjustada siirdekäsud, operandide laadimine mälust või andmete ja käskude sõltuvus.
nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) ..................................................................... 12 8. Arvuti mälu hierarhia (188-189) ........................................................................................... 15 9. Arvuti mälude klassifikatsioon (190-191) ............................................................................ 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) .............................................................
....................................18 juhtautomaat (CU - Control Unit)..........................................................................................18 operatsioonautomaat (Data Path)...........................................................................................19 1 Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle)..................... 21 RISC - CISC protsessor.............................................................................................................22 Konveier protsessoris (Pipeline)................................................................................................23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25
...................................................................................... 18 o juhtautomaat (CU - Control Unit) ........................................................................................... 18 o operatsioonautomaat (Data Path) ........................................................................................... 19 Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle) ....................... 21 RISC - CISC protsessor............................................................................................................... 22 Konveier protsessoris (Pipeline) ................................................................................................. 23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction) ............................................................. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) .................................................................................
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. 8. Mis on emaplaat? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 9. Mis on protsessor? CPU Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. 10. Nimeta 3 mälutüüpi! RAM, ROM, Cache 11. Mis on sisendseadmed? Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. 12. Loetle niipalju sisendseadmeid, kui sa tead! Klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, veebikaamera, sõrmejäljelugeja. 13. Mis on väljundseadmed? Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid)
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
(desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu
.............lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz,
Nüüd saame peale seda kui esimene käsk onläbinud esimese etapi ja jõudnud eise, alustada juba teise käsujuures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud, saame siis kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises, alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus, kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiseltajaühikus rohkem.Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieritöö tootmises. 8. Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on
takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide (Transistor Transistor Logic) - ülekandmisel tekkiv hilistumine, niisuguseks koodiks, millega ning andmete pikaajaliseks sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga
MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM / / Staatiline Dünaamiline Program- Ümberprogram- meeritav meeritav / Valmistaja Kasutaja poolt poolt · Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. · Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt
R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisreziimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusreziimi; CS = 1, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda või sellesse kirjutada; CS = 0, mäluelement on süsteemi tööst välja lülitatud ning ei reageeri signaalile R/W; *Dünaamilises muutmälus säilib info MOSFET-transistoride lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Seepärast tuleb info säilitamiseks laengut perioodiliselt näiteks iga 2 ms järel uuendada (regenereerida). Dünaamiline muutmälu on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), ta on aeglasem, ent tarvitab tööks vähem energiat. 12. Adresseerimise viisid[2] 1. Vahetu adresseerimine operand ise sisaldabki operandi otsest väärtust(nt. hex-number), ei viidata mälu- ega registrioasukohale. nt: ADD #12, D0. (st. programmi on konstant sisse kirjutatud). 2
Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest
Iga etapi tätmisel rakendatud vaid 25% täielikust potentsiaalist. Käskude täitmise efektiivsust aitab tõsta RISC (Reduced Instruction Set Computing) ideoloogia. Konveier võimaldab käskude paralleelset täitmist. NT kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, siis saab alustada teise käsu esimese etapi täitmist jne. Konveier ei suurenda käskude täitmise kiirust, kuid tänu paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Probleemiks on aga siirdekäsud (Branch bubbles) ja andmesõltuvus (Data dependency). Nendega tekkivad nö ,,mullid" lahendab andmete otsene edastus. 3. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Ehk muutmälud on toitepingest sõltuvad. Iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega asukohast sõltumata. Staatilised iga infobiti salvestamiseks kasutatakse ühe trigerit, mis säilitab infot kuni säilib toitepinge.
Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks.
kestvusega. Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav
● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1 MHz tähendab umbes 1 miljon elementaarkäsku sekundis. Mida suurem on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab. Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid.
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal);
.. väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H p(channel)MOS transistor: npn pooljuhid, sama lugu, ainult nüüd asub gate p- pooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve väike, suhteliselt aeglasem, kuid võimaldab suurt pakkimistihedust 2. Baaselemendid: Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni
.. väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H p(channel)MOS transistor: npn pooljuhid, sama lugu, ainult nüüd asub gate p- pooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve väike, suhteliselt aeglasem, kuid võimaldab suurt pakkimistihedust 2. Baaselemendid: Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni
annaabi.ee 
