Majanduse kontrolltöö nr 4 Kes on tarbija ? -Tarbija on inimene , kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Millest sõltub säästmine ?- tulude suurusest-mida suuremad on tulud, seda rohkem on võimalik säästa / ootustest,headel aegadel säästetakse rohkem, halbadel vähem/pankade intressimääradest-säästetakse rohkem kui need on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida
· Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu
Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu - info hindade ja uute toodete kohta - suureneb müüjate vaheline konkurents
· Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud.
viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras · maksukorralduse seadusest tulenevalt ei ole võimalik nn maksepuhkust rakendada Millest lähtub Maksu- ja Tolliamet esitatud avalduse rahuldamisel? MKS-i § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Mida võib esitada maksuvõla tasumise ajatamise tagatiseks? · Deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissummat · käendust (käendajaks võib olla maksejõuline isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib)
8. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. N: aktsiis / käibemaks. Kaudsete maksude korral maksja täidab maksukohustuse oma nimel, kuid teise isiku arvel. 9. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgiks on tekkinud kulutuste hüvitamine. 10. Maks- maksuseadustest tulenev rahaline kohustis 11. Erinevad maksudest eelkõige selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole riigi avalik – õiguslike ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine. Trahvi peamine eesmärk on mõjutamine. Trahv peab kaasa aitama teatud tegevuse lõpetamisele ning sundima isikuid sellest tegevusest tulevikus loobuma. Trahve määratakse kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste korral ja need laekuvad riigikassasse
majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. ,,Lihtsa ja väheste eranditega" maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks 3 proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt
majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. „Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. Maksusüsteemi saab lugeda neutraalseks siis, kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu on aga teistsugune- isegi kui maksusüsteem oleks proportsionaalne ehk kõikidel oleks ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi( osa palgast, mille peale tulumaksu maksma ei pea ehk maksuvaba
2) Eesti maksukohustuslane saab teiselt Eesti maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Käibe tekkimise koht on Eesti ja teenuse osutaja esitab teenuse saajale 20%-lise maksumääraga arve . Näide3. Eesti füüsiline isik soetab Soomest mööblikomplekti ja tellib kauba veoteenuse Eesti maksukohustuslaselt. Teenuse sisuks on veoteenus teisest liikmesriigist Eestisse ja maksukohustus võib tekkida lähtuvalt Soome maksuseadustest, kuna veoteenus saab alguse Soomest . Kui teenuse osutaja ei pea ennast Soomes maksukohustuslasena registreerima ja osutab teenust Eesti maksukohustuslase numbri all, siis esitatakse arve veo tellijale ehk füüsilisele isikule 0%-lise maksumääraga. Kui teenust osutatakse Soome maksukohustuslase numbri all, siis Eesti käibedeklaratsioonil seda käivet ei näidata . 7
Reklaamist saadav kasu info hindade ja uute toodete kohta suureneb müüjate vaheline konkurents alandab hindu tarbijate jaoks maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta.
4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. *Jälgi töös :Maksukohustuslane on õigem öelda kui maksukohuslane!! *Igal maksuseadusel on oma ülesehitus ja oma terminoloogia ehk mõisted. Probleem on selles, et sama mõiste võib erinevates maksuseadustes omada erinevat tähendust või sisu. *Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest. *makse- ei tulene maksuseadustest, see on nagu arve vms, nt üürimakse. 2 Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika
plaanid, tegevuskoha territooriumi, hoonete, ruumide ja rajatiste omaniku nimi ja kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. 26. Mis on aktsiisikauba kadu? Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis ATKEAS seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol. 3 27
· Säästud osa sissetulekutest, mida kohe ei kulutada. · Eelarve plaan rahale, kus on kirjas tulude ja kulude plaan · Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tuluda ja ülejääk siis, kui tulud ületavad kulud. · Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest
Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 16 3.3. Vallavanem ja linnapea 1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
1. Üldpõhimõtted; 2. Raamatupidamisdokumentide vormistamine ja säilitamine; 3. Põhivara arvestus; 4. Käibevara arvestus; 5. Tulude ja kulude kajastamine; 6. Varade ja kohustuste inventeerimine; 7. Omakapitali arvestus; 8. Aruannete koostamine ja esitamine; 9. Kasutatav kontoplaan. Raamatupidamise arvestuse korraldamise aluseks on Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Riigimaksude arvestamisel lähtutakse kehtivatest maksuseadustest ja juhenditest. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud. Raamatupidamisarvestus toimub arvutis programmis ... Vastavalt äriseadustiku §183 kuulub kuulub raamatupidamise korraldamine juhatuse pädevusse. Majandusliku tegevuse dokumenteerimiseks kasutatakse järgmisi dokumente: - põhivarade arvele võtmiseks ostudokumendid; kasutusse ja vastavale hoiule andmise aktid; mahakandmise aktid
Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tegevuse peatamisest ette teatada lihtkirjaliku avaldusega, märkides avalduses ajavahemiku,millal ettevõtlus peatatakse. FIE poolt avalduses märgitud ajavahemikul, millal ettevõtlus on peatatud, ei loeta isikut maksustamise seisukohast FIEks ning peatatud ettevõtluse ajal ei ole vaja maksta tule- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni FIE ei ole oma ettevõtlust petanud, säilivad tal kõik maksuseadustest FIEle ettenähtud kohustused, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus. Ettevõtlustulu maksustatakse olenemata selle laekumise ajast, mistõttu ka ettevõtluse peatamise ajal laekunud ettevõtlustulu võetakse maksustamisel arvesse. Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha ei arvata, sest kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis
Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei tekisubjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Maksuõiguse üldosa sätted on koondatud põhiliselt maksukorralduse seadusesse. MKS sisaldab kõikide maksude kohta kehtivaid üldpõhimõtteid. Maksuõiguse eriosa koosneb maksuseadustest, mis sätestavad konkreetsed maksud. Maksuseaduses võib olla ka erisätteid üldosa suhtes, kui vastava maksu eripärast tulenevalt on vaja ette näha näiteks erinevaid maksu tasumise ja tagastamise tähtaegu, kontrollimise erinõudeid jmt. Maksuõiguse eriosa normidega on üles ehitatud Eesti maksusüsteem, mis koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ja seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest
majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. "Lihtsa ja väheste eranditega" maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks. Maksustamine peab toimuma kooskõlas võrdse kohtlemise ja maksevõimelisuse põhimõtetega. Maksuseadustest tuleb kaotada põhjendamatud piirangud, mis tekitavad tulude topeltmaksustamist ja käibemaksu kumuleerumist. EML peab õigeks tõsta lähetuskulude päevaraha ja töötaja isikliku sõiduautohüvitise määrasid, viies need vastavusse tegelike kuludega. EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist.
kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või kohustiste suurenemisega, seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on toimunud ja seda saab usaldusväärselt mõõta. 4. Maksudearvestus, mis hõlmab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Reguleeritud on riiklikult maksuseadusandlusega. Maksuseadustest tulenevad nõuded võivad mõneti erineda raamatupidamiseseaduse nõuetest ja sellisel juhul peab arvestuses lähtuma ka maksuseaduse nõuetest. 5. Finantsaruannete analüüs, mis kujutab firma antud momendi seisu hindamist möödunud perioodide andmete põhjal. Finantsanalüüsi sooritamiseks on vaja infot ettevõte finantsseisundist. Analüüsi eesmärk on kaardistada ettevõte tugevad ja nõrgad
Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks
Maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. (MKS § 112 lg 1) Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning MKS § 112 lg-s 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. (MKS § 112 lg 2) Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist
räägitakse ning sellest lähtuda. 2) Maksusubjekt ehk maksumaksja kohustatud osapool maksu suhtes ning reeglina võlgnik sest enamik seadustest on järelmaksu vormina N: tulumaks iga päev me teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka selliseid makse kus maksame ette näiteks raskeveokimaks (üks osa on ettemaks ja teine järelmaks). Erinevatest maksuseadustest lähtudes võib maksusubjekt olla erinev näiteks: maksukorraldusseadusest lähtudes ei ole maksuhaldur maksukohuslane. Tema kontrollib õigsust. Kuid tulumaksuseadusest lähtudes on maksuhaldur kohustatud subjekt. Maksusubjekti üldmõiste on maksukohuslane (ehk maksusubjekte nimetatakse ka maksukohuslasteks). Maksukohustuslase mõiste alla ehk koosseisu kuuluvad Eesti maksuseaduste alusel neli kohustatud isikute kategooriat: a
Täpsem regulatsioon MsüS §-d 6, 14, 16, 29. Eristada tuleb: a) Teatamiskohustust (enne majandustegevuse alustamist tuleb majandustegevuse registri pidajale esitada teade majandustegevuse alustamise kohta) b) Loakohustust (ettevõtjal peab olema enne majandustegevuse alustamist tegevusluba (haldusakt/haldusleping)) III) Seos maksuõigusega Maksuõigus on ettevõtlusvabaduse piiranguks. Maksuseadustest tulenevad ühingutele: a) Rahalised kohustused (maksu, intressi, sunniraha tasumise kohustus, nt TuMS § 50 lg 1- kasumijaotusmaks; SMS § 2 lg 1 p 7) b) Mitterahalised kohustused (deklareerimis-, registreerimis-, arvepidamise ja dokumentide säilitamise- ning kaasaaitamiskohustus) Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustus on korraldada juriidilise isiku varaga seotud maksukohustuste täitmist. Juhatuse liikme vastutus ühingu maksukohustuse
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist,
Antud kokkuleppe lubamise tõttu võiks võimalikuks muutuda olukorrad, mil alaealise töötamine läheb selgelt vastuollu näiteks hariduse omandamise eesmärgiga, kuid millest vaadatakse seadusliku esindaja poolt mööda, et mitte lõpetada töölepingut enne siduvusaja läbisaamist, sest tööandja tehtud lisakulude tagasimaksmine suurendaks pere väljaminekuid. Koolituskulude kokkulepe ei reguleeri koolituskulude maksustamist, seega tuleb maksustamisel lähtuda maksuseadustest ehk koolituse maksustamine erisoodustusmaksuga sõltub koolituse liigist. 11. Töötaja saladuse hoidmise kohustus: sisu, sh mis ei ole saladus; kohaldamise tingimused, sh kehtivuse aeg ning töötaja vastutus. Erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest ei eelda saladuse hoidmise kohustus töötaja ja tööandja kokkulepet, kuna nimetatud kohustus põhineb töösuhtele omasel lojaalsuskohustusel ning saladusena määratletava teabe üle otsustamise õigus on ainult tööandjal
Antud kokkuleppe lubamise tõttu võiks võimalikuks muutuda olukorrad, mil alaealise töötamine läheb selgelt vastuollu näiteks hariduse omandamise eesmärgiga, kuid millest vaadatakse seadusliku esindaja poolt mööda, et mitte lõpetada töölepingut enne siduvusaja läbisaamist, sest tööandja tehtud lisakulude tagasimaksmine suurendaks pere väljaminekuid. Koolituskulude kokkulepe ei reguleeri koolituskulude maksustamist, seega tuleb maksustamisel lähtuda maksuseadustest ehk koolituse maksustamine erisoodustusmaksuga sõltub koolituse liigist. 14. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel § 74. Kahju hüvitamise erisus (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule