nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada) · Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist
maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või
Maksusubjekt ja maksukandja võivad olla üks ja seesama isik, aga ei pruugi seda alati olla. Kui turu tingimused võimaldavad kauba müüjal lisada maksud kauba hinda, siis kannavad vähemalt osa sellest tarbijad. Maksuallikas on raha, vara või hüviste voog või seis, millelt maksu on võimalik võtta. Samas ei kasutata maksustamise võimalust maksuallikate osas täielikult. Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. Maksu määramisel on oluline maksuobjekti mõõtmise probleemi lahendamine. Maksu arvutamisel lähtutakse rahalises väljenduses antud kauba väärtusest (müügimaks) või selle müügihinna ja kulutuste vahest (lisandväärtusmaks), isiku tulust (tulumaks), maksustamishinnast (maamaks), füüsilises ühikus väljendatud mahust (aktsiisimaks kütuseliitrilt), mootori võimsusest (sõidukimaksu puhul). Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest.
samast kuupäevast makstud intressidele §4. Maksumäärad [Lõike 1 sõnastus kuni 31.12.2004] (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu määr on 26%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. [Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2005 kuni 31.12.2005] (1) Tulumaksu määr on 24%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 1 lõigetes 2 4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,76ga. [Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2006 kuni 31.12.2006] (1) Tulumaksu määr on 22%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. Paragrahvi 1 lõigetes 2 4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 0,78ga. [Lõike 1 sõnastus alates 1.01.2007] (1) Tulumaksu määr on 20%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel
1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust, pärssida majanduslikku mõtlemist. 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged. Kõiki järgnevaid tegevusi peab olema võimalikult kerge kontrollida - maksuobjekti määratlemine, maksude arvestus, deklareerimine ja tasumine peab olema võimalikult lihtne. - Maksusüsteemi organisatsiooniline ülesehitus - Maksuseadused peaks olema võimalikult lihtsad ja arusaadavad. 3. paindlikkus maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima võimalikult kiiresti nii majanduslikele kui ka poliitilistele muutustele. 4. poliitiline vastavus maksude kaudu toimiv poliitiline süsteem peab peegeldama
Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja sageli võib seda täpsustada ehk komplektiseerida ja sellisel juhul on meil tegemist maksubaasiga, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega arvestatakse osa maksuvabast objektist välja. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.) 4. maksumäär on aritmeetiline näitaja, mille abil arvutatakse välja maksuarvestuses konkreetne maksusumma. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna (%) või on väljendatud absoluutnäitajana (summa mingi mõõtühiku kohta)(kütuse aktsiis, üldse aktsiis). Maksumäär võib olla proportsionaalne,
- Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti
ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele, riiklikud investeeringud, pensionid, toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse
tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus. Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise
Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid). Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on: tööandja sotsiaalmaks, FIE sotsiaalmaks, riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks. (RMP) 3 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (RT 1990, 9, 102). Kuni 31.12.1993 eksisteerisid iseseisvalt sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Alates 01.01
8. Milliseid tegureid tuleb analüüsida aktsiispoliitika elluviimisel? Maksupoliitiliste otsuste tegemisel lähtutakse enamasti vajadusest mingi kauba tarbimist piirata ja/ v riigitulusid maksimeerida. • kes maksu maksab (keda saab kohustada maksu tasuma), • kes kannab tegelikku maksukoormust (lõpptarbija) ja kes sellest otsusest võidab, • kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud
riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumist riigieelarvesse, kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks
Kuni 30. juunini 2002 kehtinud maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 volitas rahandusministrit kehtestama maksu tasumisega viivitamise eest makstava intressi määra. Riigikohus tunnistas selle normi põhiseadusvastaseks, sest seadusereservatsiooni klausli kaitsealasse kuulub ka maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ehk maksuintress (RKPJKo 05.11.2002, 3-4-1-8-02). Pakendiaktsiisi seaduse § 2 p 7 (27.07.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsioonis) delegeeris maksuobjekti määratluse, sest säte andis rahandusministri otsustada, millised joogid peaksid kuuluma karastusjoogi mõiste alla ning tuleks maksustada pakendiaktsiisiga (RKPJKo 26.11.2007, 3-4-1-18-07). Ka parkimise viivistasu puhul on tegemist maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustusega.
Ülesanne 21. Arutlege rühmatööna/ pinginaabriga, milline majandussubjekt/-objekt on mis tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud
muu tegevuskoht. Al 2011 FI residentsuse määramise vorm R. Eestis maksustatakse residendi n.ö maailmatulu. Püsiv elukoht: majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis k.a volitatud esindaja kaudu toimuv majandustegevus. Seotud isikud (nt elukaaslane). Kuni 2007 TM JI ja seotud mitteresidendi või FI ning FIE ja seotud mitteresidendi või FI vaheliste tehingutelt ning seotud FI-le antud laenude jäägilt. Al 2007 muudatustega laiendati maksuobjekti: maksukohustuslase ja seotud isiku vaheliste tehingutele siirdehindade regulatsioon- dokumenteerimisnõue!. Juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan: nt audiitor, revident. MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUM: Territoorium või välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kes ei ole kehtestanud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3
o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. · Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. · Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. · Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest. · Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta. · Otsesed maksud tasutakse otse maksusubjektide tulust ning selle võrra väheneb maksumaksjate kasutatav tulu. o Maksusubjekt ja maksukandja langevad otseste maksude puhul kokku · Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. o Kaudsete maksude korral on võimalik, et maksusubjekt suurendab maksu võrra
Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele. § 3. Maksustamisperiood (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. (2) Paragrahvi 1 lõigetes 24 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. § 4. Maksumäärad (1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 21%. (11) Paragrahvi 1 lõigetes 24 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79. [RT I 2009, 59, 391 jõust. 1.01.2010] (2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%. § 12. Residendist füüsilise isiku tulu (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13);
Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad
Töötajale võib arvutada ka soodsamalt kui tööandja on nõus. KUI TÖÖANDJA KINGIB TÖÖTAJALE MIDAGI…? ERISOODUSTUS ... on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale*. tulumaks sotsiaalmaks TuM § 4: (11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4, 6 ja 7 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80 /…/ NÄIDE: TÖÖANDJA TASUS TÖÖTAJA EEST SPA-PAKETI Tulumaks: 20% (120 : 0,80) = 20/80 x 120 = 30.- Nimetus Summa Sotsiaalmaks: 33% x (120 + 30) = 49,50.- SPA-teenus 100.- Käibemaks 20% 20.- Kokku kulu: 120 + 30 + 49,50 = 199,50.- Kokku maksumus 120.-
Kohalike maksude kehtestamise nõuded: Maksumääruses peavad olema järgmised andmed: 1) maksu nimetus; 2) maksuobjekt; 3) maksumaksjad; 4) maksumäärad; 5) maksu tasumise kord; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord; 7) maksukohustuse tekkimise aeg; 8) võimalikud maksusoodustused ja nende andmise kord; 9) maksumääruse jõustumise aeg. Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. Kohalikud maksud on: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Müügimaksu maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud
majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside ko- gumises eelarvesse; 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks
annaabi.ee 
