Pubi Vana Vaksal Jaama 63a 22.04.2015 63201 Põlva PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 22.04.2015 kell 17.00. Minu tellimuses oli kaks tervisesalatit, kaks päevapraadi, kaks rummikooki, kaks lattet ja kaks coca-colat. Maksin selle eest kokku 30 eurot ja 70 senti. Saamata jäi aga üks rummikook. Teenindaja nimeks oli Kadri. Soovin, et saamata rummikoogi eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 50 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950. Lugupidamisega Mari Murakas [email protected] 5583 3344
City Lokaal Tartu 9 13.08.2011 71020 Viljandi PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 13.08.2011 kell 18.00. Minu tellimuses oli viis tervisesalatit, viis majapraadi,viis küpsetatud banaani rosinate ja rummiga,viis nestead ja maksin selle eest kokku 60 eurot ja 9 senti. Saamata jäi aga üks küpsetatud banaan koos rummiga.Teenindaja nimeks oli Hedit. Soovin, et saamata küpsetatud banaan rosinate ja rummiga eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 60 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950 Lugupidamisega Triin Pärkma [email protected] 5839 8129
10.2015 15,55 € 15.11.2015 15,55 € 15.12.2015 15,55 € 15.01.2016 15,55 € 15.02.2016 15,55 € 15.03.2016 15,55 € Kokku: 186,60 € Pikendamise kohta ei ole kodulehel kirjas. Laenasin 100 eurot ja tagasi maksin 186,60 eurot. Omapoolne järeldus on see, et ei tasu laenu võtta. Ei soovita laenu võtta, kuna kui maksad mõned päevad hiljem lisandub viivisetasu. Tänan kuulamast!!
Patja nii nagu müüa soovitas, ei kasuta ma alla 3 aastase lapse puhul, kuid ilus on kui ta on voodis olemas. Samuti otsustasin osta madratsikaitse. Suundusime koos klienditeenindajaga kassasse. Tema käes olid kõik minu ostud. Müüa uuris minult püsikliendi staatuse üle. Ma ei olnud kaupluse püsiklient. Soovitas mul liituda püsikliendiprogrammiga ning mainis, et hetkel püsikliendile kõik voodipesud -25%. Liitusin programmiga ning maksin oma kauba eest. Kaup asetati ilusti kilekotti (mille eest ei pidanud maksma) ning mulle sooviti kena päeva jätku. Olen nii teeninduse kui ka kaubaga väga väga rahul. Hiljem ostutsekilt lugedes,selgus, et müüaks oli Aita. 2 COFFEE IN OÜ ESTONIA PST 5 KOHVIK Saabusin Coffee In-i kohvikusse 21.05.2014. Enne mind ootas järjekorras 3 inimest. Kohviku teenindaja (barista) ei märganud mind või kui märkas siis seda ta välja ei näidanud. Ta oli ametis kliendile kohvi valmistamisega.
Müüa tegeles seal just ühe teise kliendiga ning pidin ootama. Mõne ajapärast teenindas müüa ka mind. Ta oli väga sõbralik ja küsis minult, kuidas saab mind aidata? Ütlesin talle, et mu kass on haige ja mul on vaja ta arsti jurde viimiseks kandepuuri. Siis ta juhatas mu ühe riiuli juurde, kus oli neid erinevas suuruses. Ta küsis minult, kui palju teie kass kaalub ja siis valis mulle sobiva puuri välja. Siis pakkis selle ning juhatas mu kassa juurde. Maksin ära ning jätsin müüjaga hüvasti. Ta oli väga sõbralik ja lahke müüja. Kokkuvõteks jäime mõlema klienditeenindusega rahule, kuna klienditeendiajad olid sõbralikud ja vastutulelikud. Külastaksime neid poode teine kordki, kuna kleinditeenindus oli meeldiv.
,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks. * süüdistati rahva laimamises õigeusu salvamises. Looming: poeem ,,hans küehelbecker" novellikogu ,,õhtud külas Dikanka lähedal" , ,,mirgorod", ,,arabeskid" . '35a algab vene naturalism
Suhtus teistesse positiivselt, vana Vestman aga pidas viha ta peale ja ei sallinud teda. Laura vaatas teda samuti kahtlase pilguga - seega ei sallinud eriti teda. Ülejäänud tegelased olid Piibelehe suhtes normaalsed. Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. 2) Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. Sõnakoomika näited -
ja läks taha ruumi otsima. Natukese ajapärast tuli ta ravimiga tagant ruumist välja, selle sama ravimiga mida olin soovinud, ta midagi ei rääkinud ja ei küsinudki kas on õige vaid esitas mulle arve. Kuna sain alles siis teada kui ma maksma hakkasin, et panga makse ei toimi, kuskil mingit silti polnud, et ei tööta, siis tuli minna lähimasse pangaautomaati, mis asus umbes 300 m kaugusel, käisin siis ära võtsin raha välja ja maksin ära, teenindaja ütles lõpus sõbralikult headaega. Positiivne: suur valiku võimalus ravimeid, kõik oli puhas ja palju ruumi. Negatiivne:ei märganud koheselt, kui astusin uksest sisse. Oleks võinud küsida, et kas ravim sobi. Kui pangakaartiga makse ei toimi võiks silt olla inimesele silmapaistvas kohas. Särevere söögikoht ,,Amps'' Analüüsin Särevere söögikohta ,,Amps.'' Külastuse kuupäevaks oli 04. Märts 2013, kell 16:40.
Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda ning tüdruk sureb. 3. Autor Maksin Maksimõts Maksim Maksimõts kohtab Petsorinit ja on väga ärevil. Petsorin suhtub mehesse aga külmalt ja lahkub peagi. Maksim Maksimõts tunneb end petetuna ja annab autorile Petsorini päeviku. 4. Taman: Petsorin ja salakauba vedajad Petsorin jõuab imelikku linna, kus peab ööbima majas, mille eest on teda korduvalt hoiatatud. Majas elab vana naine, pime poiss ja noor tüdruk. Õhtupimeduses lähevad
Elukäik oldermanniks Mina Jaan Kask, praegune käsitöö oldermann, räägin teile oma pikast ja rängast õppimisest, et jõuda siia kuhu olen praegu jõudnud. Kõigepealt pidin esitama soovituse, mis annaks tunnistust minu seaduslikust ja vabast päritolust. Maksin sisse käsiraha ja jäin esialgu meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Ka minu meistril olid kohustused: mind-õpipoissi tuli pidada oma majas; tuli süüa anda ja minu eest hoolitseda. Kolme kuu möödudes kanti minu nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas minu õpipoisiaeg, mis kestis 4 aastat. Õpipoisiaeg oli minu elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet.
hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks. (laka ja laki) lakk Vanaisale meelidis lakal magada. Õhtuks lakin küüned punaseks. (maksa ja maksu) maks See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära. (mure ja mureda) mure Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo)
Reostatud vee merre voolamise tagajärjel suleti randu. Suletud olid ka lennujaamad. Elektripumpade mittetöötamise tõttu oli raske ka bensiini saada, ning see põhjustas bensiinihindade tõusu 7.- võrra liitri eest veel mitmeks päevaks. On teada ka juhus USAs, kus inimesed lämbusid oma tubades kõrghoonetes, kus aknad olid kinni ehitatud ja ainus juurdepääs värskele õhule oli konditsioneer, mis elektrikatkestuse tõttu ei töötanud. Olin üks päev väikeses poes, maksin 108 kroonise kauba eest 125 krooni. Kassa seal poes puudus. Müüja mõtles hetke, ning otsis siis välja kalkulaatori. Asi pole isegi selles konkreetses insidendis, vaid põhimõttes. Ma arvan, et see on kõigest üks näide suuremast probleemist. Omades suurepäraseid abivahendeid loobume me liiga kergesti kasutamast oma enda mõistust lahendamaks lihtsaid ja ka täiesti jõukohaseid ülesandeid. On ju ka Karl Marx öelnud: Liiga paljude kasulike asjade
Suhtus tegelastesse positiivselt ja samuti temasse. Tänu jõukale perele, vastas ka tema välimus. Ilusad ja moodsad riided, hoolitsetud ja korras. Vaimselt oli täitsa tavaline. Pani oma sõna maksma. 4. Tooge näiteid - Karakteri-, - situatsiooni-, - sõnakoomika kohta teoses. KARAKTERIKOOMIKA: ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA: Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. SÕNAKOOMIKA:
Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) õnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." (lk 47) ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..." (lk 49)
tuttav ütles seepeale et ma ei saa seda, sest ta ei hakka seda ütlema kuna see on kindlasti liiga kallis ja nagunii ei osta tema sõber seda mulle. Kuid kuna ma ei tahtnud alla anda ütlesin ma rootslasele ingliskeeles, et lähme sinna pandimajja kuna ma soovin omale saada digifotoaparaati ja me läksimegi sisse. Ma vaatasin seal ringi ja algul tahtsin võtta mingi jama fotoaparaadi aga mu tuttav aitas mul valida korralikuma mis maksin 30 eurot. Rootslane küsis mult, et kas ma soovin puutetundliku telefoni aga mu tuttav ütles et mul on telefon olemas ja seega ma ei vaja uut telefoni. Kusjuures ma tegelikkuses oleksin tahtnud küll omale puutetundliku telefoni aga tookord oli ikka suurem soov fotoaparaat saada mille ma muidugi sain ja seepeale olin väga õnnelik. Minu tuttav vaatas kõik üle ja see fotoaparaat töötas väga hästi. Enne äraminekut külastasime veel niimõndagi toretat kohta
LAHKUMINE · Kuidas sind ettevõttest ära saadeti? Kas sooviti head päeva, kas kutsuti tagasi, kas küsiti kuidas road maitsesid? Kui ma olin oma pasta ära söönud, tuli teenindaja ja küsis, kuidas maitses ja kas ma soovin veel midagi, ma vastasin, et pasta oli väga maitsev ja ma ei soovi rohkem midagi. Seejärel küsis ta, kas ma toon arve, ma ütlesin, et jah. Sellele järgnes küsimus, kas ma maksan kaardiga või sularahas, ma vastasin, et sularahas. Kui arve ära maksin, ütles teenindaja, et väga meeldiv oli ja head õhtut, ma vastasin samaga. · Kas sinu ootused täitusid? Jah, kõik oli väga meeldiv. · Kas külastaksid ettevõtet uuesti? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? Jah, kindlasti külastaksin veel. Toidud olid väga maitsvad ja teenindus oli ka väga hea.
tooteid. • Välistest teguritest oli perekond, sest vanemad aitasid mind rahaliselt ja minu kaubavalik muutus laiemaks. Antud juhul ma oli tarbija ning algataja, aga minu vanemad oli mõjutajad, eksperdid OSALUSMÄ ÄR • Ma oskan üsna kõrgelt hinnata oma osalusmäära kaupade ostmisel ja tarbimisel. • Nagu eespool mainisin, olin tarbija ja kauba ostmise algataja, osaliselt ka ostja, sest maksin pool summast ise. • See toode oli minu jaoks tähtis. • See on üsna kallis kaup, kuigi seda ostetakse sageli tarbijate seas. • Internetist toote ostmisel ma võin saada funktsionaalne riski, sest toode võib olla defektne või mind saab petta. OSTUMOTIIV • Ostumotiivid olid üsna ratsionaalsed • Minu jaoks oli esmatähtis sülearvuti jõudlus, töökindlus ja hind, mitte välimus või maine. • Selle valikut tulin tõsiselt võtta
Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid
Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega
4. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31
Siis ma võin ise veenduda, et hind on selline. Istusin masinasse, vana surus gaasi põhja ja andis tuld, aga ülla-ülla, taksomeetrit sisse ei lülitanud. Kui ma püüsin tema tähelepanu sellele juhtida siis tegi ta näo nagu ei kuuleks mind ja litsus ainult gaasi. Kohale jõudes, selle asemel, et selliga väitlema hakata, arvutasin hinna kroonidesse, mis tähendas et summa tundus ikka naeruväärselt väike ja maksin ära. Hiljem, aru saades kui lollilt olin ma jälle petta saanud, kasutasin esimest ja viimast korda selle reisi jooksul vägivalda ja virutasin endale vastu lõugu. Alumine lõualuu valutas pärast pool päeva. Vat nii juhtub kui oma hingeõnnistuse eest hoolt ei kanta. Veidike leevendas minu maailmavalu teadmine, et rongipilet Mumbay kesklinna(30 km) maksab seitse ruupiat (1,75krooni)
Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õrn) õrnem Leia õige variant! Loengud toimuvad auditooriumides/auditooriumites/auditooriumes/auditooriumeis. Töölistele/tööliseile/töölisile makstakse piisavalt palka. Moodusta õige vorm! Mida ma tegin? (maksma) maksin, (pidama) pidin, (pesema) pesin, (minema) läksin, (saama) sain, (saatma) saatsin, (jooksma) jooksin. Mida ma olen teinud? (märkama) märkanud, (ootama) oodanud, (aitama) aidanud, (lendama) lennanud, (panema) pannud. MORFOLOOGIA KOHT KEELESÜSTEEMIS MORFOLOOGIA KEELETEADUSE HARUNA Täida tabel! Morfoloogia keelesüsteemi allüksusena Morfoloogia keeleteaduse haruna
Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega
Kui ma läksin Sauste peatuse juures uuesti küsima, siis tegi bussijuht suitsu ja ütles, et mulle pole see ettenähtud. See oli juba suur ehmatus, et bussis tehti suitsu. Sellega ei arvestatud, et bussis on ka teisi reisijaid. Ma oskasin ainult nii palju öelda, et bussis pole ettenähtud ka suitsetada. Selle peale ta sai veel vihasemaks, aga vähemalt ma sain õiges kohas maha. Üldiselt esmamulje bussist oli hea buss oli korras, ilus ja puhas. Bussi astudes mind teretati. Kuna ma maksin suurema rahaga, siis bussijuht mainis seda, et järgmine kord tule väiksema rahaga. Sellises olukorras ei saanudki usaldust tekkida. Ettepanekuid selle situatsiooni paremaks muutmiseks on küll. Arvan, et kui selline töö ei meeldi, tuleks uus otsida. Soovitaks suhtlemiskursustele minna, et kliendi kui ka endaga hakkama saada. Peaks õppima juurde püsivust, et mitte suitsetada bussis teiste juuresolekul. Bussijuht peaks nii enda kui ka ettevõtte mainet hoidma
Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega
24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse
ei meeldinud või oli liiga väike number, peale seda vastasin ma, et liiga väiksed numbrid olid, siis müüa vaatas mu proovitud pükse, ning ütles et läheb vaatab, kas on neid suuremaid numbreid. Siis tuli ta minu juurde tagasi, ütles et ühel paaril oli suurem number, aga teisel paaril ei olnud suuremat numbrit, nii ma siis otsustasin proovima minna seda suuremat numbrit. Mulle meeldisid need, ning need olid ka parajad mulle. Maksin ära, peale seda müüa soovis mulle head päeva. Analüüs: Mulle väga meeldis see teenindus, müüa täitis korrektselt oma tööd, ta ei olnud liiga pealetükkiv, vaid liigagi abivalmis, mis on ka tema töö tegelikult. Ta oli viisakas, ja teretas mind esimesena. Peale maksmist soovis mulle head päeva sõbralikult. Ettepanekud: puuduvad, kuna see oli väga hea teenindus. 14
Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) õnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." (lk 47) ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..." (lk 49) Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2
moisatest/ (18.04. 2013) 11 Lisa 1 Mihkli laada laul kui mina Mihkli laadalt tullin siis ma päris purjus ollin laadalt ostsin suure pulli mis mul kalliks maksma tulli seitse rubla sularaha kaks pool naela kärjevaha laudjast lai ja seljast sirge kõhu alt oli kaunis kõrge mul polnd muud kui maksin raha köitsin härja vankri taha lasin aga lasin aga laadasõitu otse härrastega võitu jõudsin kõima mõisa vahel kuulen tõbras röögib järel härra see astus kiirel sammul valitseja tema kannul laudas on vist loomad lahti karjamees ei pea seal vahti mul polnd muud kui lasin aga minna mõisa vahel võib mõndagi olla jõudsin alla raba vahel juba tõbras loha järel jõudsin Söörikele välja mul polnd pulli enam olla
ning raamatute paigutus süsteemiga. Pärast mõningast poe uurimist leidsin majandse alateemalisest riiulist otsitud raamatu. Kassasse jõudes ootas mind seal rõõmsameelne keskealine naisterahvas kes viisakalt võttis mult raamatu, et seda ostuks registreerida ise samal ajal mu kliendistaatust uurides. Kuna olen vana raamatukoi ise olen enamlevinud raamatupoodides klient kaasa arvatud kirjeldatavas ettevõttes ning seeläbi võimaldati mulle mõni protsent soodustust, maksin raamatu eest, ning mulle sooviti ilusat päeva jätku, vastasin samaga ning lahkusin poest. Teine suhtlus põhines maili teel raamatu kohta uurimisega, saatsin neile samasuguse kirja samasuguse päringuga kui Apollo raamatukauplusesse. Kiri oli konkreetne ja lihtsa ülesehitusega. Saatsin mõlemad kirjad laiali ka samal ajal. Lootes vastu saada samamoodi konkreetset ja informatiivset kirja mis sisaldaks infot kas nende
"Aitäh, kallis!" ja ma andsin talle põse peale musi. "Nüüd pean ma küll minema!" ütlesin rutakalt, läksin kähku ukse poole. "Tsau!" ütles Andres. "Tsau, tsau! Õhtul räägime!" ütlesin talle vastu ja olingi läinud. 12 Töövestlusel Kui ma kosmeetiku juurest pärast minu meikimist peeglisse vaatasin, nägin midagi väga ilusat ja soliidset. "See meik on nii kena! See sobib selle töövestluse jaoks ideaalselt!" olin väga rõõmus, tänasin kosmeetikut ja maksin talle selle meigi eest. Ma läksin oma auto juurde ja vaatasin kella. Kell oli 10 minuti pärast pool üks! Appikene! Ma olin peaaegu poolteist tundi kosmeetiku juures! Olin väga üllatunud! Ma istusin autosse ja hakkasin ruttu moefirma poole sõitma. Ma olin kohal viieteist minutiga. Ma olin väga närvis. "Ma loodan, et nad võtavad mu tööle!" mõtlesin endamisi. Ma vaatasin seda hoonet, millesse ma suundusin. See oli väga suur peaaegu klaasist hoone. Selle hoone uksel seisid
Minuga räägib ta alati saksa keelt, seda pead sa teadma, sest mind ta tunneb ja minu saksa keelt ka... Soo, ja nüüd võime minna, rüüpa oma teetilk klaasipõhjast veel ära, sest milleks järele jätta! maksma peab niikuinii täie raha. Kõigega kokku kakskümmend viis -- naeruväärt vähe, kui õieti mõelda. See tähendab, kahe inimese toidu eest ainult kakskümmend viis, sest nüüd pead sina ka minu eest maksma; parvevenelasele, sellele kõrilõikajale maksin ju mina sinu eest. Nii et siis oleme tasa. Väike vahe, mis jääb, selle annan sulle pärast ära, seltsimeeste asi. Ma ei taha praegu vahetada, sest raha on nimelt niisuke sinder, et niipea kui ta peeneks vahetad, kaob ta taskust vägisi, isegi ei tea kuhu. Käid ja käid, katsud ja katsud, ja korraga ongi läind... Maksa aga julgesti, omast sa ilma ei jää, sest minuga ei ole veel keegi omast ilma jäänd. Pealegi, sa pidid ju liiku tegema, see võibki siis esiotsa liikude asemele jääda
viskasid müsatades maha. Kuu ujus väja pilvede tagant ja valgustas kah-vatut näu. Kanderaam seati valmis, laip asetati sinna peale, kaeti vaibaga ja seoti köega raami küge1. Potter võttis suure taskunoa, lõikas ripneva köieotsa ära ja ütles: «Nüüd on see neetud töö tehtud, kondisaagija! Laduge veel viis välja või ta jääb siia.» «Õige jutt!» tähendas Indiaani Joe. «No kuulge, mis see siis tähendab?» küsis arst. «Te nõudsite oma tasu ette ja ma maksin leile.» «Jah, ja te olete veel rohkemgi teinud,» ütles Indiaani Joe, lähenedes arstile, kes oli püsti tõusnud. «Viis aastat tagasi te kihutasite mu ühel õhtul oma isa köögist välja, kui tulin süüa paluma, ja ütlesite, et ma ei ole ausa mõttega sinna tulnud. Ja kui ma siis vandusin, et maksan teile kas või saja aasta pärast selle eest kätte, laskis teie isa mu kui hulguse vangi panna. Kas te arvasite, et ma olen selle unustanud? Indiaanlase veri ei voola mu soontes asjata
selle mõõgarihma isalikule heldusele: oled selle kahtlemata saanud looritatud daamilt, kellega sind möödunud pühapäeval Saint-Honoré värava juures nägin.» «Ei, tõepoolest, annan oma aadliku-ausõna, et ostsin mõõgarihma ise, oma raha eest,» vastas too, keda oli Porthoseks nimetatud. «Jah, just nii, nagu minagi selle uue kukru ostsin,» sõnas teine musketär, «raha eest, mis mu armuke eelmisel õhtul vanasse kukrusse oli pistnud.» «Tõesõna,» ütles Porthos, «maksin selle eest kaksteist pistooli."» Imetlus kasvas kahekordseks, kuigi kahtlus jäi püsima. «Eks ole tõsi, Aramis?» küsis Porthos kolmanda musketäri poole pöördudes. Viimane musketär oli täielik vastand küsijale, kes teda Aramiseks nimetas: ta võis olla vaevalt kahekümne kahe või kahekümne kolme aastane nooruk naiivse ja leebe näoilmega, mustade mahedate silmadega, roosade sametiste põskedega -- otsekui sügisene persik
Ivo kummardas äkisti ja tõukas noa kõigest jõust Gabrieli rindu. Gabriel oli poolpüsti käranud, lühike rögin tuli ta.rinnust -- siis kukkus ta vaikselt selili maha. Ivo jäi natukeseks ajaks liikumatult seisma, lõi siis käega, pühkis noa tera kuue hõlmaga verest puhtaks, astus telgist välja, hüüdis mehi Ja ütles neile lühidalt: «Koristage see raibe ära ja visake jõkke!» «Ivo, Ivo, mis sa nüüd tegid?» hüüdis Christoph pärani silmil venna otsa vahtides. «Maksin äraandjale palka; tema hukkamine jäägu saladuseks!» kostis Ivo mõrudalt. 350 Christoph pööras vennale järsku selja ja läks ära. Mehed vabastasid Gabrieli käed ja jalad ahelatest, tõstsid elutu keha üles ja kandsid ta jõe kõrgele kaldale. Tumedasti läikis must veepeegel pimeda oru põhjas. Üks pläuh! -- ja veevoolud vajusid kokku kadunud keha üle. «Kes käskis kasuvenna juurde kippuda!» ümises Andres, kes meeste seas oli, kahetsedes.
annaabi.ee 
