· Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti. · Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m sügavusel. Põisadru · Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks. · Õhupõied hoiavad tallust püsti. Selline asend kindlustab vetikale soodsad tingimused. · Kasvab kuni 30 cm pikkuseks. · Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. · Paljuneb suguliselt
Vetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikate iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri.
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt).
Elementaarosakeste füüsikas on gravitatsioonil praktiliselt mõõdetamatu mõju. Küll aga on gravitatsioon oluline makromaailmas. Näiteks kosmilises mastaabis on gravitatsioonijõud praktiliselt ainus kehade liikumist mõjutav jõud. Selle põhjuseks on fakt, et (erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust) tekitab gravitatsiooniline vastasmõju ainult tõmbejõudu. Kuigi elektromagnetiline vastasmõju on gravitatsioonist 1036 korda tugevam, siis tavaliselt on makroskoopilised kehad elektriliselt neutraalsed. See tähendab, et nende koostiseks olevates aatomites on positiivse elektrilaenguga prootoneid ja negatiivse laenguga elektrone täpselt ühepalju ja keha ise on kokkuvõttes elektriliselt neutraalne ning makromaailma mastaabis elektromagnetilises vastasmõjus ei osale. Gravitatsioonilise vastastikmõju kandja on gravitatsiooniväli, mida põhjustab aine olemasolu.
Vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus. Merilin Raidmets Märjamaa Gümnaasium 8.b klass 2012 Vetikate tähtsus looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik veekogude toiduahelaid Vetikate tähtsus looduses · rikastavad vett hapnikuga · makroskoopilised vetikad on elupaljunemistoitumispaigaks organismidele · Tallus hulkrakse vetika keha Agar kasutatakse tarretise tegemisel Agarik eestis esinev punavetikas. · Eritavad elukeskkonda hapnikku. · 500600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks Vetikate tähtsus looduses · Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku
Vetikad Tallus vetikate keha Kõik vetikad fotosünteesivad. Neil on kloroplastid (kollased, punased, rohelised). Jaotuvad: 1)Mikroskoopilised (üherakulised) 2)Makroskoopilised (lehtadru) Paljunevad talluse tükikeste või eoste abil. Üherakulised rohevetikad: 1) Koppvetikas ---- eoste abil 2) Klorella ------eoste abil 3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel
loomadega.| Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb.| (3)loomadele: Toiduahela esimene järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb.| (3)loomadele: Toiduahela esimene leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra). Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid
oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas. Vee õitseng see on vetikate ajutine vohamine veekogus.
1.1. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. 1.2. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, kovalentside elektronpaaride ühistamisel 1.3. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. 2.1. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud
Molekulid ja kristallid tekivad aatomite ühinemisel ühe aatomi elektron siirdub teisele,ioonide vahel tekib tõmme s.a ioonside Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid,milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse ruumvõresse.Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindla korra järgi(ruumvõre).Ruumvõres tuleb esile defekte,mida põhjustavad *lisandid,*irdunud aatomid või ioonid,*tühjad võresõlmed.Defektid mõjutavad elektrilisi,optilisi jm füüsikalisi keemilisi omadusi. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side,mille põhiliigid on ioon-ja kovalentside.
Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit e
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus ...
sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile.Kristallvõre on igal juhul füüsikaline mudel idealiseering. 3
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises
Alfalagunemine: aatomituuma radioaktiivne muundumine, mille korral kiirgub alfaosake(2p, 1n). Alfalagunemisel väheneb aatomituuma massiarv 4 ja laenguarv 2 võrra. Ioonside tekib kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone, elektronegatiivsuste erinevus peab olema suur, esineb aktiivse met ja mmi vahel. Ruumvõre e. Kristallvõre kristallide aatomite ja ioonide kindel paiknemine, väga tihedalt. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side. Kristallid: makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomite, ioonide või molekulide paiknemine on korrapärases kristallvõres. Kovalentside: tekib ainete ühiste elektronpaaride vahel, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides, toimub nn elektronide jagamine. Keemiline side jaguneb: ioonsidemeks ja kovalentsidemeks. Võredefekt: kristallides esinev hälve võre ideaalses korrapärasuses. Elektron on ergastatud seisundis siis kui ta neelab footoni ning saades
merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad. Läänemeres on kõige sagedasem Põisadru. Tema lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Talluse harudel on enamasti paari kaupa õhupõied, mis hoiavad vetikat vees püsti. Punavetikad Vajavad kõige vähem valgust. Kasvavad kõige Sügavamal. Värvus võib olla Roosast-tumepunaseni. Peamiselt troopilistes meredes. Läänemeres on seda vähe. Nad on 40-60 m sügavusel.Nad on mikro- ja makroskoopilised. Vetikaid kasutatakse põllunduses(väetiseks), toiduainetööstuses, paberi- ja tekstiilitööstuses, mikrobioloogias,ravimitööstuses, loomasöödana ja toidu lisandina.Punavetikast saab Agarit (tarretuv aine), millest tehakse marmelaadi, Lehtadru on tuntud ravimitaimena(sisaldab rohkesti joodi).
Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapnikku ka 20-30m sügavusel vee all. näited: Hiina, Jaapani köögis on lehtadru tavaline köögivili (kasvandustest tav). Eestis on levimuim harilik põisadru. 3) PUNAVETIKAD arvukus: ~5000 liiki
skaalaga . Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Gaasi rõhk on tingitud kaootiliselt liikuvate molekulide põrgetest vastu anuma seina. Rõhk sõltub molekulide kontsentratsioonist, massist ja kiirusest Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ühendab omavahel makroskoopilised olekuparameetrid rõhu, ruumala ja absoluutse temperatuuri. Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga kus on gaasi mass, molaarmass ja gaasikonstant. Ideaalse gaasi rõhk, ruumala ja tempratuur. Antud ideaalse gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud absoluutse temperatuuriga on jääv suurus Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest.
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid"
2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute kristallide vahel. 4) Ruumdefektid- makroskoopilised kõrvalekalded metalli korrapärasest struktuurist, nt praod, poorid jms. 3. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. 4. 5. Eutektikum on vedelast faasist üheaegselt väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu. 6. Haprad materjalid purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. Plastete materjalide korral koondub tõmbetugevusest (lk 46) alates deformatsioon ühte lõiku: teimikul moodustub kael. 7
•(Üldine soojusõpetus) on ehitatud katselistest üldistatud tulemustest saadud seaduste peale Ei r • äägi aine siseehitusest Makroparameetrid temperatuur, • rõhk, mass, ruumala Rohkem • üldine Molekulaar–kineetiline teooria (Statistiline) lähtub aine ehituse teooriast Makroskoopilised omadused saadakse keskmistamise teel L ähteandmeteks on os– te mikroparameetrid osakeste mass, kiirus, impulss •Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) § Mool on ainehulga mõõtühik, milles sisaldub 6,0×1023 (Avogadro arv) samasugust osakest (molekuli, aatomit) Molaarmass µ on 1 mooli aine mass kilogrammides •Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid
............................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest, mis on punane või punakas. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Kõige rohkem liike elab troopilistes meredes. Eestis on tuvastatud liike 16st perekonnast. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1] 3 KUJUNEMINE Punavetiktaimed on üks vanimaid vetikate hõimkondi. Nad kujutavad endast iseseisvat, väga ammu eraldunud umbselt lõppevat evulutsiooniharu, mis on arenenud teistega parealleelselt ja neist sõltumatult
" [1, 2] Erinevused Demokritosest Esiteks arvab Epikuros, et aatomitel on kaal. Seda seletab ta aatomite liikumisega ehk kui Demokritos arvas, et aatomid liiguad allapoole, siis peab sellel ka põhjendus olema ja kaal annab sellele põhjuse. Teiseks arvab Epikuros, et aatomid põikavad aeg-ajalt kõrvale kui nad allapoole liiguvad. Üks põhjus selleks on kokkupõrked. Sest kui aatomid ainult sirgelt allapoole liiguksid ja üksteist ei puuduks, siis oleksid kõik kehad makroskoopilised. Kolmandaks erinevad nad oma suhtumisega tegelikkusesse. Demokritos arvas, et on olemas vaid aatomid ja tühjus, ning kõik muu nagu magusus ja muu selline on väljamõeldud ja kokkulepitud asjaolu. Nii et tema arust oli ka magusus aatomitest tehtud. Selle arvamuse 9 lükkaski Epikuros ümber. Ta väitis, et sellised omadused ei eksisteerigi aatomi tasandil ja et aatomitel pole mingit maitset ega värvi, aga et sellised omadused on tegelikult ikka olemas.[1, 2] Kokkuvõte
15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed Punavetikad , kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal ei vaja nii palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid (makroskoopilised): Agarik meil kasvavatest tuntuim. punavetikad
Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad http://veeb.tallinn.ee/keskkond/vesi_2.php Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-2.htm Punavetikad , kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal ei vaja nii palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid (makroskoopilised):
r r r r r põhjustatud nn sisemise välja B´ superpositsiooni: B = B0 + B´. Magnetvälja B´ suurust r 1 r iseloomustab magneetumusvektor J = p mi , so magneetiku mahuühiku V i magnetmoment. Magneetumust põhjustavad nn magneetumusvoolud I´ need on makroskoopilised voolud, mis tekitavad sama suure magnetvälja kui kõik r r molekulaarvoolud kokku; seejuures: I´ = J dl . Isotroopses magneetikus on r r magneetumus J = H , kus on keskkonna magnetiline vastuvõtlikkus r r r B
Paramagneetikud omavad nn omamagnetmomenti. Elektroni orbitaalne liikumine aatomis kujutab endast ringvoolu I = e Diamagneetikutel omamagnetmoment puudub. Ferromagneetikud võivad olla magneetunud ka ilma välise väljata. 1 n Magneetuvusvektor J = pmi (kõikide magneetikute kohta) V i =1 Magneetuvusvool aine magneetuvusega seotud makroskoopilised voolud. Need voolud kulgevad aine pinna peal. I B Magneetuvusvoolu tsirkulatsiooniteoreem J dl = I´ 2.2. Magnetvälja tugevuse vektor H B B d l = µ0 ( I + I )
Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemre põhja- ja idapiirkondades on suureneb üha enam magevee organismide 5. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK Läänemre madalamates ja magetamates osades leidub suhteliselt vähe õistaimi. Üldiseke põhjataimestiku eripäraks on järvega võrreldes see, et põhja kinnitub ohtralt mitmesuguseid suuri vetikaid Suurema osa Läänemre põhjataimestikust moodustavad makroskoopilised vetikad, mis mis kuuluvad rohe-, mänd-, puna- ja ptruunvetikate hõimkonda. Kõrgemate taimede osatähtsus on väiksem arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestiku ja loomastiku hulgast. Magevee vormid tungivad enamasti soolsuseni 4-5 promilli, üksikud neist, aga esinevad 7 promillise soolsuse juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega
võrdeline erijuhtivusega ja temperatuuriga: k =l∙ σ ∙T , kus L on võrne kõikidel metallidel (Wiedemann-Franzi konstant). Metallide soojusjuhtivus on suurim, väiksem keraamilistel materjalidel ja kõige väiksem polümeeridel. Termoisolatsiooniks kasutatavatel materjalidel peab olema võimalikult väike soojusjuhtuvus. 20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad – domeenid – mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paraleelselt. Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu matrjali summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks. Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) Domeenide kasv 2) Domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda
Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks. Ferromagneetikute r >> 1, para- ja diamagneetikutel r 1. Magnetmomentide päritolu magnetmaterjalides on seotud elektronide pöörlemisega ümber telje ehk spinniga. Seejuures esinevad ferromagneetikutes makroskoopilised osad domeenid millede piires spinnid on orienteeritud paralleelselt (joonis 4.1). Seejuures üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult ja materjal ei oma summaarset magnetmomenti. Magneetimiskõver on magnetilise induktsiooni sõltuvus materjalis välise magnetvälja tugevusest (joonis 4.2). Ferromagneetiku magneetimisel välises magnetväljas toimub kaks efekti: üksikute domeenide magnetmomentide pöördumine välise magnetvälja suunda ja domeenide piiride nihkumine
2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub.
piirkonnas on püsiv. See toob aga endaga kaasa toitainetevaese pinnakihi ja madala produktsiooni. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles Apvelling on ka antarktikas, mistõttu on antarktika veed liigirikkad Kuu looded põhjustavad ka apvellingut Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast. Piirkonnas, kus domineerivad lehtadrud on aastane produktsioon 2kg C/m2 aastas. Troopilistes piirkondades võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades
iseloomustavat ajavahemikku relaktsiooniajaks. Tasakaaluolekus on näiteks temperatuur ja rõhk sama kogu süsteemi ulatuses. Termodünaamiline tasakaal peab olema nii süsteemis kui ka süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Termodünaamilise süsteemi oleks on määratud olekuparameetritega, näiteks rõhk, ruumala, temperatuur, mass jne. Mittetasakaaluline oleku puhul ei saa rääkida näiteks süsteemi temperatuurist, küll aga mingi süsteemi osa temperatuurist. Seejuures toimuvad makroskoopilised protsessid nagu soojusjuhtivus süsteemi eri osade vahel. Makroprotsessid lakkavad tasakaaluolekus. Olekuvõrrand annab seose süsteemi antud oleku olekuparameetrite vahel. Olekufunktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi ja on määratud süsteemi olekuga. Näiteks siseenergia on olekufunktsioon. Termodünaamiline protsess igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks
Metallidel on peamine ülekandemehhanism vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim, väiksem keraamilistel materjalidel ja siis polümeeridel. 29. Ferromagnetism ja ferrimagnetism. Sõltuvalt materjali magnetilisest läbitavusest jaotakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud; 2) paramagneetikud; 3) dimagneetiukud. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad-domeenid-mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud on juhuslikult, sellepärast summaarne magnetimoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B=f nim magneetimiskõveraks. Magneetimise efektid: 1) demoeenide kasv.; 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda.---- Kui need lõppevad, siis saavutatakse küllastus. Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn
Gaasi molekulide kiiruse mõõtmine. Diffusiooni ja Brown`I liikumise uurimine annab mõnesuguse ettekujutuse gaasi molekulide gaasi korrapäratu liikumise kiirusest. Esimesena määras katseliselt gaasi molekulaarkineetilise kiiruse 1920a. O. Stern (500 m/s). Gaasi molekulide kiirused on väga erinevad. Gaaside puhul kasutatakse ruut keskmise kiiruse mõistet. Gaasi molekulaarkineetilist kiirust on võimalik arvutada v2=3KT/m. Gaaside ühendatud seadus. Makroskoopilised suurused, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, on termodünaamilised parameetrid P,V,T. neid suurusi võib väljendada arvudega ainult juhul, kui süsteem on soojuslikus tasakaalu olekus selleks nimetatakse sellist gaasi olekut, mille puhul kõik tema termodünaamilised parameetrid on muutumatud. Kui muudame ühte neist, muutuvad ka teised. Antud juhul gaasi mass ei muutu. Kindla gaasi koguse puhul kehtib seos P1V1/T1=P2V2/T2 (Clapeyroni võrrand)
Genotüüp raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom haploidne kromosoomistik: - inimesel üks saadud isalt, teine emalt - naisel on 2 sarnast, mehel 2 erinevat genoomi (sugukromosoomid!) Genoom ja genotüüp on 2 erinevat mõistet: genoom on struktuurne, genotüüp aga informatiivne mõiste, genoom on mahuliselt väiksem
Genotüüp – raku, organismi kõigi pärilike faktorite kogu ja koostoime. Kitsas mõiste: tuumas paiknevad pärilikkusfaktorid Lai mõiste: - nii tuuma kui tütoplasma pärilikkus - tuumaväline (nii mitokondrite kui kloroplastide DNA) Sügoodi varases staadiumis ka ooplasma segregatsioon e. munaraku tsütoplasma mõju geeni transkriptsioonile. Fenotüüp – s.o raku, organismi kõigi tunnuste kogusumma. Nii mikro- kui makroskoopilised, nii sise- kui välistunnused. Konkreetne fenotüüp ei pärandu, fenotüüp on määratud: 1) genotüübiga 2) ümbritseva keskkonna poolt Genoom – haploidne kromosoomistik: - inimesel üks saadud isalt, teine emalt - naisel on 2 sarnast, mehel 2 erinevat genoomi (sugukromosoomid!) Genoom ja genotüüp on 2 erinevat mõistet: genoom on struktuurne, genotüüp aga informatiivne mõiste, genoom on mahuliselt väiksem
üksteisest eraldatud füüsikaliste eralduspindadega. Nt. suhkrulahus ja jää. Suhete alusel keskkonnaga jaotatakse süsteemid: Isoleeritud — süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga energiat ega massi. Suletud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga energiat, massi ei vaheta. Avatud — süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka massi. Süsteemide olekud on üheselt määratud olekuparameetrite ja funktsioonidega. Olekuparameetrid — makroskoopilised suurused, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Kindel parameetrite kombinatsioon määrab süsteemi oleku. Olekuparameetrid: p — rõhk T — temperatuur V — ruumala n — aine hulk Igasugune parameetrite muutus on termodünaamiline protsess ja nende muutus viib uue oleku tekkele. Olekufunktsioonid — suurused, mille väärtus on üheselt määratud ainult süsteemi olekuga ega sõltu sellest, millisel teel see olek saavutatud on. Neid ei saa eksperimentaalselt mõõta ega harilikult ka
Müksobakterid on võimelised moodustama viljakehasid. Viljakeha moodustub ebasoodsates tingimustes (kuivus, toitainetevaegus). Vegetatiivsed rakud kogunevad kokku, eritavad lima ja moodustavad limase viljakeha, mille sees lähevad rakud puhkeseisundisse- muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks. Viljakeha on seega "puhkav koloonia". Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada
19. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7). Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale);
20. Ferromagnetism ja ferrimagnetism (11.2.1), antud joon 11-5 ja 11-7 Välist magnetvälja iseloomustab magnetvälja tugevus H. Magnetvälja materjali sees iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >>1 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7). Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale);
Müksobakteri rakk on piklik, teritunud. Viljakeha moodustub ebasoodsates tingimustes (kuivus, toitainetevaegus). Vegetatiivsed rakud kogunevad kokku, eritavad lima ja moodustavad limase viljakeha, mille sees lähevad rakud puhkeseisundisse- muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks. Viljakeha on seega "puhkav koloonia". Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada
kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille 1 r >> 2) paramagneetikud, mille 1 r 3) diamagneetikud, mille 1 r Joonisel 13-3 on näidatud ferro-, para- ja diamagneetikute B sõltuvus H-st väikestel väljatugevustel. Vaatleme edasi ainult magnetmaterjale. Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse magneetimiskõveraks (joonised 13-5 ja 13-7). Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale);
B = µ H, T(tesla) kus materjali magnetiline läbitavus (H/m). Tavaliselt kasutatakse suhtelist magnetilist läbitavust: µr = µ/ µ0 kus 0 on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille µr >>1 2) paramagneetikud, mille µr 1 3) diamagneetikud, mille µr 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt. Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B = f(H) nimetatakse mag-neetimiskõveraks. Magneetimisel toimub kaks efekti: 1) domeenide kasv (kasvavad need domeenid, mille orientatsioon on lähedane välise magnetvälja suunale); 2) domeenide magnetmomentide
-taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. JÄRVELOOMASTIK Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st ujub, osa hõljub vees. Elustik jaguneb: -põhjaelustik – põhjal ja põhjasetteis -plankton (hõljum) -ujum – aktiivselt ujuvate loomade kogum -loomad vee pindkilel, nt. liuskur,kukrik -veepinnal triivivad makroskoopilised veeorganismid, nt ujutaimed, teod -epifüüton, nt vetikad veetaimedel Selgrootud Mitmesugust tüüpi mageveekogudest: järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid. Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid
Kuid seejuures peab arvestama seda, et energia- väljad ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest ( nagu seda oli näiteks gravitatsioonivälja puhul ), vaid need suudavad mõjutada aegruumi struktuuri. Järelikult kui keha on ,,piisavalt" laetud, on see võimaline aegruumi kõverduma. Kuid on teada ka seda, et mikroskoopilised väljatugevused ( nende potentsiaalid ), mis jäävad umbes aatomite või aatomituumade mõõtkavasse, on miljardeid ja miljardeid kordi tugevamad kui makroskoopilised väljad üldse kunagi saavad olla. Seepärast võivad elektromagnetilised potentsiaalid olla mikroskoopilises mõõtkavas väga suured ja seega ei pea keha laeng olema nii suur, et see oleks tehniliselt teostamatu. Suure laengu korral aegruum kõverdub. Kuid seda, et kui kaugele või millises suunas toimub ajas rännak sõltub juba selle aegruumi 6 kõverusest ja selle muutumisest. 7
kus ɛ0 on ligikaudu 8,85 * 10-12 C2/Nm2, vaakumis on ɛ väärtus 1. Õhus on ɛ aga 1,00057 ja seda siis ainult 200C juures. Õhk on peaaegu võrdne vaakumiga. Elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisondi raadiuse r avaldis sõltub tegelikult elektrivälja potentsiaalist φ: 124 Elektrivälja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades – palju palju suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis ) 2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni 5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 – 700 N/C. Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad tunduvalt suuremad energiad, kui ühe liigi
Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ruumis elektrivälja. Ajus on olemas miljardeid neuroneid ja need kõik tekitavad oma laenglemistega elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui makroskoopilised kehad saavad laengu, siis keha laeng tekib laetud osakeste summast ehk keha laengu elektriväli moodustub laetud osakeste väljade liitumisel. Teadvus võib seotud olla just neuronite väljadega ehk siis aju üldise elektriväljaga, mitte niivõrd neuronite endiga. Näiteks kui neuroneid ajus ei oleks, kuid kõikide kadunud neuronite väljad eksisteeriksid ja funktsioneeriksid täpselt samamoodi edasi, siis tõenäoliselt jääks kestma ka teadvus ( psüühika ). Täpselt selline