vastutusvaldkonnad jt.) või strukturaalsed allüksused. Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada
finantseeritakse laenatud vahenditega. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste
VÕLAKORDAJA näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. KAPITALISEERITUSE KORDAJA iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. INTRESSIDE KATTEKORDAJA mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. RENTAABLUSE SUHTARVUD Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. KÄIBERENTAABLUS näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. VARADE RENTAABLUS näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. OMAKAPITALI RENTAABLUS näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. AKTSIAKAPITALI ANALÜÜS SUHTARVE kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. ALTMAN'I "Z-SCORE" MUDEL
· Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised
Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lähe kasumiaruandesse! o KULULIIKIDE analüüs o Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) o Kulude käitumise analüüs (funktsioonid) o Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on
kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega.
Kogu jaekaubandusele suure languse aasta andis kontsernis tunda nii käibe kui kasumi vähenemises. 2010-nda aasta tähtsaimaks ülesandeks oli kasumlikkuse taastamine. Jaekaubandusturu jätkuv langus jättis selleks võimaluse vaid läbi kontserni sisemise efektiivsuse kasvatamise. Äriprotsesside korrastamine ja töökorralduse parandamine, optimeeritud tööjõu kasutus ning kontserniettevõtete sünergia parem ära kasutamine, samuti opereerimiskulude kontrolli all hoidmine olid majandustulemuse parandamisel põhilisteks teguriteks. 2011 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile sisemiste arengute, efektiivsuse tagamise ning uute kaubanduslike väljundite otsimise aasta.Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi. 3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja
kauplusele 300 euro eest kuus. Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lahe kasumiaruandesse! KULULIIKIDE analuus Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) Kulude kaitumise analuus (funktsioonid) Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse uldiseks eesmargiks jalgida kompleksselt ettevõtte tegevustsuklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmargist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiulesannet: kulude kompleksne ja susteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; objektiivsete kuluandmete edastamine jargmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmarkidele maaratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. KULUKOHTADE analuus Kulukoht on maaratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud
· Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?)
vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14.Rahandussuhtarvude grupid ja infoallikad nende arvutamiseks (maksevõime, efektiivsus, kapitali struktuur, rentaablus, turuväärtus) 1
Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. 2.2. Kululiikide arvestus 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida komplekselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; 12 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks.
tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse. (N: kasumi, käive või muu majandustulemuse alusel) töötaja ja tööandja on vabad kokkuleppimises, kui kaua peab olema töötatud, et tal oleks õigus saada majandustulemustelt. TLS 33_3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma ärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta kehtestamist. Sisenõutavaks tuleb 6 mööndumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. Eraldi tasu arvestamise arvel välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas
1) Kliendi raamatupidamine on korraldatud korrektselt ja aruande koostamisel on järgitud üldaksepteeritavaid arvestuspõhimõtteid 2) Rmp info on kooskõlas kliendile oluliste õigusaktidega. 3) Rmp aruanded koos neid täiendavate lisadega on kooskõlas audiitorettevõtja arusaamadega kliendi tegevusest. 4) On esitatud kõik olulised asjaolud, mis tagavad kliendi finatsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude õige ja õiglase kajastamise. 2. Märkuseta arvamus koos teatud asjaolude rõhutamisega. Audiitorettevõtja avaldab, sellise arvamuse, kui on vaja esile tõsta olulist asjaolu seoses kliendi tegevuse jätkuvusega. Audiitorettevõte peaks kaaluma märkuste avaldamist koos teatud asjaolude rõhutamisega ka siis kui esineb, märkimisväärne ebakindel asjaolu, mille lahendamine sõltub tulevikus aset leidvates sündmustes ja mis võib mõju avaldada rmp aruannetele
Kinnitus peaks sisaldama järgmist: · Et kõik aasta jooksul aset leidnus sündmused on korrektselt raamatupidamises kajastatud · Et bilansipäeva seisuga ei kajasta kliendi raamatupidamine varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ja kajastab kõiki kohustusi, mis tegelikult eksisteerivad hinnatuna Eesti hea raamatupidamistava kohaselt · Audiitorettevõtjale on teatavaks tehtud kogu oluline info, mis on vajalik kliendi finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude õigeks ja õiglaseks hindamiseks. Aruanded Kutsetegevuse aruanne: Audiitorettevõtja annab töötulemusest kliendile aru reeglina kirjalikult. Üldiselt nimetatakse seda kutsetegevuse aruandeks kuid konkreetsel juhul võib see olla: · Märgukiri · Arvamus · Kokkuvõte · Järeldus jne See on audiitorettevõtja töö lõpptulemus ja tavaliselt peamine väljundvorm, mille alusel saab
reguleerimiseks kontraaktiva kontod (korrigeerides varasid). Bilansi passivakirjetele avatakse vastavad passivakontod (kohustuste ja omakapitali kontod) ja nende reguleerimiseks kontrapassiva kontod (korrigeerides kohustusi ja omakapitali). Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse süsteemile vastavad perioodikontod - kulukontod. Tuludele avatakse perioodikontod tulukontod. Perioodi majandustulemuse väljatoomiseks avatakse tulude ja kulude koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto
Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada e/v juhtimise efektiivsuse üle. V Aktsiakapitali analüüs. Suhtarve kasut. peam. investeerimisotsuste tegem. ja pikaajal. plan. 15
arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Jätkuvalt on kulude juhtimises tähtis kulude liigitamine planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks. (Karu, 2008, lk 106) Korrektne kululiikide klassifitseerimine on aluseks bilansis kajastuvate tooraine ja materjali, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu ning kasumiaruandes kajastuva realiseeritud kaupade kulu maksumuse kujunemisele. Järelikult on ettevõtte objektiivse majandustulemuse kujunemiseks finantsarvestuses vajalik ettevõtte tegevustulemuste saamiseks tehtud kulude kompleksne ja ühetähenduslik kajastamine ja liigitamine. (Haldma & Karu, 1999, lk 35) Oluline on detailse info saamine kuludest ja sellest lähtuvalt kulude liigitamine. Kulude liigitamisel on esmatähtis jälgida, et oleks tehtud kõik vajalikud liigitused kuluobjektidele (esmajoones ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektide (toodete, teenuste) ja kulukohtade arvestuseks
tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse. (N: kasumi, käive või muu majandustulemuse alusel) töötaja ja tööandja on vabad kokkuleppimises, kui kaua peab olema töötatud, et tal oleks õigus saada majandustulemustelt. TLS 33_3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma ärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta kehtestamist. Sisenõutavaks tuleb 6 mööndumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. Eraldi tasu arvestamise arvel välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas
· kulude kavandamine; · kuludega seotud normide määratlemine; · kuludega seotud eesmärkide täitmise kontroll. Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste omahinna ja sobiva müügihinna kalkuleerimine; · materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestuseks. 2. Kuluarvestuse süsteem, kululiigid Kuluarvestus, nagu öeldud, ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust, jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse
Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Koondkasumiaruanne (kasumiaruanne) e majandustulemuse aruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust, selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata kasumiaruandes. Näiteks: välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed või muud kasumid ja kahjumid, mida ei reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes.
aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Ilmutatud kujul: töötajale makstakse tasu majandustulemuste eest majandusaasta eest. See aga ei tähenda, et oleks keelatud töölepingus kokku leppida nt majandustulemustelt tasu maksmine mingi muu majandusaasta perioodi eest, nt kuu või kvartali tulemuste eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse (nt kas kasumi, käibe või muu majandustulemuse alusel). Samuti töötaja ja tööandja on vabad kokku leppima selles, kui kaua peab töötaja olema ettevõttes või firmas töötanud, et tal tekiks õigus saada tasu majandustulemustelt (nt 6 kuu alusel). TLS §33 lg 3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamisest. Seega muutub majandustulemustelt makstav tasu sissenõutavaks 6 kuu möödumisel majandusaasta aruande kinnitamisest.
annaabi.ee 
