Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks
68. oskab selgitada tootmiskorralduse muutusi autotööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks: uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine, müük ja hooldus. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik). Fordismi ja toyotismi võrdlus: FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine".
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Too näiteid vanadest tööstusharudest. Toiduaine-ja tekstiilitööstus, laevaehitus. 2.Too näiteid uutest tööstusharudest. Auto-ja keemiatööstus 3.Too näiteid kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest. Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 4.Mida nimetatakse fordismiks? Uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. 5.Mis on toyotism? Paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 6. Nimeta tänapäeva autotööstuse etapid. Tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. 7.Võrdle toyotismi ja fordismi /täida tabel. Igaks juhuks tootmine (fordism) Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
maak, teras 2. Vanasti rajati kivisöe kaevanduste juurde. Tänapäeval pigem hüdroenergia ja gaasi lähedale. Al: 1.kerge, vastupidav, kergesti töötlev (kasutatakse laevade ja lennukite jaoks) 2.Mäiestike piirkondadesse odav hüdroenergia. Muutus:tänapäeval pigem sadamate lähedusse. Fordismi ja toyotismi võrdlus: 1)FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". 2)TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti.
tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse teenindamisega (informatsioon on majandustegevuse peamine alus) 1. Kaubandus 2. Transport 3. Haridus (tervishoid ja turism ka need, mis sobivad ning jäävad kergesti meelde) Ajaloo vältel on eksisteerinud/eksisteerivad ühiskonnad ära jaotatud hõive järgi (ehk pmst
teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on Laoseisud Suured (igaks Minimaalsed (õigeks võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloogiate kiirele juhuks ehk “just ajaks ehk “just in arengule. Aglomeratsioonitööstus – majandusharu, mille kasvu in case”) time”) ja edukust mõjutab võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, partnerettevõtete ja Kvaliteedi Kvaliteeti Kvaliteeti kontrollib potentsiaalsete töötajate hulk
Tööstusühiskond Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Infoühiskond Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik
1Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid. Vanad tööstusharudUued tööstusharudUusimad e. Kõrgtehno-loogilised tööstusharud. 1. Rõivatööstus. 2. laevaehitus 3. veduri- ja vaguniehitus.1.autotööstus. 2.naftakeemia. 3.kodumasinate tootmine. 4. kosmeetikatööstus 5.põllumajandusmasinate tootmine 6. telekommunikatsiooni- ja sidevahendite tootmine.1. arvutitööstus. 2.kosmosetehnika tootmine. 3. elektroonikatööstus. 1Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks tootmine (fordism)Õigeks ajaks tootmine (toyotism)Detailide hankiminePaljudest juhuslikest ettevõtetest.Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele.LaoseisudSuured (igaks juhuks)Minimaalsed (õigeks ajaks)Kvaliteedi kontrollKvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.Kvaliteeti kontrollib detaili valmistav tehas.JuhtimissüsteemHierarhiline palju allüksuste juhteKvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18.sajandil ja 19.sajandil? 16-18.sajandil oli vaja eksootiliste saaduste tarbeks ja tooraineks. Uusi maid oli vaja, sest Euroopas oli ülerahvastus. 19
Tööstuse areng: sai alguse kergetööstusest - tekstiili- ja tarbekaupade valmistamisest Tööstusharud: vanad(toiduaine ja tekstiilitööstus ning laevaehitus), uued (auto ja keemiatööstus) uusimad ehk kõrgtehnoloogilised (tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin) 18. Too välja fordismi ja toyotismi peamised erinevused. Fordism: Toyotism: Detaile hankimine: Juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartneritelt Laoseis: Suured (igaks juhuks) Minimaalsed (õigeks ajaks) Kvaliteedi kontroll: Detailide saabumisel Kontrollib detaile valmistav tehas Juhtimissüsteem: Hierarhiline, palju allüksuste juhte Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö Osalemine arenduses: Ei osale Osaleb
probleeme. 15. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini RAHVASTIKU PAIKNEMINE on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , kus on pehmem kliima ja 2 tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED arenguks)
8 47. Iseloomusta kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku RAHVASTIKU PAIKNEMINE tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud ÜHISKONDLIKUD TEGURID Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem
8 47. Iseloomusta kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku RAHVASTIKU PAIKNEMINE tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud ÜHISKONDLIKUD TEGURID Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine ,Iive saab olla positiivne , negatiivne ja tasakaalus Iive näitaja on promill . GEOGRAAFIA 18.november.2008 RAHVASTIKU PAIKNEMINE : Rahvastiku paiknemiset mõjutavad tegurid : Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres . Asutustihedus positiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) .
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.
ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga - niiskusolud mullad - viljakus - paksus reljeef -tasane, mägine -kalle majanduslikud: -traditsioonid vaja on kapitali turg -hooned - otse turule, vajab töötlemist või ekspordiks -masinad, seadmed valitsuse poliitika
allhange - detailide või valmistoodangu valmis vahetuskursi alandamine teiste valuutade suh tamine või teenuse osutamine teisele ettevõtte tes. Devalveerimine muudab eksportimise liht le, kaubandus- või ehitusfirmale või kõrgemal samaks, kuna kaupade hinnad alanevad. 30 seisvale tootmisettevõttele. 110,122 dotatsioon - riigi toetus ettevõttele, asutusele või alltöövõtja - allhanke korras tellijale toodet või eraisikule. 132 detaili valmistav isik või ettevõte. 20 dumping - kauba müük väljaspool tootjamaad alla ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneri selle normaalhinna. Dumping tähendab seda, et test moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk toodet müüakse importiva maa turul odavamalt, on liikmete konkurentsivõime parandamine. 20
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
TOGETHER GEOGRAAFILISELT LÄHESTIKKU PAIKNEVATE ÜHE VALDKONNA TOOTMISELE SPETSIALISEERUNUD ETTEVÕTETE JA INSTITUTSIOONIDE (NT. ÜLIKOOLIDE, AGENTUURIDE, KAUBANDUSKODADE) KOOSLUS, MIS TEEB KOOSTÖÖD JA SAMAS KONKUREERIB SISEMISELT KLASTRI GEOGRAAFILINE ULATUS VARIEERUB LINNAST REGIOONI, TERVE RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI. Klastrite liigid: üldistatud klaster vs spetsialiseerunud klaster. Linnastunud klaster vs lokaliseerunud klaster. Klastrit iseloomustavad: osalejate ruumiline lähedus ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise
Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus. 5.Organismid a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa(huumus).See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni. b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis bio-geokeemiline aineringe(ainevahetuse käigus segatakse mulda erinevaid aineid) 6.Inimtegevus-külmas ja niiskes kliimas on mullateke aeglane,seega mullad on väga tundlikud inimtegevusele.taastuvad väga aeglaselt.Kuumemas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada(metsade üleraie,erosiooni tõttu).Muldade niisutamisega võivad mullad soolduda. - Mullahorisont on mulla jaotumine kihtideks värvuse tüseduse ja tiheduse põhjal.Tüsedus muutub mulla arengu käigus,üleminek on sujuv. A-Toimub taimedelt pärineva org.aine
.......................... 108 15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem................................................................... 109 15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus.............................................................109 15.1.8. Töö ja töötamine........................................................................................109 15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? . 111 15.1.10. Tailorism ja fordism................................................................................ 111 15.1.11. Post-Fordism............................................................................................113 15.1.12. Fordism vs Post-Fordism.........................................................................113 15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine............................................ 114 15.1.14. Naised ja töö.......................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A