Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusmatemaatika graafikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
graafik, 40000aarti, 60000uukaart, 120000, 30000, 50000, scatter, graafiline, 6700aartide, 100000, 80000, 70000, 3500, 4500, 5500onstrueerida, graafikud, 600000, tasakaaluhind, 90000, graafikut, võrrandsüsteemi, tavaliste, 6200, 5700, 5200, 4700, 4200, 9600, 3700, 8100, 6600, 2700, 2200, 3600, 6500, 2400, tootmismaht, püsikulud, muutuvkuludAabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
(Value Axis) Legend (Legend) X-telg ehk kategooriatelg (Category Axis) Intervallskaala Tootmismaht Kulud Ülesanne 120 2800 Muuda diagrammitüüpi, nii et saaksid tootmismahu väärtuste kujuta 100 2500 kasutada intervallskaalat. 200 4000 Näpunäide Vali tüübiks Scatter (XY) 250 4750 Kulude sõltuvus tootmismahust 5000 4500 4000 3500 Kulud, kr 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 0 100 200 300
Eestis erinevatel ametikohtadel töötavatele inimestele makstavad palgad (Allikas:Fontes/Eesti Päevaleht) Ametikoht/Palk Madalaim Keskmine Kõrgeim M adalam ate palgate illus tre erim in Sekretär-assistent 4500 5500 9000 30000 Müügimees 4000 8000 13000 25000 Spetsialist 6000 8500 22000 20000 Peaspetsialist 8000 12000 32000 15000 10000 8000 700
75 (75*200) 200 10000 (10000/7 (10000+15 (25000/7 15000 5) 000) 5) 133,33 25000 333,33 100 (100*200 200 10000 (10000/1 (10000+20 (30000/1 ) 00) 000) 00) 20000 100 30000 300 1 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 2) 2 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 4 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud 4.1
12 360,00 111 240,00 22 248,00 133488,00 13.09.2010 11 02.09.2010 18.12.2012 3 21.12.2012 18.12.2012 18.08.1990 22,3506849315 Viivise arvestamine Täna on: 18.12.2012 Viivise % 0,50% Ostja Summa Maksetähtaeg Päevi Viivis AS Frutti 45000 12.11.2009 1132 254700 Inkasso!! OÜ Teredik 50000 21.10.2010 789 197250 Inkasso!! AS Frutti 4300 01.10.2010 809 17393,5 Inkasso!! AS REX 4000 10.09.2010 830 16600 Inkasso!! Õigeaegselt maksmata 4 Tasumata summa 103300 Ost Müük USD 11,21 11,45 EUR 15,51 15,66
............................................ 26 4.5 Liitintressid, geomeetriline rida ............................................................................................ 30 5 Lineaarsed võrrandisüsteemid............................................................................................. 33 5.1 Asendus- ja liitmisvõte .......................................................................................................... 33 5.2 Võrrandisüsteemi graafiline lahendamine ............................................................................ 37 6 Lineaarsed funktsioonid ...................................................................................................... 38 6.1 Võrdeline ja lineaarne seos ................................................................................................... 38 6.2 Lineaarse mudeli parameetrite leidmine .............................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5. LINEAARSED VÕRRANDSÜSTEEMID. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Asendus- ja liitmisvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Determinantide kasutamine võrrandsüsteemi lahendamisel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 Võrrandsüsteemi graafiline lahendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 6. LINEAARSED FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Võrdeline ja lineaarne seos. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
starter 45 4 allahindlus vahesumma mahahindlus korregeerittud summa käibemaks 118506666,6667 11850666,6666667 106656000 21331200 kogus*müügihind kui vahesumma suurem kui korr.s=vahes-mahahind korrigeeritud summa*0,2 kui 100000,siis mahahindluse suures on 10% starter generator õhufilter kokku maksmisele 127987200 kui ületab 500000eek ,siis värvi punasega 1 4 5 6 DATE 7.10.2012 15.09.2012 22
Allüksuste moodustamine seisneb seotud funktsioonide või ülesannete ühendamises ühtsetesse allüksustesse. Levinuim allüksuste moodustamise alus, seda eriti väiksemates organisatsioonides on erinevate funktsioonide täitmine. Organisatsiooni struktuur näitab õigusid ja vastutust, alluvus- ja aruandlussuhteid organisatsioonis. Esitatakse sageli skeemina. Organisatsiooniskeem on organisatsiooni ametliku ülesehituse graafiline kujutus. Skeemil on esitatud põhilised struktuursed osad, saame vastuse küsimusele, kus keegi asub organisatsioonis. Delegeerimine on protsess, mille käigus juht annab osa oma õigusi üle alluvale. Juht määrab esmalt kindlaks täitmisele tulevad ülesanded (vastutuse) ja annab õigused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Ptk. 5.3. ja 5.4. käsitletakse põhjalikumalt aines “Juhtimise alused”.
CANON BJ-36 5 890 6 35340 Summa kokku 176848 Käibemaks 35 370 Kokku 212 218 Täida järgnev tabel vajalike andmetega ja moodusta digramm lahtritest Mudel, Hind, Summa. 35000 PRINTERITE MÜÜK NOVEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 2 30000 CANON BJ-30 3 894 7 27258 25000 CANON BJ-31 5 074 4 20296 CANON BJ-32 3 490 6 20940 20000 CANON BJ-33 4 290 2 8580 Axis Title CANON BJ-34 5 890 3 17670 15000
PR I 4% PR II 12% PR III 13% Valime _kõige suurem tulumäär 9% ja vahetate selle Norra kroonideks kursiga 7.8 NOK/EUR ate katteta intressiarbitraazi. ss 8 NOK/EUR? utakurss 7,6 NOK/EUR? Alina lahendus ????? A - 4. intress 50 000 *9% EUR 50000 9% 4500 (50 000 + 4500)/7,8 NOK 1 a pärast 7% 417300 425 100* 1,07 454857/8 58 315 - 50 000-4 500 uus kurss iskulu tõuseb 10% võrra. astas lineaarsel meetodil.
E-mailidega saadetud teadetele vastamiseks on eraldi töötajad. Neid, kes ise büroosse tulevad, teenindab parajasti vaba olev töötaja. Vajalik seadmepark Arv Maksumus (kr, kokku) Protsess, seade I II III Kokku I II III Kokku TEENINDUSPROTSESS Arvuti 2 2 3 7 20000 20000 30000 70000 Telefon 2 2 3 7 2000 2000 3000 7000 Arvutilaud 2 2 3 7 1900 1900 2850 6650 Tool 2 2 3 7 1320 1320 1980 4620 KOKKU 25220 25220 37830 88270 ORGANISEERIMISPROTSESS
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kersti Antoi Õpperühm KTABB11 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mä Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATCH. X
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Peegel 35 300,00 kr 54,00 kr 354,00 kr 10 500,00 kr 12 390,00 kr Pink 45 250,00 kr 45,00 kr 295,00 kr 11 250,00 kr 13 275,00 kr Kokku 180 750,00 kr 213 285,00 kr Kaupade laos eisu võrdlus 160000 140000 120000 m aksum us 100000 80000 60000 40000 20000 0 Kapp Riiul Laud
28. Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: a. kT0 = c/(1+c) b. kT0 = - c/(1-c) c. kT0 = c/(1-c) d. kT0 = 1/(1-c). 29. John F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33
Kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem, kui hind langeb, nõutakse hüvist rohkem. / ceteris paribus/ Kirjeldatud seost nimetatakse nõudmise üldiseks seaduspärasuseks. Tabel 1, näitab nõudmise struktuuri , seda kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel kaupa osta. Ei jälgita ühe ostja vaid kõikide tarbijate soove. Parema ülevaate saamiseks võib nõudmise struktuuri kujutada graafiliselt. Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus. Nõudmise kõver langeb vasakult paremale. Tegemist on pöördvõrdelise seosega. Joonis 1. Apelsinide nõudmise kõver. 21,00 19,00 17,00 15,00 HIND 13,00 11,00 9,00 7,00 5,00 0 200 400 600 800 1000 1200 KOGUS Nõudlust kujundavad peale hinna ka paljud muud tegurid. Kui toimuvad muutused neis
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
Item No./ measure / Quantity/ Unit prices / Amount / Art nr Description / T öö kirjeldus Mõõtühik Maht Ühiku hind Maksumus Ühiku hind Maksumus 1 2 3 4 5 6 5 6 1003 Kindlustus summa 1 50000 50000 54349,31 54349,31 1008 Proovivõtt ja katsetused summa 1 21000 21000 22826,71 22826,71 1007 Liikluskorraldus summa 1 40000 40000 43479,45 43479,45 1011 Märkimistööd summa 1 37000 37000 40218,49 40218,49
tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on.
kolmes võrdses osas: täna, 60 päeva hiljem ja 120 päeva hiljem. Kui suur on viimati kokku lepitud osamakse, kui intressimäär oli 15% ning fookuspäev on lepitud kokku tänaseks? Lahendus. Olgu otsitava osamakse suurus x. Kanname olulised andmed järgmisele skeemile. 19 Fookuspäev 70 päeva varem Täna 50 päeva hiljem Esialgne graafik 800 EUR-i E1 E2 1500 EUR-i Uus x graafik E3 x E4 x Täna 60 päeva 120 päeva
Annuiteet Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen Ühekordne tagasimakse Kombineeritud maksed Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 41635 12000 29635 70365 2
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
17. Kui investeeringute nõudlus väikeses avatud majandusega riigis alaneb, siis netoeksport suureneb 18. Kui Muppetlandia riigi valitsus seaks sisse kõrged tollid importkaupadele, siis pikal perioodil Muppetlandia reaalne valuutakurss tõuseb 19. Teema 5 1. Tootmisfunktsioon y = f(k) väljendab seisukohta, et: ühe töötaja kohta tulev toodang on funktsioon töö(jõu) kapitalivarustatusest 2. Kui tootmisfunktsiooni f(k) graafik on kujutatud teljestikus, mille horisontaaltelje parameeter k (kapital töötaja kohta) järjest suureneb, siis taolise tootmisfunktsiooni:graafikujoone tõus järjest väheneb 3. Tarbimisfunktsiooni käsitlus Solow kasvumudelis eeldab, et ühiskond säästab: konstantse osa tuludest 4. Investeeringud töötaja kohta (i) kui funktsionaalne seos säästumäära (s) ning töötaja
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
EELDUSED: * täielik konkurents ostjate ja müüjate osas turul * ostjad maksimeerivad oma rahulolu * müüjad maksimeerivad oma kasumit * üksik ei suuda mõjutada hinda. Kõik on "hinnavõtjad" * üldine informeeritus ja mobiilsus (hetkeline) * hinnad määravad pakutava kauba koguse ja seega ka vajalike ressursside hulga * eraomand TEOORIA KEELED: * verbaalne * matemaatiline * graafiline näide:1.nõudlusseadus: kauba nõutav kogus turul muutub pöördvõrdeliselt kauba hinnaga 2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2 3. graafik 3. NÕUDLUSSEADUS Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil. Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem. Eeldus: madalama hinna juures on tarbijad võimelised kaupa rohkem tarbima.
25. Kõrgem Dol näitab mastaabisäästu ehk sellisel juhul on ettevõttel rohkem püsikulusid. DFL- Näitab, kui palju on ettevõtte näitajad finantsriski, mis tuleneb laenu võtmisest. Kui ettevõttel finantssrisk puudub, siis DFL = 1. DFL võrudb ühega siis kui laenukoormus puudub või ettevõte on väga lähedal kahjumile. Tegemist on parabooliga põmst. Näide: Ettevõttel on 2500 aktsiat. Ettevõtte kasum aastal 0 on 10 000 ning EBIT 20 000. Kasum aastal 1 on 20 000 ning EBIT 50000. Arvutan DFL = (8/4)/(3/5) = 3.33 Kuna see on suurem kui 1, siis ettevõttel kõrgem laenumaht Koguvõimendus: Näitab, kuidas müügi kasv mõjutab kasumit Ettevõtted puutuvad oma tegevuses kokku kahte tüüpi riskiga. - Äririsk- Turust tingitud - nõudlus, toodangu hind, kulud(EBIT Kohta)(Suuresti väljaspool juhtimislikku kontrolli). See on mõjutatud DOL-ist. - Finantsrisk - Ettevõttest tingitud (EBT ja EPS kohta). Eelkõige puudutades
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
annaabi.ee 
