Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline
1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba=
langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis, mida nimetatakse ka Suureks Depressiooniks. USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada. SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal Sisepoliitika Majandus Välispoliitika Suurbrirtannia Riik hakkas sekkuma Kaotas majandusliku Tahtsid hoida majandusellu. ülemvõimu maailmas. tasakaalu Euroopas,
ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too näiteid Hitleri diktatuurist! a) demokraatlike institutsioonide kaotamine b) demokraatlike vabaduste kaotamine, inimeste meelsuse kontroll c) riigi sekkumine majandusellu X Vaata kaarti lk 92 ja kirjuta välja riigid Euroopas, kus 1930. aastatel säilis demokraatia! XI Kas järgnev lause on õige (Õ) või vale (V)? 1) ... Diktatuuri kehtestamise üheks põhjuseks oli demokraatiakogemuse puudulikkus 2) ... Sakslased kartsid "pruuni katku" rohkem kui "punast katku". 3)... Teiste parteide roll NSDAP kõrval oli Hitleri võimu ajal väga väike. 4)... Diktatuuride puhul riik sekkub tugevalt ka majandusellu. 5)... Hitler sai võimule seaduslikult. 6)..
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine.
ületootmine: toodeti rohkem kui inimesed jõudsid tarbida; valesti majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda ja rohkem tarbida, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks; siseturu kaitse, kõrged tollimaksud.); muutused (varises kokku usaldus pankade vastu; pankrot, tööpuudus (maailmas 30 miljonit töötut), ettevõtete sulgemine, tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all.
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis
DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas. Sotsiaaldemokraadid: kaitsesid tööliskonna huve, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemaid makse, et aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande
c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud · TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt)
endast kujutas, miks levis see üle maailma (lk 24-25) See järgnes 1929. a. Börsikrahhile. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti; inimesed jäid töötuks; olid näljahädad. Põhjused: ületootmine (toodeti palju, tarbijaid oli vähe); ebamajanduslik käitumine (inimesed võtsid laene ja ei suutnud tagasi maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D
Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja. Demokraatia asendus osades riikides diktatuuriga. Riik sekkus majandusellu. b) DEMOKRAATILIK „UUS KURSS“. Roosevelt koostas suure tegevuskava (New Deal), mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. Ka teistes riikides tehti sarnaseid reforme. TV lk 14 ül 1 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel 2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega
märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi. Juuni 1940 marssis sisse okupeeriv Punaarmee Ametisse määrati kommunistide valitus ja Johannes Vares-Barbarus, kes Moskvas kinkisid Eesti Stalinile. Vaikiv ajastu lõppes uue, veel autoritaarsema kommunistide terrorireziimi kehtestamisega.
7. Hitlerist sai NSDAP juht, kuna ta julges sõnavõtta seal koosolekul. Tema esinemine vaimustas juhtkonda niivõrd, et peagi saigi Hitlerist partei juht. 8. Too näiteid Hitleri diktatuurist a) demokr institutsioonide kaotamine kehtis ainuparteisüstem, Hitler sai erakord volitused, demokratlike vabadusi hakati piirama b)teisitimõtlejaid jälitati. Arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse, rassilise puhtuse tagaine, juutide tagakiusamine c) riigi sekkumine majandusellu Majandus võrti riigi kontrolli alla kehtestati 4-aastased plaanid 8) Kommunistlik diktatuur Venemaal 1.Miks ei olnud talurahvas 1920 a algul sõjakommunismipoliitikaga. Neid laostas toiduainete andmise kohustus ja rahutus levis ka armee ridadesse. 2. Milles seisnes NEPi põhisisu? *tugevndada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. *asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga *lubati ajutiselt erakaubandust 3
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat.
organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago allilma juht Vangistati maksude maksmatajätmise pärast Vanglast tabas ajukahjustus Elu lõpu veetis tagasitõmbunult President Roosevelt ja uus kurss 1929 alanud majanduskrii suur löök USAle Herbert Hoover ei ole riigi asi sekkuda 1932 valiti Franklin Delano Roosevelt majandusellu tuleb sekkuda Valiti 4x presidendiks Isolatsionism välispoliitikas Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Algas 19. saj. I MS erand Keelduti Rahvasteliidust ja Versailles' lepingu ratifitseerimisest Majandusse siiski sekkuti Majanduskriisi ajal nõuti mittesekkumist (euroopa süüdi USA hädas!) Kehtis II maailmasõjani
kolmekordistus O. Strandman uue · Venemaa tellimused majanduspoliitika elustasid metalli- ja paberitööstuse Eesti Vabariigi majanduspoliitika Enne 1924. aastat Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast · Riik ei sekkunud majandusellu · Riik sekkus majandusellu, püüdes tagada · orienteeruti Vene turule selle vastuoludeta arenemist · eelisjärjekorras arendati tööstust · orienteeruti Euroopa turule · rahaühikuks oli mark, mille väärtus kriisi · eelisjärjekorras arendati põllumajandust tõttu kõvasti langes · rahaühikuks oli kroon
alles 1933. aasta juunis. Asjaga venitajaks oli Jaan Tõnissoni valitsus. Inflatsiooni esilekutsumise all pidas Keynes silmas kontrollitavat inflatsiooni. Teised vahendid kriisist ülesaamiseks: 1. erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine; 2. riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse; 3. erapankade riiklikule kontrollile allutamine. Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse. Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon. Keinsianistlik majanduspoliitika. USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”).
elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks oli maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned, suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. Vaikiv ajastu mõjutas mitmeti kindlasti ajakirjanduse kujunemist. Positiivseteks muudatusteks
tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus ja langes elatustase. MUUDATUSED MAJANDUSPOLIITIKAS ENNE 1924. AASTAT UUS MAJANDUSPOLIITIKA ALATES 1924. A 1)Riik ei sekkunud majandusellu 1)Riik sekkus enam majandusellu, püüdes tagada 2)Orienteeruti eelkõige Vene turule selle vastuoludeta arenemist 3)Eelisjärjekorras arendati tööstust 2)Orienteeruti ümber Euroopa turule 4)Rahaühikuks mark, mille väärtus oli kriisi tõttu 3)Esikohale seati põllumajanduse arendamine kõvasti langenud 4)Margalt mindi üle kroonile 5)Laenu anti väga lihtsalt 5)Laenuandmistingimusi karmistati
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, sa-mas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12
Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus.
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat
neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust.
2. slaid Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati
· loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N: HERBERT HOOVER kes sai lihtfarmeri pojast rikkaks ja presidendiks; Usuti jagu saavat isegi ALKOHOLIST (kuiv seadus), mis aga kutsus hoopis esile MAFFIA kiire esiletõusu (müüsid salaalkoholi) 1920-ndad edukad 1929. aastal alanud majanduskriis eriti valus; President F. D. ROOSEWELT'i New Deal (e.k
Valitsuse kaasabiga on ressurside ümberjaotamine kiirem ja valutum. Näiteks saab riik invensteerida ümberõppimisse ja uute ettevõtete toetamisse. Ümberjaotamine saavutatakse ühtedelt maksude äravõtmise ja teistele toetuste ja abirahade näol juurdeandmise kaudu. See on riigi arengule väga oluline, sest töö kaotanud inimesed ei jää siis abitult tööd otsima kitsenenud tööturul, vaid leiavad rakendust uutel aladel. Riigi sekkumise majandusellu teeb vajalikuks ka välismõjude olemasolu. Välismõjud kujutavad endast tootmise või tarbimise kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kes pole otseselt selle hüvisega seotud. Välismõjud võivad olla kas positiivsed või negatiivseks, ehk tegemist on vastavalt kas välistulude või kuludega. Positiivseks välismõjuks on näiteks ilus aed, mida naudivad ka möödakäijad või silla ehitamine üle jõe, mis väldib pikka ümbersõitu. Negatiivse välismõju näiteks tooksin saastatuse
Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis.
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
sündikaat Chicagos. Al Capone / Maffia Tihti võisid maffiarühmituste juhid (ristiisad) tegutseda peaaegu avalikult. Nende palgatud advokaadid ning äraostetud riigiametnikud aitasid kurjategijatel pahatihti vältida vastutust oma tegude eest. President Roosenvelt ja uus kurss . 1929. aastal alanud suur majanduskriis oli USA'le suureks tagasilöögiks. Franklin Roosenvelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetootmises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas 1936. aasta presidendi valimistel enamik taas Roosenvelti poolt. Isolatsionism välispoliitikas . Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti Ameerika Ühendriikides juma 13. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. Isolatsionism välispoliitikas . Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid USA'l
*tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis
valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine. · Sotsiaaldemokraadid /sotsialism/ toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega.
Juutide tagakiusamist ja hävitamist II maailmasõja ajal nimetatakse sõnaga holokaust. · natslik propaganda, ajupesu. Sellel alal oli eriti meisterlik propagandaminister Goebbels. 1936. aasta olümpiamängud, mis toimusid Berliinis, olid ühtlasi võimas propagandaüritus natside võimule. · noorsoo kasvatamine natslikus vaimus. Tegutses natsipartei noorteorganisatsioon Hitlerjugend. · majanduse riiklik reguleerimine. Riik sekkus jõuliselt majandusellu, eesmärgiks oli Saksamaa sõjalise võimsuse suurendamine. Riik laenas raha suurtööstureilt ja pankureilt, lubades peale uute maade vallutamist tagasi maksta. Riigi toel ehitati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks, rajati tuhandeid kilomeetreid kiirteid, töötud tegid hädaabitöid kõige selle tõttu Saksamaa majanduslik olukord paranes, tööpuudus vähenes, ühtlasi Hitleri populaarsus suurenes. Sõjatööstuse toodang
moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega määratud sätted suurteks muutusteks ühiskonnas ja riigi valitsemisel. Vaikiva ajastu muutused ei olnud ainult negatiivsed. Kuigi inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus olid piiratud, hakkas riik jõudsalt sekkuma majandusellu. eeldusteks olid sise- ja välistegurite positiivne koostoime maailmamajanduses, samuti krooni väärtuse langetamine. Seega paranes ka rahva heaolu: kasvasid sissetulekud ja vähenes tööpuudus. Järelikult tõi vaikiv ajastu ka eestlastele positiivseid muutusi. Vaikivat ajastut võib rohkete muutuste tõttu nimetada ka pöördepunktiks Eesti ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president, kuigi otsustusprotsessides osalemise võimalus rahval alguses peaaegu puudus
vallutamist muutus Babülon tähtsaimaks kaubanduskeskuseks ning suurimaks ja rikkaimaks linnaks. • Babüloni muutumisest suureks majanduslinnaks said alguse ka spekulatsioonilised kaubamajad. Spekulatsioonilised kaubamajad • Tegevus oli väga laialdane –laenasid raha kuningakojale, kõrgeile võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid taipama, et neile on kasulikum, kui ori töötab omal algatusel ja maksab neile renti .Nii kujunes välja Nebukadnetsari ehitustegevus • Babüloonia oli hoolimata kõigist senistest vallutustest liiga nõrk. Võidud saavutati pigem meedlaste kui enda jõududega. • Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning
riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9. Missugused muutused toimusid Eesti sisepoliitikas pärast 1934. aasta riigipööret? Parlament seati vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 10. Kirjelda Eesti rahvusvahelist seisundit 1930-tel aastatel. (lepingud, koostöö, suhted naabritega)
rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid. Segamajandus: riik sekkub majandusellu, ,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab. Aasia tiigrid Kagu-Aasia uued tööstusriigid. (kiirelt arenenud, SKT kasv suur, Hongkong, Lõuna- Korea, Singapur, Taiwan) ? Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist. ? Rahvusvaheline firma on ettevõte, mile kontrolli all või halduses on tootmis- ja
valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuse täideviijaks · Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega · Riigi sekkumine majandusellu · Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses · Riigiettevõtted andsid 2% tööstustoodangust · Väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse Põllumajandus · Suurenes haritav põllupind ja kariloomade arv · Maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse lai rakendamine · Riigieelarvest makstavad ulatuslikud toetused · Eesti vedas välja toidukaupu- võid, peekonit, mune
meediakanalites. Lubatakse paremaid elutingimusi ja suuremat abi riigilt, aga siiani pole pooltki lubadust täidetud. Inimestel on õigus teha sobivaid otsuseid ja valikuid, seega oleks positiivne kui valitsus realiseeriks antud lubadusi. Praeguses olukorras ütleks, et meie tulevik on tume ,aga kui hakatakse rahva soovidega arvestama,siis võib juba tulevik helgemaks minna, nii rahva, kui ka riigi jaoks. Vabaturumajanduseks nimetatakse seda, kui riik ei sekku majandusellu. Eesti turumajandus liigiks on vabaturumajandus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Siinkohal võiks näiteks tuua, et maapoodides on kauba valik väga väike, suuremates asulates ning linnades on see üsna laialdane kuid kaubad on silmnähtavalt ülehinnatud just väiksemates piirkondades, kus transpordiühendus on samuti nõrk. Inimene peab olude sunnil oma rahakoti kergendama,
Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. Nendest abinõudest ei aidanud, et kriisist väljuda. Kriis kestis viis aastat ja selleks, et kriisist üle saada oli vaja riigipoolset sekkumist. USA valitsus keeldus majandusellu sekkumast. Olukord hakkas lahenema kui 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. Ergutati tööstust, looma uusi töökohti. Pllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hühitusraha toodangu vähenemise eest . Tööpuuduse leevendamiseks korraldati riiklikult hädaabitöid, näiteks metsa istutamine, mis andis tööd miljonitele inimestele
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks.
Ülemaailmseid majanduskriise oli olnud 19.sajandi keskpaigast, kuid see oli suurem ja purustavan kui varasemad kriisid.Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud vabrikud ja tehased jäid täielikult või osaliselt seisma. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas hävtitati aga rongide kaupa toiduaineid ja vilja. Seda tehti selleks, et natukenegi suurendada ja tõsta põllumajandustootjate ostujõudu ja sissetulekuid. USA valitsus keeldus alguses majandusellu sekkumast. Riigipea Herbert Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti. Kuid seda ei juhtunud. 1932. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. Ta innustas USA rahvast tegustema selle nimel, et elu paremaks läheks.Ta mõtles välja reformi tegevuskava, mis oli jagatud mitme aasta peale , mille ta ise nimetas New Deal´iks . 1933.aastal hakkas Ameerika majandus paranema, kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks.
eestkostega, teenuste pakkumisega ja kodanikualgatuse ellu viimisega. Kolmandas sektoris tegutsejad võib jagada kaheks: Ø professionaalne tegevus, kus palgatöötajad tegutsevad avalikkuse huvides; Ø vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel elu viiakse. Riigi roll majanduses Turumajanduse tingimustes ei tegutse ettevõtted alati ühiskondlikke eesmärke silmas pidades ja seetõttu peab valitsus suuremal või vähemal määral sekkuma majandusellu. Valitsuse majandusellu sekkumise peamisteks põhjusteks on: ● korraldada selliste kaupade ja teenuste pakkumist, mida turumajandus ei saa või ei soovi pakkuda (näiteks riigikaitse, seadus, kord) ja leida finantsvahendeid selliste kaupade pakkumiseks; ● reguleerida turumajandusega kaasnevaid protsesse (vaesus, töötus, atmosfääri kaitsmine jne); ● tagada vaba konkurents turul ja kontrollida monopoli tegevust.
3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti. Pärast sõda iseseisvusid väga paljud riigid, see tõi kaasa demokraatlikud vabadused (valimisõiguse suurendamise- naised jne). DEMOKRAATLIKUD IDEALOOGIAD: 1) Konservatiivid (Inglismaa, USA) - tegelesid majandusküsimustega - kaitsesid vaba turgu - toetasid riigi mittesekkumist majandusellu - keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele 2) Sotsiaaldemokraadid (Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Euroopa riigid) - toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist - keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele - elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust Pärast sõda hakkas USA võimsust koguma, lisaks välisele võimsusele kasvas kodaniku jõukus. Alkoholi keelustamisega kujunesid välja maffiad, kes müüsid salaalkoholi
ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest. Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks riigi tuge ja rahva teenimisele andunud monarhi, kes oleks tuttav filosoofiaga; samuti ülistati reegleid ja seaduseid. Füsiokraadid tegelesid pigem majandusküsimustega, põhiideeks oli, et riigi sekkumine majandusellu oli lubamatu. Oluliseks peeti põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja riigi ning aadli privileegide kaotamist. Valgustusideedega kaasnes ka valgustatud absolutism, mille järgi peeti parimaks piiramatu võimuga monarhi, kes oli pühendunud rahva teenimisele. Sellise poliitikaga valitsesid nt:
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 2 1) Nimeta turumajanduse nõrgad küljed, mille korrigeerimiseks peab riik majandusellu sekkuma. Milliste vahenditega saab riik piirata majandustegevuse negatiivseid ja toetada positiivseid kõrvalmõjusid? Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisavalt tugev siis on riigil põhjust vahele sekkuda ja majandust ise reguleerida läbi seadusandluse ning hüvede ümber jagamisega. Riik saab negatiivseid kõrvalmõjusid piirama hakata kõrgemate maksudega. Positiivsete kõrvalmõjude tegevusi saab aga toetada maksueranditega.
Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes,sissetulekud kasvasid ning elukallidus langes ning kadus ka tööpuudus. Kuna kehtestatud oli autoritaarne valitsemisviis, siis demokraatia taastamine ei tundunud enam lähiajal võimalik. Kuigi uus valitsemisviis tuli võimule valedega ja ebdaseaduslikult ja tundub oma valises vormis väga negatiivne ja range siis tegelikult oli autoritaarne valitsemisviis üsna leebe võrreldes teiste riikidega, kus tollel ajal sama valitsemisviis võimutses.
annaabi.ee 
