2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja
2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid. Kui kuld ja hõberahad sisaldasid mingit väärtust, siis paberraha olulist väärtust ei oma ja seetõttu vajab lisagarantiisid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks
samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide
selle oma kontole). Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja oma sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest
3. FINANTSTURG 3.1. VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID Väärtpaberiks on dokument, mis tõestab väärtpaberi omaniku osalust mingisuguses ettevõttes või seda, et ta on andnud kellelegi laenu. Väärtpaberi annab välja ettevõte kui võetakse laenu ja saab vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad Võlakirjad Tuletisväärtpaberid Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
(kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus
Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)Täiendavad omavah
Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga,
· hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest:
suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2)plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3)turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses
1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised
Ettevõtta omanikud ostavad kindlustust ettevõtte vara hävimise või kahjustamise tõttu tulu kaotuse vastu. Elukindlustus Sõlmitakse, et tagada perekonnale, kui pere ülalpidaja(palgateenija) sureb. Kindlustuspoliisi kasutatakse ka hoiusena. Elukindlustuspoliise saab Eestis kasutada: -Luua lastele ülikoolifond -luua pensionifond -kaitsta peret palgateenija kaotuse vastu -täiendavalt tagada laenude tagasimaksmisvõimet. Riskikindlustus kindlustussumma makstakse välja ainult kindlustatu surma korral. Kui kindlustatu ei sure, mingit väljamakset ei toimu. Sõlmitakse kas tähtaegselt või eluaegselt. Kapitali ehk kogumiskindlustus- Hoiustamise liik, kus kindlustusvõtja poolt makstud preemiate osa on võimalik tulevikus väljamaksetena tagasi saada. Makstakse välja kindlaksmääratud kuupäeval või kindlustatud ajal. Investeerimiskindlustus Riski- ja kapitalikogumiskindlustuse kombineeritud vorm, kus
3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks
a. reservid) "-" märgiga ning vähenemine "+" märgiga. Välispassivate suurenemine kajastub "+" märgiga ning vähenemine "-" märgiga. Välisaktiva (välisnõuded) residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Välispassiva (väliskohustused) mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. F.o.b. hind (ingl. free on board) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo- ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini; C.i.f. hind (ingl. Cost, insurance, freight) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini. Üldise kaubanduse süsteemi (ingl. General trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida ümberjaotav roll-valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise
(elukindlustus, õnnetuskindlustus,varakindlustus, pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus
hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi
1. Kriteeriumite arvulised näitajad Järgnevad andmed on alusandmed, mille põhjal tegid kindlustusfirmad kodukindlustuse pakkumise kindlustusobjektiks olevale korterile. Hinnapakkumise pärimine viidi reaalselt läbi. Üldpind: 45m2 Turuväärtus: 80 000 € Tubade arv: 2 Korrus: II Kandevkonstruktsioon: kivi Tulekahjusignalisatsioon: lokaalne Valvesignalisatsioon: puudub Turvauks: jah Ehitusaasta: 1970 Kindlustuskoht on seal elava isiku peamine elukoht: jah Kapitaalremont: 2010 Koduse vara kindlustussumma: maksimaalselt 30 000 € Kindlustuse periood: 1 aasta Kasutades eelnevalt välja toodud objekti andmeid, küsiti reaalselt kõigilt kolmelt kindlustusfirmalt kodukindlustuse pakkumised. Järgnevas tabelis on kajastatud kindlustusfirmadelt saadud pakkumised. Antud näitajaid kasutatakse edaspidi WEB-Hipre keskkonnas võrdluse ja analüüsi koostamiseks. Tabel 9. Kriteeriumite arvulised näitajad (koondtabel).
kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi
Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha. Valuutakomitee süsteem – omane arengu- ja väikeriikidele. Usaldust on rahale raske tagada. Kogu ringlusesse suunatav raha peab olema tagatud väärismetalli või tugeva valuutareserviga. Kogu valuuta peab olema seotud mõne tugeva välisvaluutaga, fikseeritud kursiga. Kauba hind kujuneb kõige selgemalt turul – nõudmise ja pakkumise suhtest. Analüüsitakse valuuta ostu-müügi kurssi. (1 Eesti oma raha = 10 rubla) Saadeti raha valuutaturule. 1DEM = 80 Rubla. 1 DEM = 8 EEK Rahareform Eestis 92. aastal 20-22. juuni. 04:00. Kõige kaugemasse punkti suudeti raha viia kolme tunniga, ehk kella seitsmeks on kõigis punktides raha olemas. Rahajaotus punktid pidid raha laiali jagama 7:00-10:00.
Osa summadest tuleb hoida reservina, ülejäänud võib välja laenata Kommertapankade tegevus muudab majandust jõukamaks Näide: (Tabel konspektis 11) Oletame, et reservinõue on 20 %. Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata. Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi. Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni. Laenusumma kasvab 2362 kroonini
vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg)
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 6. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid