Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega.Laiad tiivad,kaetud soomustega,mis aitavad liblikal
Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus ühtlaselt paigutunud. Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine. Inimese haistmiselund on nina. Ka haistmisel tajume me aine keemilisi osakesi, kuid need on õhus.
Sigaretis on arseeni, atsetooni, pliid, tärpetiini, ammokiniaaki, benesiini, butaani, nikotiini ja tõrva need kõik on tervisele ohtlikud ained. -6- Suitsetamine ja hambad. Suitsetaja hammaste eripära tavaliste inimeste hammastest on see et suitsetajatel on need kollasemad, rohkelt on hambakivi Hambakivi kahjustab hamba kinnitusaparaati ja seepärast hakkavad hambad suus loksuma. Suitsetamine muudab ka hineõhu haisvaks, nüristab lõhna- ja maitsetaju. Uurimustöö Korraldasin ka väikese küsitluse Adavere Põhikooli 6, 8, ja 9 klassile. Küsimustikus vastajaid oli kokku 24. Esimene küsimus : Kas sa suitsetad ? 34 õpilasest 8 vastasid jah 11 õpilast vastasid ei ja 5 õpilast vastasid vahest harva. Minu arvamus sellest et 34 õpilasest 8 on ainult igapäevased suitsetajad , polegi nii hull , kui mõelda mis mujal koolides võib olla. -7-
hüppamiseks kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil. · Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja.
erinev: Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + puudutus + surve + lihasvenitus/ pinge + liigutus + temperatuur + ... -> somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.5. Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... -> lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus IV.6. Muud meeled
Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, 'umami', hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!! Sissejuhatus psühholoogiasse 40 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kodeeritakse: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem) 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele 3
* liigutus * temperatuur Maitse- ja lõhnatundlikkus Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus muundatakse teatud molekulidega kontakt närviimpulssideks. Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant) 2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele 3
4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses olevad 50- 150 retseptorrakku regeerivad keemilise aine olemasolule- kontakt närvikiuga. Maitsd: mõru, soolane, magus, ,,umami", hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!!!!!! Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinevate retseptoritega kokkupuutes oelvate närvikiududes, eristab erinevaid maitseiod täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kopeeritakse: 1, Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem); 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele; 3.
ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes
tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju sügavustaju Taju omadused: Kiirus närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev
ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes
Maitseorgani ehitus: * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides. * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu: samades keelepiirkondades 84 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. 85 Kolm võimalust maitseinfo kodeerimiseks: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (praegu kõige tõenäolisem variant) 2. Kõik retseptorid reageerivad eri maitsetele 3
Seedesüsteemi ülesanne Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. 2 Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine
Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne- Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel- Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid
Sülge produtseeritakse 1-4ml/ min. Suhu sattunud kuiv toit niisutatakse süljega enne toidukämbu moodustamist. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Maitsepungi ärritavad suus ainult veeslahustunud toiduosad. Sülje eritus toimub reflektoorselt. Tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju. See omakorda põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümp. kui parasümp. närvisüsteemi kaudu. Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ja jõuavad maitsetundlikuskeskusesse. NEEL pharynx Suuõõnt neeluga ühendab kurgukitsus, isthmus faucium, mis ise ei kuulu seedekanali hulka. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu- ja toiduteed ristuvad. Neel on u. 12 cm
on väga erinevatel ainetel.Maitsmismeel on väga oluline, kuna selle abil saab määrata toidu ja joogi kvaliteeti. Enamgi veel, maitse võib hoiatada ka ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu märkab ta neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Sellele aitavad kaasa ka suitsetamine, mõningad ravimid ja haigused. Ageusia on maitsetaju puudumine, hüpogeusia all mõistetakse maitsetaju nõrgenemist ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 13. Puutemeel. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinavates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis omakorda jagunevad a) Merkeli rakud (olulised puudutude lokaliseerimisel) b) Ruffini kehakesed(vähe adapteeruvad, informeerivad naha ja sügavamate kudede
seesmise seisundi poole pöördumine ei muuda episteemilise seose intiimsust ühelgi erilisel viisil. Kas Chase'il on palavik või ta ainult tunneb ennast palavikuliselt? Kui ta ei ole just astunud samme omaenda soorituse normeerimiseks ja läbikontrollimiseks, pole tema arvamus, et tema palavikuta- jumise aparaat on rikkumata, sugugi targem aimdusest. Samamoodi võib Chase olla kindlal arvamu- 12 sel selle kohta, millisel määral on tema maitsetaju aparaat oma kooskõla säilitanud ja millisel mää- ral on tema otsustus keerukamaks arenenud, kuid ootamata ära sellise just kujuteldud töömahuka kolmandaisikulise testimise tulemusi, oleks temast rumal väita, et ta teab eriti, et ta teab otseselt või vahetult , et tema puhul on õige puhtalt juhtum (a), pigem (a) kui (b) või (b)-le lähedane juh- tum. Episteemiliselt on ta üsna kindlal pinnal, kui ta teatab, et on muutunud tema kohvirüüpamistegevuse
Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE. - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril - tugevaimad süljeerituse põhjustajad on toidust tingitud tunde-, maitse- ja haistmisaistinugd.
Mõru ja magus maitse on väga erinevatel ainetel. Maitsmiskontrasti all mõistetakse maitse teravnemist mingi teise maitse toimel. Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitseaistingu. Ka maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mille käigus maitsetundlikkus väheneb. Sensoripotentsiaali registreerimine näitab, et sensori ärritamisel tekib aferentses närvis algul max impulsside vool, mis aja jooksul väheneb. Ageusia on maitsetaju puudumine, güpogeusia on maitsetaju nõrgenemise ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi automaatsete, alati reprodutseeritavate ja ärritajate suhtes sihipärane vastus. Refleksid on seletatavad kesknärvisüsteemi struktuuride talitlusega.
Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub
organiseerimine tähenduslikuks kogemuseks reeglite või sarnasuse alusel) Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks). insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore somatosensoorsetelt, auditoorsetelt ja motoorsetelt aladelt
Me võime aimata selle olemuse kohta, kuid me ei saa iial seda nägema. Subjektivism- tegelikkus on just see, mis meile paistab, seda on ka võimalik teada. 95. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empiristlik seisukoht epistemoloogias- teadmiseni jõutakse läbi meelelise kogemuse. Ehk siis kõige selle kaudu, mida me tajume oma meeltega ( nägemine, kuulmine, kompamine, lõhna- ja maitsetaju). Kogu meie teadmine tuleb meelte kaudu kogemusest. John Locke- olemasolevad empiirilise maailma objektid mõjutavad meie meeleorganeid põhjustades tajusid. Taju moodustab organismis ideid (1 taju=1 lihtidee), mõistus liidab teatud tajud kokku, tekivad liitideed. Kõik filosoofilised ideed on liitideed, meil pole aimu, kuidas asjad tegelikult on, meie teadmiste aparaat on ideede omavaheline sidumine ja grupeerimine.
- Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega - Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut - Poistel suurem risk arenguhäire tekkeks sest neil on 2 erinevat kromosoomi - Emakasisene keskkond bioloogiliselt väga aktiivne - Kuulmine 18. rasedusnädalaks - Nägemine 20ndaks - Lõhna ja maitsetaju 28ndaks - Mõned refleksid olemas enne sündi (haaramine, moro ja imemisrefleks) Närvisüsteem - Areneb neuraalplaadist - Ajukoor on vastutav kognitiivsete võimete eest – hakkab arenema 10. rasedusnädalal - Esialgu arenevad sensoorsed ja motoorsed osad, hiljem osad mis neid kahte ühendavad (assotsiatiivsed ajuosad) - Loode suhtleb keskkonnaga - Aju kasv on kiire, täiskasvanul 4 korda suuem aju
tunnetustegevuseks. Ilma kõneta on raske mõelda, tajuda on võimalik. Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate
annaabi.ee 
