Põhiline on . Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime (resolutsioon) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme. Värskendussagedus- (refresh rate) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel. Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata
Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. Ökoturism Eestis Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa.
Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99
ühendatud. Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu.Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz
kasutajaliides, mis loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ja heli edastamiseks. 6. Kuvari olulisemad näitajad. Suurus väljendatakse ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1527 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Piksli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites. Lahutusvõime (screen resolution) väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864. Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt, juhul kui piksel ise on piisavalt väike. Järgmise põlvkonna seadmete pikslite arv on 4K ja 8K. Kontrast (contrast ratio) näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kontrasti 1:1 korral on pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne
algelistest arvelaudadest kujunenud tänapäeva ülivõimsad ja vajalikud arvutid. Esimeseks arvutiks loetakse 3000 aastat eKr Mesopotaamias valmistatud arvelauda. Sellest ajast peale on muutunud arvutite juures tohutult palju lisaks liitmisele saab sellega lahendada kõikvõimalikke tehteid, salvestada ja töödelda andmeid. Muutunud on arvutite suurus, välimus ja levik hiiglaslikest, terve toa suurused arvutid on asendunud pihku mahtuvate seadeldistega, mis täidavad samu funktsioone. Kahtlemata võib üheks tähtsaimaiks leiutiseks pidada ülemaailmselt arvutivõrku ehk internetti, mis on aluse pannud täiesti uuele elu-, töö- ja suhtluskorralduse, avanud uusi valdkondi ärimaailmas jne. Kahtlemata jätkub arvutite areng ka edaspidi, ehkki võib-olla mitte nii suure kiirusega kui eelmistel sajanditel näiteks võib tuua kas või sel aastal turule paisatud Apple´i
Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1524 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Kontrast näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1.
Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 · konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU Twenty feet equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) (Tahvlid 3.VIII ja 3.IX) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. 7
Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab
3 Kuvari olulisemad näitajad Kuvareid eristatakse peamiselt nende suuruse ja tehniliste parameetrite järgi. Suurus – väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 15–24 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus – pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime (screen resolution) – väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Joonis 1. Lahutusvõime ja pikslite arv Kontrast (contrast ratio) – näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne.
Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje.Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. (Turism kui arenev...2012) Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. (Turism kui arenev...2012) Nii säästev turism kui ka ökoturism on andnud suure panuse sellele, et inimesed mõtlevad üha enam kuidas hoida keskkonda ja tagada ka järgnevatele põlvkondadele meid ümbritsev keskkond sama väärtuslikuna kui ta on seda tänapäeval. 7 1.2. Kulude kokkuhoid
Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. Kas meie ökoloogilised tingimused võimaldavad ökoturismi? Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka
andmed, kuivõrd andmete kohta esitatavate küsimuste olemus. Seega, võib praktikas osutuda vajalikuks struktureerimata andmete selline töötlemine, mille käigus andmetele "luuakse" sobiv struktuur kodeerimise teel, misjärel saab tekkinud struktureeritud andmeid edasi analüüsida muuhulgas ka statistiliste meetoditega. Käesolevat materjali täiendab praktiliste näidete ja harjutusülesannetega, kuid ka mõningate õppematerjali raamesse mitte mahtuvate teemade ülevaatliku käsitlusega, loengukursuse aluseks olev slaidiprogramm. Tekstipõhises materjalis toodud diagrammid on kujundatud selliselt, et nad 3 oleksid korrektselt loetavad ka must-valge trüki puhul, mistõttu on välditud erinevate värvide kasutamist ning eelistatud halle toone. Loomulikult võib diagrammide kujundamisel kasutada ka
andmed, kuivõrd andmete kohta esitatavate küsimuste olemus. Seega, võib praktikas osutuda vajalikuks struktureerimata andmete selline töötlemine, mille käigus andmetele ”luuakse” sobiv struktuur kodeerimise teel, misjärel saab tekkinud struktureeritud andmeid edasi analüüsida muuhulgas ka statistiliste meetoditega. Käesolevat materjali täiendab praktiliste näidete ja harjutusülesannetega, kuid ka mõningate õppematerjali raamesse mitte mahtuvate teemade ülevaatliku käsitlusega, loengukursuse aluseks olev slaidiprogramm. Tekstipõhises materjalis toodud diagrammid on kujundatud selliselt, et nad 3 oleksid korrektselt loetavad ka must-valge trüki puhul, mistõttu on välditud erinevate värvide kasutamist ning eelistatud halle toone. Loomulikult võib diagrammide kujundamisel kasutada ka
esitatavate küsimuste olemus. Seega, võib praktikas osutuda vajalikuks struktureerimata andmete selline töötlemine, mille käigus andmetele ”luuakse” sobiv struktuur kodeerimise teel, misjärel saab tekkinud struktureeritud andmeid edasi analüüsida muuhulgas ka statistiliste meetoditega. Käesolevat materjali täiendab praktiliste näidete ja harjutusülesannetega, kuid ka mõningate õppematerjali raamesse mitte mahtuvate teemade ülevaatliku käsitlusega, loengukursuse aluseks olev slaidiprogramm. Tekstipõhises materjalis toodud diagrammid on kujundatud selliselt, et nad oleksid korrektselt loetavad ka must-valge trüki puhul, mistõttu on välditud erinevate värvide kasutamist ning eelistatud halle toone. Loomulikult võib diagrammide kujundamisel kasutada ka rõõmsamaid värve, mis aitavad sisu emotsionaalsemalt ja seeläbi meeldejäävamalt esitada. Näiteid ja juhiseid diagrammide
Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia - töövahendi, ja -keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina toa teisest otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraani resolutsioon ekraanile mahtuvate pikslite arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan
Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja
Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja
Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja
edastamie ajaks pusivat uhendust ja iga pakett on kohale joudnud ja kas datagrammid on oiges liigub jarjestuses. Internetis iseseisvalt. Pakettidest sonumi Seetottu kasutatakse UDP-d sellistes kokkupanemine vorgurakendustes, kus on sihtkohas on voimalik tanu sellele, et TCP jalgib tegu vaga luhikeste, uhte paketti mahtuvate sonumis sonumitega ja kus sisalduvate pakettide jarjekorda. Seeparast tahetakse tootlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid nimetataksegi seda tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas moeldakse selle all harilikult seda andmepaketi paketis voi kaadri osa, mis
punktis P järgmine: A = A1 - A2 + A3 - A4 + ... ± An , kus amplituud An on märgiga pluss, kui tsoonide arv n on paaritu, ja märgiga miinus, kui n on paarisarv. Kui Fresneli tsoonide arv avas pole suur, erineb amplituud An A1 -st vähe. Sel juhul on paarituarvulise n korral resultantvõnkumise amplituud A = A1 ning paarisarvulise n korral A = 0 . Esimesel juhul näeme ekraanil punktis P difraktsiooni maksimumi (heledat laiku), teisel juhul aga miinimumi (tumedat laiku). Avasse mahtuvate Fresneli tsoonide arvu saame, jagades ava pindala ühe tsooni pindalaga. Ainult täisarvulise n puhul võime punkti P asukohas paikneval ekraanil täheldada difraktsiooni maksimumi või miinimumi. Uurides maksimum- ja miinimumkohtade vaheldumist difraktsioonipildi tsentris sõltuvalt kaugusest b konstantse kauguse a korral, võib määrata Fresneli tsoonide arvu n. Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb
Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende õiges järjekorras kokkuühendamisega vastuvõtupoolel. Kui võrgust saabub datagrammideks jagatud sõnum, siis UDP datagramme ei reasta. See tähendab, et UDP-d kasutav rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, kas kogu sõnum on kohale jõudnud ja kas datagrammid on õiges järjestuses. Seetõttu kasutatakse UDP-d sellistes võrgurakendustes, kus on tegu väga lühikeste, ühte paketti mahtuvate sõnumitega ja kus tahetakse töötlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas paketis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku informatsiooni. Näiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) kasutab TCP asemel UDP´d. UDP pakub aga ka kaht teenust, mida IP ei paku. Nimelt pordinumbreid ja vajaduse korral ka kontrollsummasid. Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab
metallosade maandamise ja kaabli ülepingekaitse. Jaotsukarpi valides on oluline selgitada selle sobivus paigalduskeskkonda nagu maakaablikaev, kapp, post või vesi. Karbi mehhaaniline tugevus ja tihedus on väga olulised. Samuti tuleb selgitada karbi sobivus eri kaablistruktuuridele ja karbi materjali sobivus kaablimaterjalidega, viimane on oluline elektrokeemiliste nähtuste vältimiseks.Mõõtmiste seisukohalt on vaja samuti teada karbist läbiviivate kiudude arv ning karpi mahtuvate kiujätkude arv. Samuti ei tohi unustada ka paigaldus-ja hooldusseisukohti. See oleks näikteks karbi avamine ja sulgemine hooldus-ja lisatööde vajadusel. Jätkukarpi kuulub teatud hulk selle sisse kinnitatavaid jätkuplaate, kuhu kaitstud kiujätkud ja jätkamiseks keeratud kiud paigaldatakse. Ühele jätkuplaadile võib plaadi tüübist sõltuvalt mahtuda 2...48 kiujätku, et jätkudes oleks pilt ülevaatlikum,poleks vaja neid väga tihedalt paigutada.
Antud töös tuleb kromatogramm katseandmete alusel käsitsi koostada. Allpool on toodud näidiskromatogramm kolmekomponentsele segule, millel on näha suurte, geeli pooridesse mitte- mahtuvate (aine 1), geeli pooridesse osaliselt difundeeruvate (aine 2) ja pooridesse täielikult difundeeruvate (aine 3) molekulide elueerumisprofiilid. 49 Ainete väljumis- ehk elueerumismahtusid näitavad nende fraktsioonide elueerumis-mahud,
Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide arv, näiteks 640 × 480, 800 × 600, 1024 × 768, 1152 × 864, 1280 × 960, 1280 × 1024, 1600 × 1200 jne.; · värvisügavus (mitu bitti kulub ühe piksli värvuse kirjeldamiseks -- näiteks 8-bitine värvisügavus annab 28 = 256 erinevat värvust, 24-bitine aga juba 224 16 · 106 erinevat värvust); · videomälu suurus (mida suurem, seda keerukamat pilti saab esitada ja seda kiiremini
2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU Twenty feet equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna
Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 · konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU Twenty feet equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna
2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4 konteinerimahutavus arv, mis näitab laevale mahtuvate konteinerite arvu standartsetes kahekümnejalase pikkusega konteinerites (TEU Twenty feet equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna
annaabi.ee 
