Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAC OS versioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versioon, rakendused, lion, failisüsteem, wifi, uuenduste, automaatne, puma, tiger, snow, leopardloodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi. Mac OS X 10
Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes"päris" UNIXit, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXi lahendusi. Arhitektuur
Töölaua OS Public Beta: "Kodiak" Loodi kasutajate tagasiside saamiseks. Väga palju muudatusi tehti kasutajate arvamusi järgides. See versioon suleti aastal 2001. Versioon 10.0: "Cheetah" Algne versioon oli aeglane ning poolik. Sisaldas väga vähe rakendusi. Seda OSi nähti kui aluspõhja, millest edasi areneda. Versioon 10.1: "Puma" Jõudlus oli parem kui 10.0'l. Juurde sai lisatud rakendus, mis võimaldas DVD lugemist. See versioon määrati tasuta uuenduseks 10.0'lt > 10.01'le. Versioon 10.2: "Jaguar" Esimene väljalase kaslase koodnimega. Kõrge jõudluse kasv. Stiilsem välimus. Palju UI arendusi ja täiustusi (150 Apple väitel). Eelnev logo ,,Happy Mac" vahetati välja nüüdse ,,Halli Õuna" vastu. Versioon 10.3: "Panther" Järjekordne jõudluse kasv. Suurim uuendus UI'le tol ajal. Sisaldades näiteks ,,Update Finder", stiilne brushed-metal kasutajaliides, kiire kasutajate vahetus, jne. Versioon 10.4: "Tiger"
Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused Operatsioonisüsteem uuendatakse pidevalt uute „patchidega“ Peale selle ,et olemasolevat operatsiooni uuendatakse „patchidega“, uuendatakse operatsiooni süsteemi ennast ka uute täis eraldi olevate versioonidega nagu näiteks windows 7-st windows 8 peale kus on tavaliselt suuremad uuendused nagu näiteks uuem ja ajakohasem “user interface”,rohkem funktsioone ja võimalusi operatsioonisüsteemis ise .Patchidega jääb Windowsi versioon samaks.Sama käib põhimõtteliselt macOS kohta ka. Windows Microsoft Windows on personaalarvutite turul domineeriv operatsioonisüsteem.Pildil on toodud operatsioonisüsteemide turuosa 2014 aasta septembri seisuga. Kuna Windows on laialt levinud ja kõige populaarsem operatsioonisüsteem maailmas, siis on sellele tehtud ka igasuguseid erinevaid programme, kuid kahjuks on nende hulgas ka palju erinevaid miinuseid.All on toodud Windowsi tugevused ja nõrkused puntkidena:
arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum.
Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8) 1.2 Linuxi sünd 1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386- arvutile MINIXi operatsioonisüsteemi, soovimata kasutada tol ajal levinud MS-DOSi. Lähtuvalt tol perioodil saadaval olnud Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral “find a file” käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh’i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
iPhone asendab ka kaasaskantavat meediamängijat ja toetab Wi-Fi ühenduvust. Veel on võimalik kasutada iPhone'i ka GPS navigatsiooniseadmena. Kõik need funktsioonid on tehtud väga kasutajasõbralikuks tänu iPhone puutetundliule ekraanile, mis suudab asendada isegi arvuti klaviatuuri. Apple on teinud väga lihtsaks ka end uuendustega kursis hoidmisega, sest App Store'is (see on Apple poolt valmistatud rakenduste pood) on hetkel saadaval üle 100 000 erineva kasuliku ja vajaliku rakenduse. Rakendused jagunevad järgnevalt: mängud, viited, GPS navigatsioon, sotsiaalne võrgustik, erinevad telesaated ja filmid. iPhone 3G (teise generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt müüki 11. juulil 2008. aastal ja see toetab 3G andmesided ning A-GPS ülemaailmset asukohamääramise süsteemi. iPhone 3GS (kolmanda generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt müüki 19. juunil 2009. aastal. iPhone 3GS on oma eelkäijatega võrreldes kiirema protsessoriga, parema kaameraga (3
vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada. Selleks kirjutati põhimälus resideeruv monitor, mis kontrollis programmide käivitamist. Kui üks programm lõpetas, siis monitor käivitas kohe teise ootava programmi. Kui kõik oli tehtud võttis operaator lindid välja ja pani sisse uue sisend lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida
Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri
1982 Aeg Koht Sündmus ? UK Tutvustati BBC Microt-t, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril, see oli väga populaarne arvuti Briti koolides, kuni Acorn Archimedes välja töötamiseni. Veebruar 1 USA Lasti välja 80286. See rakendas uut operatsiooni resiimi. Kaitsud resiimi, mis lubas rohkem mälu, kuni 16MB. Tutvustamisel kiireim versioon jooksis 12.5MHz-i juures, saavutas 2.7 MIPS-i (miljonit käsku sekundis) ja sisaldas 134.000 transistorit. ? USA Compaq lasi välja IBM PC-iga ühilduva Compaq Portable-i. ? USA Lasti välja MIDI-liides (muusikariista digitaalliides), mis võimaldas ühendust muusikariistadega. ? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele.
Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows (XP SP2 ja Google Chrome 02.12.2008 11.0.696 hilisemad) , Linux,
2006, saadaval 13, 15 ja 17-tollise variandina, vahetas välja PowerBooki. · Xserve - kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga 1U tüüpi server 1.3.2 iPad iPad on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7 tolline ja LED- valgustusega ekraan, saadaval 16GB, 32GB või 64GB suuruse välkmäluga, protsessoriks 1GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil WiFi ja Bluetoothi tugi(saadaval ka 3G toetusega mudel). Aku lubab kuni 10 tundi internetis surfamist, video vaatamist või muusika kuulamist. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k.accelerometer) ja valgusmõõdikut 1.3.3 iPod iPod on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi perekond on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid. · iPod Classic - esmaesitlus aastal 2001, hetkel saadaval 160GB mudeline
· Kasutaja logib klientmasinasse sisse nime ja parooliga · Kasutajal on ka NIS+ parool (enamasti sama, mis harilik parool) · NIS+ paroolist tuletatakse DES võti (40 bitti entroopiat - 240 pole tänapäeval enam keeruline brute force'iga järele proovida) · Avalikust NIS+ tabelist saadakse oma Diffie-Hellmanni võtme krüptitud salajane osa · See krüptitakse lahti ning selle abil saadakse juurdepääs NIS+ serverile (saab oma parooli vahetada jms) Kerberos (tänapäeval versioon Kerberos 5, alla selle pole turvaline) · Korraliku krüptoga võrgus autentimise süsteem · Süsteemis on kliendid (kasutajad ja programmid) ning teenused · Kliente ja teenuseid kokku nimetatakse osapoolteks (principal) · Osapooltele antakse nimed järgmisel kujul: nimi[/täpsustus]@piirkond. Näiteks [email protected], mroos/[email protected] · Täpsustusega nimi on sõltumatu ilma täpsustuseta samast nimest · Kliendid kasutavad enda teenustele autentimiseks pileteid (ticket)
....................................................................................................... 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide nooremspetsialist Lorem Ipsum OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Lorem Ipsum Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Windows XP............................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows Vista........................................................................................................ 7 Windows 7.............................................................................................................. 8 Windows 8............................................................................................................ 11 Kokkuvõte....................
1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24
oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu, oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada, oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida
edasi, kuna see tähendab juurdepääsu rikkalikumate erinevustega rakendustele. Üha enam valitsusi vahetavad ODF vahendusle informatsiooni. See kuidas sa salvestada dokumente ODFiga ei määrata kindlaks tarkvara millega töötad. Failid ODFis on platvormist sõltumatu ning ei tugine ühelegi konkreetsele tarkvarale üldse. Iga tarkvara tegija saab rakendada seda, ilma et maksaks autoritasu. Kuigi tehniliselt kasutavad kõik Office'i rakendused nüüd sama ISO- standardi vormi, uute kasutajate mugavuse jaoks otsustati kasutada eraldi nimesid erinevates rakendustes - just nagu neid kasutatakse. Neid on näha faililaienduses: Odt (text) .ods (for spreadsheets), .odp (for presentations) ja nii edasi. (Umbes OpenDocument Format. OpenDocument Format 2014) With ODF the way you store documents does not determine the software you work with. Files in the OpenDocument Format (ODF) are platform independent and do not rely on any
kustub eesti keelne menüü pärast tarkvara uuendust. WebUpdater`iga saad uuendada gps`i tarkvara (mitte kaarte) ning laadida seadmesse näiteks lisa keeli, hääli, gps vastuvõtja uudendusi jne. 10 Mis on WebUpdater? WebUpdater on programm, mis suhtleb läbi inerneti Garmin serveriga ning uuendab sinu Garmin GPS´i tarkvara kõige uuemaks versiooniks. See on lihtne ja automaatne. Sa ei pea teadma oma GPS`i mudelit ega tarkvara versiooni. Selle eest hoolitseb WebUpdater. GPS KASUTUSVÕIMALUSED TÄNAPÄEVA RELVAJÕUDUDES: Navigatsioon: GPS võimaldab sõduritel leida objekte isegi pimedas ja või võõral territooriumil ning koordineerida üksusi ja jälgida liikumist. USA relvastatud jõududes kasutab komandör „Komandöride Digitaalset Abilist“ ja alamad kasutavad „Sõdurite Digitaalset Abilist“
CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest.
kokku leppida ka selle, kui palju andmeid korraga saata. Kui me saadame liiga palju andmeid võrku, siis hakkavad tekkima ummikud ja järjekorrad. Voojuhtimine tähendab saatja ja vastuvõtja vahelist voogu, koormuse reguleerimine tähendab, aga kõikide andmete saatmist võrku. Voo juhtimine tegeleb iga andmevooga eraldi. Võrgu koormuse reguleerimine tegeleb kõikide andmevoogudega korraga. Eesmärk on see, et arvutist ei läheks võrku rohkem andmeid, kui see võrk suudab vastu võtta. Rakendused, mis nõuavad andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad TCP protokolli. Ühenduseta andmeedastuse puhul teise osapoole käest ei küsita kas ta on valmis, vaid kohe hakatakse saatma. Selleks on olemas protokoll UDP. Andmevoog on pidev ning ei tagata 100% töökindlat andmeedastust ning ei teostata voo ega ülekoormuse kontrolli. Rakendused, mis ei nõua andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad UDP protokolli. Näiteks, kui räägime telefoniga,
transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS
Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle
(administraatori konto rakenduste jagamine teistele kasutajatele), energiasäästlikumat bluetoothi. Veel on ka väiksemad uuendusi. (2) 4.4 KitKat: Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. (2) Täiustati disaini, parandati jõudlust ja lisati hulganisti uusi võimalusi (5). 5.0 Lollipop: Uusim avaldatud versioon. Lisati materjaalne disain, täiendati jõudlust, lisati projekt ,,Volta" mis väidetavalt pikendab aku kestvust (6). 6 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS Töö autor koostas oma klassis küsitluse nutitelefonide kasutuse kohta. Küsimuse andmed koguti läbi internetiküsitluse, vastajad jäid anonüümseks. Küsitlusele vastasid kõik (34) G1D õpilast
1.2.1.2 Operatsioonisüsteemi olemus, levinud operatsioonisüsteemide näited. Arvuti koosneb kolmest põhiosast: riistvara, operatsioonisüsteem ja rakendused(viimased kaks moodustavad kokku arvutis oleva tarkvara kihid). Operatsioonisüsteem on programm, mis toimib vahendajana rakenduste ja riistvara vahel. Selle põhieesmärgiks on pakkuda kasutajale keskkonda rakendustega töötamiseks. Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel. Seega ei pea rakendused teadma iga seadme spetsiifilist liidest, vaid nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna.
Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access CDMA) võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid kohaldakse kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas
9. Interneti protokollid HTTP ja HTTPS. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 80-82 HTTP 80 on protokoll, 82 on lisaport 443 HTTPS Hyper Text Transfer Protocol läbi SSL-i HTTP (Hypertext Transfer Protocol) kehtestab reeglid, kuidas veebisirvija dokumente veebiserverist kätte saab. Esimene kasutusele tulnud versioon oli 0,9 ning võimaldas lihtsat toorel kujul andmete edastust. Versiooniga 1.0 lisandus MIME-tüüpi teadete formeering ning võimalus lisada andmetele metainforamtsiooni. Praegu on kasutusel HTTP 1.1(RFC 2616 ,,HyperText Transfer Protocol 1.1" ning lisab *hierarhiliste proxy'd *cache juhtimise *püsivad ühendused *virtuaalhostid *jäigemad reeglid. Praegune versioon võimaldab: *juhtida andmete buhverdamist cache serverites
Selle puhul toimub eri andmejadade edastamine näiliselt samaaegselt, kuid tegelikult lühikeste intervallidega vaheldumisi. 6 Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access CDMA) CDMA kasutab spektri hajutamise tehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel kanalil multipleksida. Võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata.
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
lepitud reeglistik, kuidas kirjutatakse ehk PROTOKOLL (käitumisreeglistik). Järgmine kiht mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi vaadata millisele aadressile ta läheb (kõik pärnu kirjad sorteerime kokku ja paneme postikotti. Postikotil peab olema aadress peal. Kui on vahepostkontor (näiteks peapostkontor on igas linnas). See on marsruutimine. Kuidas sorteeritakse kirju? Kas automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea. Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles ma oma kirja kirjutasin). Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile! Füüsiline andmeedastus – autod, lennukid, laevad jne. - Postisüsteem on mitmekihiline arhitektuur. Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse.
annaabi.ee 
