Töölaua OS Public Beta: "Kodiak" Loodi kasutajate tagasiside saamiseks. Väga palju muudatusi tehti kasutajate arvamusi järgides. See versioon suleti aastal 2001. Versioon 10.0: "Cheetah" Algne versioon oli aeglane ning poolik. Sisaldas väga vähe rakendusi. Seda OSi nähti kui aluspõhja, millest edasi areneda. Versioon 10.1: "Puma" Jõudlus oli parem kui 10.0'l. Juurde sai lisatud rakendus, mis võimaldas DVD lugemist. See versioon määrati tasuta uuenduseks 10.0'lt > 10.01'le. Versioon 10.2: "Jaguar" Esimene väljalase kaslase koodnimega. Kõrge jõudluse kasv. Stiilsem välimus. Palju UI arendusi ja täiustusi (150 Apple väitel). Eelnev logo ,,Happy Mac" vahetati välja nüüdse ,,Halli Õuna" vastu. Versioon 10.3: "Panther" Järjekordne jõudluse kasv. Suurim uuendus UI'le tol ajal. Sisaldades näiteks ,,Update Finder", stiilne brushed-metal kasutajaliides, kiire kasutajate vahetus, jne. Versioon 10.4: "Tiger"
Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes"päris" UNIXit, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXi lahendusi. Arhitektuur
loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi. Mac OS X 10
Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused Operatsioonisüsteem uuendatakse pidevalt uute „patchidega“ Peale selle ,et olemasolevat operatsiooni uuendatakse „patchidega“, uuendatakse operatsiooni süsteemi ennast ka uute täis eraldi olevate versioonidega nagu näiteks windows 7-st windows 8 peale kus on tavaliselt suuremad uuendused nagu näiteks uuem ja ajakohasem “user interface”,rohkem funktsioone ja võimalusi operatsioonisüsteemis ise .Patchidega jääb Windowsi versioon samaks.Sama käib põhimõtteliselt macOS kohta ka. Windows Microsoft Windows on personaalarvutite turul domineeriv operatsioonisüsteem.Pildil on toodud operatsioonisüsteemide turuosa 2014 aasta septembri seisuga. Kuna Windows on laialt levinud ja kõige populaarsem operatsioonisüsteem maailmas, siis on sellele tehtud ka igasuguseid erinevaid programme, kuid kahjuks on nende hulgas ka palju erinevaid miinuseid.All on toodud Windowsi tugevused ja nõrkused puntkidena:
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral “find a file” käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh’i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise
vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis. Selle idee oli koguda palju töid kokku sisend ruumis ja siis lugeda magnetlindile kasutades IBM 1401. Kui lint sai täis, umbes tunni aja pärast, toodi see masinaruumi, kuhu see pandi lindilugejasse. Operaator laadis peale spetsiaalse programmi.See luges sealt lindilt esimese töö ja lasi sel joosta. Väljund kirjutati teisele lindile printimise asemel. Et veelgi vähendada aega, mis kulus ühe töö käivitamiseks, loodi automaatne tööde järjestamise süsteem, see oli esimene lihtne operatsioonisüsteem. Taheti saavutada olukorda, kus niipea, kui üks protsess lõpeb, saaks teine protsess alustada. Selleks kirjutati põhimälus resideeruv monitor, mis kontrollis programmide käivitamist. Kui üks programm lõpetas, siis monitor käivitas kohe teise ootava programmi. Kui kõik oli tehtud võttis operaator lindid välja ja pani sisse uue sisend lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida
arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum.
selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
