Mehaaniline liikumine (0)

Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor  - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti  rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h- height ,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võ imet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus  - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
-  Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
-  Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
-  Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
-  Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
-  Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus
Mehaaniline li kumine
Wednesday,  21 February 2018
23:10
Mehaaniline li kumine – keha asukoha muutumine teiste kehade
suhtes.
Trajektoor - kujuteldav joon, mil e kujundab li kuva keha mingi punkt.
Võnkumine- edasi-tagasi li kumine
Liikumise li gitamine
- Liigitus keha trajektoori kuju järgi:
○ Sirgjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes sirgjoonelise trajektoori
○ Kõverjooneline li kumine
§ Keha kujundab li kudes kõverjoonelise trajektoori
□ Ringli kumine e. Ti rlemine - trajektoor on ringjoon.
- Liigitus keha erinevate punktide trajektooride kuju järgi:
○ Kulgli kumine
§ Keha kõik punktid kujundavad ühesugused trajektoorid
○ Pöörlemine
§ Keha punktid li guvad ringjooneliselt ümber mõttelise pöörlemistelje
AEG - kell
t [s]
KIIRUS - spedomeeter
v [m/s ja km/h]
v=s/t
Kiirus - näitab, kui suure teepikkuse läbib ühtlaselt liikuv keha ajaühikus
(ainult ühtlane kiirus)
JÕUD - dünamomeeter
F [N]
F=mg=A/s
m-mass [kg]
Jõud - füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Mõjub kindlas suunas. Võib
põhjustada liikumist, kuju muutumist, liikuva keha seismajäämist, pöörlemist. Mida suurem on
jõud, seda tugevam on vastasRkmõju, seda ulatuslikum on kiiruse ja kuju muutumine.
Gravitatsioonijõud - jõud, millega kaks massiga keha tõmbuvad  teineteise poole. Selle suurus
sõltub kehade massidest ning kaugusest. Mida suurema massiga on keha, seda suurem on
gravitatsioonijõud ning mida lähemal on kehad üksteisele, seda suurema jõuga nad üksteist
tõmbavad.
RASKUSJÕUD
Fr [N]
Fr=mg
Raskusjõud - on gravitatsioonijõud, millega taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal olevaid
objekte, nt. Maa lähedal olevatele objektidele mõjub raskusjõud.
Gravitatsioonivälja tugevus - jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet sel e keha massiga.
g=9,81 [N/kg]
TÖÖ - elektriarvesti
A [J]
A=mgh=mgs=Fs=Fh
h-height,s-shift [m]
m-mass [kg]
Töö - füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse
korrutisega. Tööd saab teha, kui keha omab energiat, töö käigus energia muutub (töö on
protsess, kus energia muutub). Töö sõltub jõust ning jõu mõjul läbitud teepikkusest  (kõrgusest).
Kui keha seisab paigal, siis ta füüsikalises mõttes tööd ei tee.
ENERGIA
E [J]
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia võib muunduda
ühest liigist teise. Mehaanilist energiat liigitatakse kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks.
Kineetiline energia
Ek [J]
E=mv2/2
m-mass [kg]
v-kiirus [m/s]
Kineetiline energia - liikumisenergia, mis sõltub keha kiirusest ja massist.
Potentsiaalne energia
Ep [J]
Ep=mgh
m-mass [kg]
g=9,81 [N/kg]
h-kõrgus [m]
Potentsiaalne energia - vastasRkmõju või asendienergia, mis sõltub  keha asukohast,  massist ja
gravitatsioonivälja tugevusest.
Soojus - energia liik, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu.
Temperatuur - keha või aine osakeste keskmine liikumiskiirus.
Soojusülekanne - soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.
SOOJUSÜLEKANNE
- Soojusjuhtivus  NT pliit soojendab panni
○ Energia levib osakeselt osakesele.
- Konvektsioon  NT soojem õhk tõuseb  üles
○ Soojuse kandumine liikuva ainega.
- Soojuskiirgus NT infrapunasaun
○ Üks keha kiirgab soojust teisele, mis paneb selle keha osakesed kiiremini liikuma.
Soojuskiirgus
- Infrapunakiirgus
- Nähtav valgus
- Ultraviolettkiirgus
Päike - kõik
Hõõglamp - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Elektripliit - infrapunakiirgus, nähtav valgus
Kuum vesi - infrapunakiirgus
Maapind - infrapunakiirgus