10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Sooberg
Õppematerjali autor
Püsivad rõhkkonnad maailmas: Madalrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades o Tsüklon - kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv madalrõhkkond o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond Kõrgrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades o Antitsüklon kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv kõrgrõhkkond Mere- ja maabriis on tuul, mis esineb mere, ookeani või suure järve rannikualadel. Veekogu kohal olev õhk soojeneb aeglasemalt kui rannikuala kohal paiknev õhk. Päeval merelt maale. Öösel maalt merele. Mussoonid on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid
paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust
1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. Atmosfäär on Maa sfäär, mis ümbritseb Maad tänu Maa külgetõmbejõule. Atmosfääri ulatus on u 1000 km. Koosneb gaaside segust: lämmastikust, hapnikust, osoonist, süsihappegaasist, metaanist, veeaurust ning tolmu-, tahma- ja soola osakestest. 2. Selgita ilmaelementide(õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus) vahelisi seoseid. Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu korral õhk tihe ja madalama rõhu korral hõre. 3. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk 1) Päikese kõrgusest horisondil, päeva pikkusest (Maapind saab rohkem päikesekiirgust, kui päikesekiirte langemisnurk on suurem) 2) Pilvisusest (kui pilved on ees, peegeldub osa pilvedelt tagasi) 3) Atmosfääris sisalduvast osoonist ja veeaurust 4) Pinnasest (värvus, niiskus. Mida tumedam ja niiskem aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub). 4. Selgita, kuidas sõltub albeedo alusp
10. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Küsimused kordamiseks: Ekvaatori lähistel puhuvad ida- tuuled. Parasvöötmes puhuvad lääne- tuuled. Soe hoovus toob rannikualadele soojema ja niiskema ilma. Külm hoovus toob rannikualadele külma ja kuiva ilma. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemini kui maismaa. Mere ääres võib olla kõrb kui puhuvad külmad tuuled(külmad hoovused) Talv on mere ääres soojem ja niiskem kui sisemaal. Madalrõhualal liigub õhk üles Kõrgrõhualal liigub õhk alla
asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon · Briisi tekke põhjuseks Maapind soojeneb ja jahtub kiiremini Meri soojeneb ja jahtub aeglasemalt · Briisi tekkeks soodsaimad tingimused kevade lõpus ja suve alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad · Briisi tekke mehhanism maapinna kohal soojenenud õhk tõuseb 0,5-2 km kõrgusele ? Merebriis hakkab tekkima paar tundi tasakaaluks voolab selle asemele merelt külmem õhk enne keskpäeva Ülalpool liigub õhk mere poole ja Merebriis vaibub umbes kella 21-ks laskub mõne aja pärast allapoole Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 · Briisi tekkeks soodsad tingimused m/s Ebastabiilne ilm Merebriis ulatub Temperatuuride erinevus peaks
õhurõhu gradient seda tugevam on tuul Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas · Tuul puhub ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda · ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti iikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva Maapind soojeneb ja jahtub Merebriis vaibub umbes kella 21-ks kiiremini Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 Meri soojeneb ja jahtub m/s aeglasemalt Merebriis ulatub · Briisi tekkeks soodsaimad merel 10-15 km rannikust tingimused kevade lõpus ja suve sisemaal 15-20 km rannikust alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasva
Maismaa soojeneb kiiremini, sest: - Maismaal soojeneb vaid õhuke pinnakiht - Kivimite erisoojus on väiksem kui veel, need soojenevad kiiremini - Tahkes pinnases ained ei segune, kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega - Auramine maismaalt on väiksem kui veekogult Briisid – rannikualade omapärane õhu liikumine Päeva jooksul soojeneb maapind kiiremini kui meri ning soojem õhk maa kohal kerkib. Jahedam ja raskem õhk liigub mere kohalt maa suunas ning tekib merebriis. Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri ja maismaa kohal kujuneb kõrgema rõhuga ala kui mere kohal. Õhk liigub maalt merele ning tekib maabriis. Coriolise jõud – jõud, mis kallutab tuuled nende esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvatoriaalsetel aladel on madalrõhuala, sest see piirkond saab tugevalt päikesekiirgust ning aluspind ja selle kohal olev õhk soojenevad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid