Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on tavaliseimaks hüppeks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale), teiseks hüppeviisiks on karjapoiss/kääri (hüpatakse külg ees latist üle, 1 jalg ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset
Kui tõugatakse eraldi jalgadega, või üks jalg jääb teisest maha, siis jääb tõukel tugevusest puudu ja see viib hüppaja tasakaalust välja, hullemal juhul võib üks jalg kitse taha kinni jääda. Kätetõuke ja toetuse puhul tuleb toetuda peopesadele ja sõrmed panna veidi kitse ääre taga, et end käte abil üle kitse viia. Maandumisel tuleb jälgida, et hoog saadaks piisavalt kiiresti pidama ja maandutaks jalgadele, raskus tuleks viia ettepoole, et vältida tahapoole kukkumist. Maandutakse alguses kükki, et asend fikseerida. Peale maandumist tuleb sirutada ja harjutus lõpetada. Hüpe ei õnnestu siis, kui ei keskenduta piisavalt tehnikale ja ei olda mõttega asja juures. Hüpe ei õnnestu ka siis, kui seda kardetakse. Minu jaoks on ebaõnnestumise suurimaks põhjuseks hirm. Selle ületamiseks pean kindlasti oma kehalisi oskusi veelgi arendama. Nii saab ka hüpe mulle jõukohaseks. 3. Kui eesmärgiks seada toenghüppe sooritamise, siis nimeta tegevusi, mis võiks
elemendist koosnevat hüppesarja. Topelt minitrampett (TMT) TMT on nendest kolmest alast kõige väiksem ning vähemlevinud. TMT koosneb hoovõturajast, kahest minitrampetist ning maandumismatist. Üks minitrampett on tõusvas asendis ning teine otsapidi selle vastas horisontaalselt. Pärast hoojooksu sooritatakse tõusva trampeti peal üks element ning horisontaalse trampeti peal teine element ning maandutakse maandumismatile. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus sooritatakse kaks hüppesarja. Finaalis ei ole võimlejatel lubatud korrata eelvõistluse hüppesarjas sooritatud elemente.
Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas sooritatakse kaks kaheksast elemendist koosnevat hüppesarja. Topelt minitrampett (TMT) TMT on nendest kolmest alast kõige väiksem ning vähemlevinud. TMT koosneb hoovõturajast, kahest minitrampetist ning maandumismatist. Üks minitrampett on tõusvas asendis ning teine otsapidi selle vastas horisontaalselt. Pärast hoojooksu sooritatakse tõusva trampeti peal üks element ning horisontaalse trampeti peal teine element ning maandutakse maandumismatile. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus sooritatakse kaks hüppesarja. Finaalis ei ole võimlejatel lubatud korrata eelvõistluse hüppesarjas sooritatud elemente.
100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Kuulitõuge sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes 2,135 m. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 200 m jooks 200 meetrit on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele
maha. · Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil. · Kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus : · Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). · Meeste kõrgushüppe rekord kuulub Javier Sotomajorile Kuubalt (2.45 m). · Naiste rekord kuulub Stefka Kostadinovale Bulgaariast (2.09 m) 4. Kolmikhüppes eristatakse järgmisi faase: hoojooks, hopp, samm ja hüpe. · Hopi, sammu ja hüppe võib igaühe puhul jagada veel äratõukeks, lennuks ja maandumiseks. · Kolmikhüppes jaguneb võistlus eel ja lõppvõistluseks, igaühes 3 katset. Lõppvõistluses antakse
tagasi kaitsesse minema). · Et hästi hüppelt visata: - Kõik ühekäe-ülaltviske tehnika elemendid pädevad ka hüppeviske puhul, vise sooritatakse ainult hüppelt, mitte jalad maas. - Vajalik jõud viskeliigutuse sooritamiseks saadakse jalgade sirutumisega tasakaalustatud asendist ja kerge üleshüppega. Mida kaugemalt visatakse, seda rohkem jalgade jõudu tuleb viskesse rakendada. - Pall vabastatakse just enne hüppe kõrgema punkti saavutamist. - Viskeks hüpatakse üles ja maandutakse samasse kohta. - Hüppelt vise on ühtne, sujuv liikumine põlvede sirutusest ja käte viimisest üles viskeasendisse koos palliga ning viskeliigutuse sooritamine. Täpse viske võtmekohad on jalgade jõud ja plahvatuslikkus ja õige viskeasendisse minek. Kolmepunktivise: Kolmepunktivise sooritatakse nii ühekäe-ülaltviskena kui ka hüppeviskena ja tehnika alused on samad mis nendel visetel. Liikudes otse korvile kolmepunktiviskeks, peatub mängija joone taga
jääle libisema tagasi. Hinne tõuseb, kui naine teeb õhus olles pöördeid. Samuti on kasutusel «lendav hüpe», kus meespartner viskab naise endast eemale ja too maandub iseseisvalt. SAMMUD ja PÖÖRDED Erinevad sammukombinatsioonid kuuluvad samuti kohustuslike elementide hulka. Ka kasutatakse samme ja pöördeid üleminekuks ühelt elemendilt teisele. Hüpped AXEL (Tavasooritus annab 3,50 punkti.) Ainus hüpe, millele minnes sõidetakse ettepoole. Algab vasakult jalalt ja maandutakse paremale. TOELOOP (4,40 punkti ) Sportlane tõukab end õhku uisusakiga vastu jääd lüües. Hüpe algab vasakult jalalt. SALCHOW (4,50 punkti) Algab vasakult jalalt, kuid erinevalt axel'ist minnakse hüppele tagurpidi sõites. LOOP (5,00 punkti) Euroopas tuntakse seda rittberger'ina. Meenutab sõlme, äratõuge paremalt jalalt. FLIP (5,50 punkti) Sarnane toeloop'iga, ainult et hüppele minnakse paremalt uisusakilt. LUTZ (6,00 punkti) Raskeim hüpe, sarnaneb flip'iga
samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Ratas kõrvale õpetamise järjekord 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt Kätelseis Kätelseis õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele Ettevalmistavad harjutused · Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse · Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku
Ülakeha pööratakse pöördega vastassuunas. Pööret alustatakse vasakule. 2) Pööre: Raskus kantakse vasaku jala esiosale, põlved on kõverdatud. Vasak jalg põlv ja käsi pöörduvad üheaegselt vasakule. Parem jalg teeb laia hooliigutuse. Õlad ühekõrgusel. Vasak põlv ja suur varvas peavad olema täielikult ette pööratud enne, kui vasak jalg maas tõuseb. Toimub hüpe massikeset tõstmata, mille ajal liigub parem põlv ette. Maandutakse parema pöia esiosale ringi keskele. Kere on kallutatud ette ja vasak käsi surutud vastu rinda. 3) Äratõuge: Keharaskus paremal pöial. Vasak põlv liigub paremale põlvele lähemale ja ette. Keha veidi ette kallutatud. Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud
Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil. Meeste kõrgushüppe rekord kuulub Javier Sotomajorile Kuubalt (2.45 m). Naiste rekord kuulub Stefka Kostadinovale Bulgaariast (2.09 m) Teivashüpe Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus
9.47,01 A. Vastsjonok 2001 9.47,46 M. Nõmme 2001 Hüpped 5 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need
Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil : latt ületatakse selg ees, ja maandutakse turjale. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4 - 4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Teivashüppes hüpatakse
Suurim betoonpark maailmas, Jiangwan Hiina Ussirada Californias Pimedas helendav bowl-park Brüsselis Kettering plaza, USAs 6 Ilmastiku- ja kulumiskindel Betoonist ehitamise eelisteks võib eelkõige pidada selle vastupidavust kasutamisele, kulumisele kui ka ilmastiku tingimustele. Rulasõitmine kui ka muu spordiala harrastamine rulapargis paneb kasutatavad materjalid tõsiselt proovile. Tehakse hüppeid, maandutakse kallakutele ja libistatakse mööda ääri - kõik see kahjustab pidevalt rulaparki. Samuti vihm, jää ja lumi on Eestis suureks rulapargi vaenlaseks. Ilmastiku ja sõitjate koosmõjul muutuvad vineerpargid kiiresti pehmeks või kipuvad roostetama/mädenema. Ka vineerparkide aluseks olev asfalt muutub mõne aastaga karedaks, kuna asfalti pind on väga poorne. Betoonpind aga on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud”
Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala, kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. 4 HÜPPED Kergejõustiku võistluskavas on 4 hüppeala: kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. 4.1 Kõrgushüppe Kõrgushüpes tuleb hüpates ilma abivahenditeta ületada latt. Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete sooritamisel võistlusel peab latti tõstma korraga vähemalt 2 cm. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Postid, millele latt toetub asuvad teineteisest 4-4,04m kaugusel. Latt on 30mm läbimõõduga ning mitte üle 2kg raske. Latt peab olema sirge ning postidele asetatuna ei tohi ta vajuda üle 2cm. 4
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist
Rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi. Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab? Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt.
vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus, teivas, kaugus ja kolmikhüpe. Kõrgus ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga
· Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt
võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjepanu 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas
just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis. Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid süstemaatiliselt painduvusharjutusi tehes. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg
Arenevad kogu kere lihased; 3. ringitamine, vibutamine); Jalgade asendid ja liigutused- tõus päkkadele, laskumine kükki, kägarasse, Soodustab liikuvuse, vastupidavuse, osavuse, julguse ja liigutuste koordinatsiooni arengut; 2 – 3 kõverdamine, sirutamine, hood ette ja taha, kõrvale; Kere liigutused- painutused, kallutused, pöörded, astased ei oska veel tõugata mõlema jalaga koos, maandutakse raskelt täistallale. Kuna pöid ei ole veel väljakujunenud, siis hüpetega tuleb olla ettevaatlik (trauma pöördpainutused. 14. MIS ON LÄHTEASEND JA KUIDAS TA JAGUNEB? Lähteasend on asend, millest algab harjutus. oht). Nii noored lapsed ei oska veel hüpata kaugust ega kõrgust. 3 – 4 aastastega Selles vanuses
· Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. 5.2. Rulluisud · Rulluiske on kahesuguseid on rulluisud, mis mõeldud nn. iluuisutamiseks ehk spetsiaalselt rulluisutamise, kui spordialaga tegelejatele, ning on ka
(2) 3.2. Hüppealad 13 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva (2) : 1. 3.2.1 Kõrgushüpe 2. 3.2.2 kaugushüpe 3. 3.2.3 kolmikhüpe 4. 3.2.4 teivashüpe 3.2.1 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis.(1) Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid süstemaatiliselt painduvusharjutusi tehes.(1) Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg
üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 4. Lennufaas - Äratõukeasend on fikseeritud sel ajal, kui keha kogub kõrgust . Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad jäävad ettepoole latti. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 5. Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. 6. Erinevad tehnikad - Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega
Sellele aitab kaasa täiendav lihaste töö. Mõlemad jalad on kõverdunud ja tõmmatud vastu rinda. Mõlemad käed on sirutunud. Selg on praktiliselt maaga paralleelne. 6. Lati ületamine ja maandumine - see on hüppe lõpetamine ja ohutuks maandumiseks ettevalmistuse algus. Teibast äratõukamise sooritab parem käsi. Latt ületatakse asendis, kus selg on kas kaarekujuliselt ette painutatud või kallutatud. Pärast lati ületamist keha sirutub. Maandutakse seljale. 13. Kolmikhüpe 1. Kolmikhüppe faasid - HOOJOOKS; HOPP; SAMM; HÜPE. Hopi, sammu ja hüppe võib igaühe puhul jagada veel äratõukeks, lennuks ja maandumiseks. 2. Hoojooks - Hoojooksufaasis hüppaja kogub kiirendusega maksimaalse kontrollitava kiiruse. Hoojooksu pikkus varieerub 10 sammust (algajatel) rohkem kui 20 sammuni (kõrgema kvalifikatsiooniga hüppajatel). Jooksutehnika on analoogiline kiirjooksuga (tugifaas:
madalale tugijalale, teine jalg on sirge, sisekülg põranda poole, laskutakse tugijala välisküljele, kiire veere üle puusa, selja või õla kükki. Laskumine rinnale- „liblikas“ raskete ja kaugete pallide söötmisel, tugev ülavöö , liikumine lõppeb väljaastest eespool olevalt jalalt, järgneb õhulend, põlvest kõverdatud jalad ja puusast tõstetud, käed ette sirutatud, palli mängitakse sirge käe rusika või käeseljaga, maandutakse kätele, libisetakse käte vahelt rinnale libisetakse edasi Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse
Horisontaalne kiirus on sprindikiirus , st vx 13 m/s. Vertikaalkiiruse vy aga leiame hoota kõrgushüppe tulemusest h 1,2 m (see on raskuskeskme tõusu kõrgus). Mehaanilise energia jäävuse seaduse abil (mv2/2 = mgh), leiame et vy 4,8 m/s. Pythagorese järgi leiame v0 13,8 m/s. Nurga leiame kui arctan vy/vx 21° ja saame valemist (1), et x = 13,1 m. Kas see on kõik? Ei ole, sest nii oleme leidnud kui kaugele kandub raskuskese, mis asub algkõrgusel. Kuid kaugushüppel maandutakse kükkis ja selle aja jooksul, mis kulub raskuskeskmel laskumiseks, liigub keha edasi. Kuidas leida langemisaega? Selle leiame algkiirusega alla visatud keha poolt läbitud teepikkuse valemist d = vy t + gt2/2 . Kuidas leida langemise algkiirust? See on võrdne üleshüppe algkiirusega. Tulemuseks saame, et t 0,11 s. Selle ajaga liigub keha edasi vahemaa = vx t 1,4 m. Seega lõpptulemuseks saame s = x + = 13,1 + 1,4 = 14,5 m.
annaabi.ee 
