Väikepingesüsteemid Kaitseväikepinge on pinge väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s
Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse
Tallinna Polütehnikum Nimi Selv, Pelv ja Felv Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Siin referaadis räägin ma Selvist, Pelvist ja Felvist, tegemist on elektriohutus ja seadusandlus iseseisva kodutööga. SELV, PELV ja FELV on kaitseväikepinged, ehk väikepinged, mis on sedavõrd madalad, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki Kaitseväikepinge süsteemid on põhiliselt: • Maandamata, ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemid, tähistusega SELV • Maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähistusega PELV Harva kasutatakse ka Felv süsteeme, kuid põhilised süsteemid on SELV ja PELV. SELV Eraldatud madalpinge (SELV) süsteem on eriti madalpinge elektriskeem, mis on elektriliselt eraldatud teistest vooluahelatest, mis kannavad kõrgemat pinget, mis on eraldatud maapinnast ja teiste vooluahelate kaitsetorust.
...............................................................................................................................6 7.Skeemid.........................................................................................................................................7 2 1. Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV Lühend SELV tähistab maandamata ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemi. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest safety extra-low voltage ehk ohutu väikepinge. Lühend PELV tähistab maandatud kaitseväikepinge süsteemi, kus üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt on maandatud. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage. Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks
Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta Lühis · Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otsest ühendust juhiga, mille takistus on väga väike. · Lühise tagajärjel tekib lühisvool.Lühisvool on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. · Lühisvool võib kaasa tuua juhtmete sulamise või rikkuda vooluallikat. Kaitsmed · Kaitsmed katkestavad voolu kui see on tõusnud üle lubatud piiri. · Kaitsmeid on kahte liiki:
elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. · III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) · Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid,
2. Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv Ringsagedus - täisvõngete arv 2 sekundi jooksul Periood - ühe täisvõnke kestvus Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6
Katmata võivad olla mootorite ja elektrooniliste seadmete osad. Vanadel seadmetel võib olla katmata osi. 2.Kõrgepingeliinid Paljud inimesed ei tea, et kõrgepingeliinide juhtmed pole isoleeritud. Elektrilöögioht tekib kraanade, metallredelite, metalltroude jne kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja märgade tingimuste olemasolu NB
võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse: ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse, jadamisi, liigid:
9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega, erinevates reziimides pingevõimendustegurite leidmisega. Sageduse kasvades hakkas diferentsiaalne pingevõimendustegur langema. Diferentsvõimendi omadused ei muutu oluliselt ka ühe sisendi maandades, tänu millele on võimalik muuta maandamata allika signaal maandatud klemmiga signaaliks ja vastupidi. Diferentsvõimendid on operatsioonvõimendite aluseks
Elektrivlja energia muundub juhi siseenergiaks. Millised omadused on ainel, millest on valmistatud ktteelement? Tal on suur eritakistus. Millega vlditakse elektrisoojendusriistade lekuumenemist? Paljud riistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Mille poolest erineb nulljuhe faasjuhtmest? Elektrivrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel on vrdne nulliga Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Mida nimetatakse lhiseks? Vooluringi mingi osa otste hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega vrreldes vga vike.
Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool
Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10
magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4) mis on lühis ja elektrikaitse? (lk. 39,40) Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitse kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis.
suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. 6. Plaatkondensaatori mahtuvus Kindla mahtuvuse saamiseks luuakse kehade süsteem, mida nim kondensaatoriks. Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus. Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant. Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja
Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe Pistikupesa teine klemm Maandatud Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Pistikupesa üks klemmidest Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 2. elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; 3. kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 4
Teooria küsimused 1. Mille ühik on 1V? Pinge ühik 2. Mille ühik on 1W? Voolu võimsuse ühik 3. Mis on nulljuhtme ja faasijuhtme vahe? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4. Mis on kaitse? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 5. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. 6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti?
A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6
elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. Värvused: L1 pruun, L2 must, L3 hall liinijuhtmed. N (neutraaljuhe, nulljuhe) sinine PE- maandus, kaitsejuhe kollaroheline Isolatsioon võib olla tahke, vedel, gaasiline (nt.õhk) või nendest liikidest kombineeritud. Topeltisolatsioon nii põhi kui ka lisaisolatsiooni sisaldav isolatsioon. Kaitsekate kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest
14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3. Kuidas on ühendatud majapidamistes elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 4. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? Kaitse (korkkaitse või automaatkaitselüliti) on elektriahelat katkestav seade,mis kaitseb inimesi elektrilöögi ja nende vara tuleohu eest. 5. Mida mõeldakse elektromagnetvälja all?
Põhikaitseisolatsioonina võidakse kasutada mitmesuguseid: · Tahkeid isoleermateriale · Vedelaid isoleermateriale · Gaasilisi isoleermateriale Kaitsekate Kaitseb igast harilikust juurdepääsusuunast tuleva ohupuute eest Kaitseümbris on seadme siseosi ümbritsev seadmeosa, mis väldib juurdepääsu ohtlukule pingestatud osadele mistahes suunast. Väikepingena kasutatakse: · Vahelduvpinge kuni 50V · Alalispinge kuni 120V SELV- Ohutu väikepinge ; maandamata kaitseväikepinge ; SELV süsteem leiab kasutust, kui maandamist ei ole vaja väikepingesüsteemi kuuluvate elektroonika- ja nõrkvooluahelate normaalse talitluse tagamiseks. Näiteks: Käsilambid ja tööriistad kitsates juhtivates alades, veealustes valgustites, elektrilistes mänguasjades, liiklusvahendites. PELV- Kaitse väikepinge ; maandatud kaitseväikepinge ; PELV süsteem leiab kasutamist, kui kaitseväikepingeahel sisaldab elektroonika- ja nõrkvooluseadmeid, mis vajavad
Kordsus- lülituste arv (üldjuhul 1x). Esimene TLA on tavaliselt kiirtaaslülitus (~0,5s), teine ja kolmas viittaaslülitus (pikem kestvus). 19. Automaatse taaslülitamise tehnikad 1. Lül. välja, sisse, välja ning kui ka siis ei ole kadunud, siis lõplikult välja. 2. teise voolupausi ajal lülitatakse välja sektsiooni LL, kui ka siis pole lühis kadunud, lülitatakse välja mõni teine sektsiooni LL kuni on lühise asukoht leitud. 3. Sundiga TLA (kasut. maandamata neutraaliga võrgus). Kõigepealt ühendatakse rikkis faas maaga läbi sundi, et kustutada seal võimalik lühis. Siis tehakse TLA ja kui siis pole lühis kadunud, lülitub võrk välja. 20. Täppis-, isesünkroniseerimine Isesünkr. korral lülitatakse sünkroonkiiruse lähedase kiirusega ergutamata generaator võrku, seejärel lülitatakse sisse ergutus. Häirib oluliselt süsteemi talitlust 1-2s, kasut. kui vaja kiirelt väikse võimsusega generaatoreid sünkroniseerida
mürgiseid puhastusvahendeid. HOIATUS: Ärge kasutage kemikaale, rausat, puust või söövitavaid puhastusvahendeid, et puhastada veekeetja välispind. Nõudepesu masin Ohutusnõuded 5 Enne seadme installeerimist veenduge, et seade ei ole saanud kannatada transportimise käigus. Veenduge, et seadet on võimalik maandada, seadme ühendamiseks kutsuge vastav spetsialist, garantii ei kehti seadmele, kui seade on jäetud maandamata. Enne seadme kasutusele võtmist veenduge, et Teie kodus olevad vooluparameerid oleksid vastavuses seadme andmeplaadil olevate andmetega. Seadme installeerimise ajal ei tohi seade olla ühendatud vooluvõrku. Seade ei või olla ühendatud vooluvõrku läbi pikendusjuhtme. Kasutage alati seadmega kaasasolevat pistikut, kui pistik ei sobi Teie kodus olevasse pistikupesasse, kutsuge kohale elektrik, kes vahetab Teie kodus oleva pistikupesa sobiva vastu.
3. U->I muundur Sisendsignaali pinge muutus muundatakse väljundsignaali voolu muutuseks. 4. TTL loogika Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas.
elektritööriistadega elektrivõrkudega. Riski suurendavad märg riietus, niiske keskkond ja higistamine. 4.1. Elektrilöögi tagajärjed: · Surmav elektrilöök · Elektrisokk elektrivool läheb läbi keha · Põletused · Kukkumised 4.2. Elektrilisteks ohuteguriteks võivad olla: · Halvad elektrijuhtmed · Seadmete katmata elektrilised osad · Kõrgepingeliinid · Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed · Maandamata elektriseadmed ja süsteemid · Ülekoormatud elektrivõrgud 4.3. Ennetusmeetmed: · Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi · Väldi kõrgepingeliine · Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi 5.Müra 6.Vibratsioon 7.Keemilised ohutegurid V Töötaja õigused 1.Töötajal on õigus: · Nõuda vastavaid töötingimusi · Saada teavet ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, rakendavatest
Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori
- III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.
stardiperiood on üle elatud. Riskianalüüsil on mõtet siis, kui äriplaanis on planeeritud nende 10 riskide maandamine või vähemalt hinnatud nende riskide maandamise võimalusi. Kuna riskide maandamine võib olla üsna kulukas, hinnatakse esmalt, kui suuri kahjusid mingi riski realiseerumine kaasa toob. Alternatiivsed strateegiad eistatakse äriplaanis nende riskide realiseerumise korral, mida ei õnnestu maandada. Kui mõne maandamata riski tõenäosus on suur ja mõju firmale samuti suur, tasub kaaluda äri liiga riskantseks tunnistamist. Alternatiivstrateegia tähendab, et seda strateegiat ei rakendata, kui vaadeldav risk ei realiseeru, kuid selle realiseerumise korral ettevõtja teab, mida teha. Alternatiivne strateegia on reeglina vähem tõhus ja väiksema kasumiga kui äriplaanis kirjeldatud strateegia, kuid võimaldab suuri kahjusid vältida. Alternatiivstrateegiad on kaudseks tagatiseks investoritele ja
ja/või väljalülitatud ja/või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhuslikku puudutamist. Ümbris Osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest, ning otsepuutekaitse mis tahes suunast. Väikepinge Pingepiirkond, mille korral pinge juhtide vahel või juhi ja maa vahel ei ületa tavaliselt vahelduvpinge puhul 50V ega pulsatsioonivaba alalispinge puhul 120V. Siia kuuluvad maandamata ja maandatud kaitseväikepingesüsteem (SELV, PELV) ja talitusväikepingesüsteem (FELV) Madalpinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge tavaliselt ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V. Kõrgepinge Pingepiirkond, milles vahelduvpinge on tavaliselt suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V. Elektrikilpidele esitatavad nõuded Üldnõuded Kilbid peavad vastama standardi EVS-EN 60439 seeria nõuetele.
..55% nimikoormusest. lühisvoolude termilisele ja dünaamilisele toimele. Kui tarbijad paiknevad toiteallikast üle 10. km. siis kasutatakse pinget 35...220 kV. Kolmefaasilised elektrivõrgud isoleeritud (maandamata) neutraaliga: Ühefaasilise lühise korral pinge lühistatud faasi ja maa vahel muutub nulliks. Tervete faaside pinge kasvab maa suhtes 3 korda ning muutuvad liinipinge suuruseks. 20
Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. (,,Elektriohutus kodus" on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012) 14
Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid.
Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. („Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012) Keelumärgid: 14 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kohustusmärgid: 15
Kolmnurkühenduse puhul saab (kuna ühenduspunktid on hargnemispunktid, sealt väljuvad liinijuhtmed) liini- ja faasivoolud siduda omavahel Kirchhoffi esimese seaduse järgi ning kui kõik faasivoolud on võrdsed ja võrdse faasinihkega, siis on võrdsed ka liinivoolud ning arvuliselt avaldub kujul Il = 3 If 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht? Kui neutraalpunkt on ühendatud neutraaljuhtmega, siis on tegemist maandamata süsteemiga. Kui neutraalpunkt ei ole ühendatud neutraaljuhtmega, on tegemist maandatud süsteemiga (neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 %
pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate 14 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. (,,Elektriohutus kodus" on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012) 15 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Lisaleht Keelumärgid: 16 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
Kui alusvara väärtus liigub müüja positsioonile vastupidises suunas võib müüja maaklerfirma nõuda suurte täiendavate marginaalimaksete sooritamist. Kui seda ei tehta, on maaklerfirma õigus likvideerida lühikese etteteatamisajaga või etteteatamiseta müüja kontol olevad optsioonipositsioonid ja muud väärtpaberipositsioonid. 5. Kuna optsioonis sisalduv võimendus võib kaasa tuua alusvara hinnamuutuste mõju suurenemise optsiooni hinna suhtes, võib katmata ja maandamata riskiga optsiooni müüja risk osutuda palju suuremaks kui alusvara lühikeseks müüja risk. 6. Asjaolu, et optsiooni müüjat ei pruugita optsiooni kasutamisest kohe teavitada, kujutab endast spetsiifilist riski müüjatele, kes kirjutavad katmata physical delivery ostuoptsioone, mida saab kasutada siis, kui alusvara on ülevõtmispakkumise, pakkumise või muu sarnase sündmuse objektiks. Optsiooni
soodsast muutumisest. Tundub, et ettevõtte juht ei saa aru riski maandamise põhimõtetest. 7. Valuutariski maandamine. Oletame, et olete mereande tootva ettevõtte varustaja. Olete äsja sõlminud lepingu Belgia ettevõttega, mille kohaselt kohustute aasta pärast tarnima 4 000 kilogrammi krabisid hinnaga 100 000 eurot. Teie saaksite osta krabisid hinnaga $110,000. Kõik rahavood toimuksid aasta pärast. Milles avalduks valuutarisk antud näites? a Oletame, et te jätate valuutariski maandamata. Kirjeldage graafikul, milliseks kujuneb Teie kasum või kahjum kui valuutakurss võib kõikuda 0.75-1.50 EUR/USD. Esitage kasum/kahjum dollarites. b Oletame, et hetke forwardkurss on EUR/USD 1.25. Mida te peate tegema, et valuutariski maandada futuurlepinguga? Näidake tulemus graafikul. Milline on Teie oodatav kasum tehingust? c Nüüd püüame kasutada optsioone valuutariski maandamiseks. Oletame, et hetkeks, et nii 1
liigpingepiirikutega. Joonis 5.34 Kaitse liinilt tulevate liigpingelainete vastu 73. Liigpingepiirikute paigalduspõhimõtted Liigpingepiirik tuleb paigutada trafole nii lähedale kui võimalik, soovitavalt lüliti ja trafo vahele. Liigpingepiirik tuleb ühendada alajaama maanduskontuuri võimalikult lühikest teed pidi. Trafo maandus ühendatakse samasse maanduspunkti kuhu piirik. Kui võimalik, tuleb sellesse maanduspunkti ühendada ka talitlusmaandus. Trafo Y-mähise maandamata neutraali tuleb kaitsta liigpingepiirikuga. Kui ühenduskaabli pikkus on alla 30 m, tuleb liigpingepiirik paigaldada kaabli trafopoolsesse otsa. Kui trafo on õhuliiniga ühendatud kaabli kaudu, tuleb kaabli kest maandada liigpingepiiriku maanduspunkti võimalikult lühikese juhtmega. Kui kaabli trafopoolsesse otsa ei saa liigpingepiirikut paigaldada, tuleb õhuliini kaitsta välgulöökide eest piksetrossiga võimalikult kindlalt. 74
Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid.
Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid.
(10 mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid eelmises skeemis (DTL); töötab nagu voolu Ib lüliti. Kui kas või üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab trasistorist mööda. Ainult kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane ümberlülitamis aeg 10ns. TTL Schotkky (TTLs, ) Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. Ideaalselt sobib Schottky diood
annaabi.ee 
