Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maalritööde käsitööriistad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, labida, pintsel, pintsli, labidas, töövahend, värvimise, harjas, vars, maalri, terasest, plastmassist, tapeedi, harjad, pintslid, harjased, rulliga, mohäär, kasutatava, vedeldaja, lihvimistugi, värvirull, maalritöös, eesmärgile, pintslit, puhastada, akrüül, lisatarvikud, naturaalne, jaheda, kuivama, materjalis, kittide, pahtlite, vartViimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks
tasanda. Hoia nn märga serva – siis jääb lagi ühtlane. Kui värvitav pind on liiga suur või kui kanda pinnale liialt palju värvi ette nii, et selle tasandamisele kulub väga palju aega, võib juhtuda, et värvitud pinna serv kuivab ära. Kuivanud värvile värske värvikihi peale kandmisel tekib topelt värvikiht, mis jääb näha pärast näha triibuna. Seda reeglit tasuks seetõttu pidevalt silmas pidada. Lae värvimise juures on suurimaks ohuks, et lagi jääb triibuline ja laiguline. Seepärast ongi vajalik värvida kogu lagi terves ulatuses korraga. Kanna pinnale piisav koguse värvi, et see ei jõuaks värvimise ajal kuivama hakata. Kui ikkagi jääb mõni koht, mis häirib, siis pigem mitte hakata parandama, kuna parandus võib hiljem näha jääda. Kui aja jooksul tekivad lae nurkadesse praod, siis võib tõmmata nurka uue akrüüli ning ainult
Värvida tuleb ühtlaselt ja mitte liiga paksu kihina. Vajadusel värvi lahjendada. Meeles tuleb pidada, et liimvärviga katmisel peab pealmine värvikiht sisaldama vähem liimi, st. olema lahjem kui aluskiht. Iga järgmine pintslitõmme peab riivama eelmise veel märga serva. Värvida ühtlase õhukese kihina. Mitte suruda pintslit liiga tugevalt vastu pinda ega värvida poolkuivalt. Mitte parandada ega siluda juba kuivanud alasid- pind muutub laiguliseks. Pintsel peab olema selline, millega saaks korraga võtta suhteliselt palju värvi. Pesta värvimisvahendid koheselt peale kasutamist sooja seebiveega. Temperatuur peab olema vähemalt 8°C. Valmissegatud värv tuleb 3 päeva jooksul ära kasutada. Muutub aga aja jooksul vedelamaks ja halvemini värvitavaks. Pikemate pauside ajaks värvinõu kinni katta ja enne kasutamist uuesti segada. Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast.
Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. Eeltöötlusvahendid Köögiviljanoad Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. Üldnuga Mitmeotstarbeline, sirge teraga
Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada
Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks. Pahtel nõtke mass, mida kasutatakse aluspinna ebatasasuste silumiseks. Koosneb sideainest, lahustitest, lisa ja täiteainetest. Täiteainetena kasutatakse enamasti kriiti, kipsi või kaoliini, sideainena peamiselt latekseid. Pintsel maalritöödel kasutatav põhiline töövahend. Erineva suuruse ja kujuga, mõeldud erinevate pindade katmiseks. Värvimistööde kvaliteet sõltub oluliselt pintsli valikust ja kvaliteedist. Oluline on ka pintsli materjal veepõhistele värvimaterjalidele sobib sünteetilistest harjastest, lahustipõhistele aga naturaalsetest seaharjastest pintsel. Poolmatt pind pind, mille läikeaste on vahemikus 11 kuni 30. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud värvid
Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada
Näiteks võib selleks kasutada sügavale tungivaid akrüülkrunte. Kui värv on liiga paks, lahjendage see kasutusjuhendis ettenähtud ainega. Tavaliselt on struktuurvärv valget tooni ja sobiva tooni saamiseks lisage talle sobivat värvi vastavalt kasutusjuhendile ja segage hoolikalt. Struktuurvärvi pealekandmise mooduse valik on väga tähtis, kuna just sellest sõltub tema välimus. Struktuurvärvi saab pinnale kanda pintsli, rulli, pahtellabidaga, käsnaga või pritsiga. Pinnale spetsefektide kandmiseks kasutatakse erivahendeid. Kui soovite saada õrnemat mustrit, siis lisage pinnale veidi värvi pahtlilabida või pintsliga. Niisutage veega reljeefse pinnaga rull ja tasandage sellega värvikuhti. Kui värvi kantakse siledale siseseinale, siis kanda ta pinnale ühes kihis ja pärast töödelda nii piki kui ka põikisuunas.
Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik 0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°. Töövahendite puhastamine: Vesi. Säilivusaeg: suletult 2 aastat tehasetaaras. Toote säilitamine: Suletud taaras, temp. +1...30°C. Pakendid: 2,5 l /10 l. Toode on mõeldud lagede värvimiseks kuivades ruumides nt elu-, magamis- ja lastetoas, kontoris, koridoris ning ühiskondlikes ruumides. Sobib uue ja varem värvitud krohv- ja betoonpinna, kipskartongplaadi, pahteldatud pinna,
Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud. Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada. Sega lakki enne kasutamist hoolikalt. Ühtlase toonierinevusteta lakipinna saamiseks sega värvimisnõusse valmis piisav kogus toonitud lakki. Laki vedeldamata lakiga õhukese kihina 1-2 korda pintsli või värvipihustiga. Laki lõplik toon sõltub puidu toonist, kõvadusest ja toonitud laki kihtide arvust. Ühtlase pinna saamiseks lakkida kogu pind alati ühes osas või suuremad pinnad paari laua kaupa. Lakkidega viimistlemisel on võimalik anda puitpindadele mehaaniline ja keemiline vastupidavus, bioloogiline kaitse ning esteetiline välimus. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga erinevate omadustega lakke
Nõuded: vaata pakendilt Kulunorm: vaata pakendilt 15. Varem värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks Tehnoloogiline järjekord: Eemaldada lahtine värv järgnevalt: kuumapuhur, kaabist, terashari, liivaprits Puhastada pind tolmust nakkedispersioon Pahteldada Lihvida 100-150 Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: vaata eestpoolt Töövahendid: kraaperid, liivapaber, kuumapuhur, terashari, pintsel, rull, lihvtald, pritsid Materjalid: liivapaber, pahtel, krundid, värvid, nakkedispersioon, Tööohutus: prillid, müts, mask, kindad, turvajalanõud Kvaliteet: visuaalne 9 pilet 16. Krohvisegude liigid ja omadused Tsementmördid, lubi-tsementmördid, valmismördid kuivsegud on vastava koostisega, ainult vett tuleb juurde lisada Eriotstarbelised: tellisahjude krohvid, mittemärguvad krohvid,
Vahatamisel sagedamine esinevad vead: Ø põrandat ei pesta piisavalt puhtaks; Ø põrandat ei loputata peale pesu korralikult; Ø põrand ei ole korralikult kuivanud enne vahatamist; Ø põrand on liiga kuum (päike paistab aknast teatud kohtade peale); 8 Ø vaha kiht on liiga paks; Ø vahapudelit loksutatakse tugevalt enne kasutamist ja vaha hakkab vahutama ning jääb põrandale mullilisena; Ø vahatamiseks kasutatav töövahend ei ole puhas. PUHASTUSMEETODID Mustuse eemdalamisel kasutatakse vett, kuid vaid nii palju kui see on vajalik mustuse lahti leotamiseks ja pinnalt ära transportimiseks. Mida rohkem vett kasutatakse seda raskem on töö. Mustuse liik ja pinna materjal määravad selle, kui palju vett kasutada. 9 Pühkimise meetod Töövahend/masin Eemaldatav mustus Puhastatav pind
9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. 4. Üldnuga - Mitmeotstarbeline, sirge teraga
nii vastupidav. Värnits on mõeldud puitpindade kruntimiseks enne õlivärvidega katmist. Kasuta kvaliteetset, tihedate karvadega pintslit ja kontrolli selle puhtust (väikesed ebemed või kuivanud lakk pintslil võivad lahti tulla ja töö rikkuda). Vala väiksemasse anumasse ühe kihi pealekandmiseks vajalik kogus värnitsat (sulge purk, et pinnale ei moodustuks kilet) ja kasta 15 pintsel poolenisti värnitsasse (väldi tilkumist, see annab ebaühtlase tulemuse). Peale värnitsa kuivamist eemalda 000 teralisuse traatvillaga kuivanud värnitsatilgad ning lihvi (4-5 korda) kõik lamedad pinnad 320 teralisusega silikoonkarbiidpaberiga kuni esimene värnitsakiht on siidjalt sile. Viimane kiht kanna peale peenikeste karvadega poleerimispintsliga. Värv
pealekandmiskihi jõulist hõõrumist aluspinda. · Mira 4120 sealer - Vedelik, aluspinna krunt/niiskustõke · Mira 4180 primer - Aluspinna krunt 10. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid. Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud
Põhjalikku koristamist tehakse harvem ja sinna juurde kuulub ka pindade kaitsmine. Kasutatakse rohkem märgi meetodeid. Mustuse eemaldamisel kasutatakse vett, kuid vaid nii palju kui see on vajalik mustuse lahti leotamiseks ja ära transportimiseks pinnalt. Mida rohkem vett kasutatakse seda raskem on töö. Mustuse liik ja pinna materjal määravad ära kui palju vett kasutada. Pühkimine ja harjamine on kuiva kui märja lahtise mustuse eemaldamine koristusvahendiga või masinaga. Töövahend kogub ja korjab mustust, kuid ei seo seda. Harjatakse tekstiilpindu, pühitakse kõvakattega põrandaid. Nii kuiva kui märga mustust võib eemaldada ka vee ja tolmuimejaga. Pühkimine on enam levinud puhastusmeetod. Pühkimiseks kasutatakse moppi, koristuslappi või koristusmasinat. Pühkimine võib olla kuiv, väheniiske, niiske või märg. Pesemist kasutatakse pinnale kinnistunud mustuse eemaldamiseks. Pesemisel on
segada. Värvitooni koostamisel tuleb arvestada,et segada tohib ainult neid värve,millel on kokkusobiv alus. Suurte pindade värvimiseks peab kogu vajalik värvikogus olema valmistatud korraga. 37)Kruntimine ja pahteldamine: Krunt on kogu värvkatte aluseks.Krunt tuleb kanda hästi ettevalmistatud pinnale,kuid mitte hiljem,kui 6 tundi peale ettevalmistuse lõppu välispinnad,sisepinnad 24 tundi. Esimene krundikiht kantakse pinnale pintsli või survepihusti abil. Hoolikalt krunditud pinnale võib vajaduse korral kanda ka pahtlit,kuid kiht ei tohi olla paksem,kui 0,1 mm siis ei pragune. Alumiinium-ja tsinkpindasid ei tohi kruntida tina sisaldava värviga. Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. 38)Ohutustehnika värvimistöödel: Enne tööde algust veendub tööde juhataja tellingute,ripptellingute ja sildade kindluses ja individuaalsete kaitsevahendite korrasolekus.
17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed
Asetatakse karkassi ja protektori vahele ratta veeremise suunal. c) Protektor. Ratta pealmine kiht, mis on valmistatud hõõrdekindlast kummist. d) Torud. Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest. 9. Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia. Lennukitel, mille kate on alumiiniumist kasutatakse blankeeritud ja anodeeritud duralumiiniumi. Elektrokeemilise töötluse tulemusel saadud oksüüdi pinnale kantakse lakk või värv. Kuna oksüüdi kiht on poorne, toimub hea adheessus (külge jäämine). Enne monteerimist kantakse materjali pinnale akrüüllakk, peale montaazi blokeeritud kohad kaetakse akrüülkrundiga ja lõplikult akrüülemailiga. 10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Ahti Lomp Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .
sünnimärkide, kortsude, vinnide jne eemaldamiseks. Fotode parandamine "plaastri" abil Viimase pildiparandustööristana vaatame selles peatükis nö. "plaastreid". Seda just nende ikoonide pärast. Photoshopis on neid kaks: Spot Healing Brush Tool Healing Brush Tool 67 Spot Healing Brush Tool on lihtne tööriist - vali soovitud pintsli suurus ja "sodi" piirkond, mida soovid eemaldada või parandada.
muudab pindade hooldamise lihtsamaks. Pinnad kaitsta enne ruumi kasutusele võtmist. Joonis 10. Kombimasin 1.1.4.1Pindade puhastamine Mustuse liik ja kinnitumisviis mõjutavad meetodite ja vahendite valikut: millist liiki mustus, millisel pinnal: ehitustolm, tsement, puuõli segatuna puurimisjääkidega, lahtine mustus, sõrmejäljed, rasvane mustus, jalgadega sisse kantud mustus. Joonis 11. Plekid PVC põrandal. Foto L. Padu Värviplekid tuleks eemaldada värvimise ajal, samuti liimi plekid, vuugitäiteained jms. Joonis 12. Värviplekid kivipõrandal. Foto L. Padu Ehitustolm sisaldab mingil määral kvartsi, seetõttu ei ole seda soovitav sisse hingata. Kui ruumides on olnud veekahjustusi, siis võib olla hallituse probleemid, nende eoste sisse hingamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Seega oluline hingamisteede kaitsmine. 1.1.4.2 Töövahendid ja –ained Ehitusjärgse koristuse varustusse kuuluvad:
Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W • Soodisõlm, pikk pleiss • RSK-65
(andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või
kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid, fenool-formaldehüüd liimid, polüureteaan liimid. Abrasiivide kasutamise eelised ja puudused (tooge näiteid). Abrasiivmaterjale on vaja, et mehaaniliselt töödelda metalle, klaasi, kivimeid, puitu ja plaste. Treimisega võrreldes töötab ühe tera asemel korraga sadu väikeseid terasid, terakesed küll kuluvad, kui nende asemele asuvad kohe uued. Puudused abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu, mis sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi, sissehingatav tolm võib olla ohtlik, nt kvartsi tolm põhjustab sissehingamisel silikoosi. Pigmendid? Kuuluvad värvide koostisesse, need on lahustamatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
töötlemisjälgi; - poleerimine toimub pehmest materjalist ketastega ja ta annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID 1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina.
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5
on määratud osakeste difusiooniga ning suureneb temperatuuri kasvades. Terakeste arvu suurenedes langeb metallide tugevus ja kõvadus. Deformatsioonil säilub terade eralduspindade püsivus pindade "lõhenemise" ja "kokkukasvamise" mõttes, kuid muutub nende kuju toimub terade nn väljavenimine. Kui enne deformatsiooni on teradel igas suunas ligikaudu sama mõõde, siis deformatsioonil pikenevad terad vastavalt rakendatud nihkepinge suunale. Kuna kahe erineva orientatsiooniga tera puhul ühe dislokatsiooni sisenemiseks teise terasse peaks ta muutma oma liikumise suunda, mis aga on raskendatud, kuna see viiks kristallograafilise desorientatsiooni suurenemisele. Üleminekul ühest terast teise suureneks ülemineku piirkonnas aatomite korrapäratus teradevahelise eralduspinna tõttu. Seepärast on peeneteraline materjal tugevam ja kõvem kui jämedateraline, sest esimesel on suurem dislokatsioonide liikumist takistav terade kogu piirpind. Kuid terade suuruse
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
annaabi.ee 
