NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autorid ja teadlased tapeti või saadeti koonduslaagrisse surema. 1930. aastate saavutused ja leiutised 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Film sai juurde sünkroonse heli. Peagi taibati sedagi, et heli lisab filmile omaette kunstilise tasandi, luues uue filmikeele. Helifilmile ülemineku üheks tulemuseks oli ka Ameerikas sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks uueks zanriks oli dokumentaalfilm. Arhidektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil, milles hiljem ehitati lugematul arvul ilmetuid suuri karpmaju. Olulistest leiutistest võib nimetada tsellofaani ja eriti nailonit. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani
1.Mis olid peamised pingekolded 1. maailmasõja järel? Selgita. Saksamaa- polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks. Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta...
valikul teha film. (kõik olid valged kesklassi Ameeriklased) Et näha, kas nende filmikeel on teistugune, kas on seos mõtlemise ja filmitegemise vahel. Projektist võttis osa ka kultuuriekspert John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navahode kohta oli olemas päris palju enograafilist materjali, oli uuritud erinevaid aspekte nende ekultuurilisest käitumisest. Loodeti, et kui on olemas toetav materjal siis see aitab hinnata erilise filmikeele olemasolu v siis mitteolemasolu. Kogukonnas elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored ja neil ei olnud kogemust filmitegmisega. Eesmärk ei olnud mitte niivõrd teada saada midagi uut kultuuri kohta vaid avastada kuidas Yamahod ise oma kultuuri näevad, mõtlemist paljastavad. Kasutati 16mm kaamerat, tehti terve rida filme. Filmid räägivad palju traditsioonilistest töövõtetest, nt vaibakudumine. Analüsimisel leti palju huvitavat raamtus „Through Navajo eyes...“
Eesmärk uurida, mis juhtub kui anda mingisse kindlasse gruppi kuuluvatele inimestele kaamera kätte ja lasta neil teha oma film, mis on siis tulemus? Kas on võimalik öelda, et erinevates kultuurides tulevad filmid teistsugused, kas filmikeel on erinev. Projektist võtsid osa ka antropoloog John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navaho'd valiti, kuna nende kohta oli olemas palju etnograafilist materjali, neid oli varem palju uuritud. Loodeti, et see aitab adekvaatselt hinnata erineva filmikeele olemasolu. Pine Springs oli kindlate piiridega kogukond, seal elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored (17-25-aastased) ja üks vana. Kellegil polnud kokkupuudet filmitegemisega. Eesmärk oli avastada, kuidas nad oma kultuuri ise näevad filmi kaudu, kuidas paljastavad oma kultuurilist mõtlemist. Instruktsioone anti võimalikult vähe, et kuidas on õige filmida jne, et neid mitte mõjutada, et tulemused oleksid autentsed. Tulemseks oli rida filme Navajo Film Themselves
annaabi.ee 
