Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15.
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de
2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, eriti just maadeavastustel, ning tutvustada ka teistele Eestiga seotud maadeavastajaid ja nende tähtsust. Oma töö kirjutamiseks kasutasin internetist pärit allikaid. Peale internetiallikate kasutasin ka Eesti Entsüklopeediat ja Maadeavastajate Entsüklopeediat. MAAILMA MAADEAVASTAJAD 3 Esimesed maadeavastused pärinevad juba 15. sajandi algusest, kui uute mereteede otsimisest kujunes välja hoopis maadeavastamine. Sel ajaperioodil teati maailma geograafiast väga
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8
Nii saab näiteks suuskadel mängida jalgpalli ja muid laste lemmikmänge. Suusad hakkava nagu iseenesest libisema ja pöörded tulevad hoogsad, kui sa kedagi taga ajad või hoopis kulli eest põgened. Lapsed on mänguhimulised ja fantaasiarikkad. Kui anda neile võimalus vabaks tegevuseks suuskadel, siis osad tõttavad kohe mäest alla laskma, aga mingi kamp poisse hakkab hoopis luuremängu mängima, roomates kõhuli lumes, endal suusad all. Või hakkavad tüdrukud maadeavastajaid mängima. Samuti meeldib lastele väga väikestel suusamatkadel käia. Mõned lasteaiad asuvad mõnusalt metsa ääres. Vahel läheme isegi metskitsedele toitu viima suuskadel liikudes.3 3
kaudu, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. Ta on osalenud mitemetel ekspeditsioonidel ja ümbermaailmareisidel. Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal, tema nime kannab ka 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal. Otto von Kotzebue Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit Bellingshausen juhtis 18191821 Antarktika- ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Peale meresõidu võttis Bellingshausen osa Vene- Türgi vahelisest sõjast. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, - nõgu, - saar ja kraater Kuu tagaküljel. 1870 püstitai talle ausammas Kroonlinnas.
Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa on kerakujuline ja selle tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse juba 500 aastat enne Kolumbust. Alles siis, kui Kolumbus Ameerika avastas, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Ameerikasse jõuti 12.oktoobril 1492. aastal
Kapten James Cook Sissejuhatus James Cook, rohkem tuntud kui Kapten Cook, on üks maailma kuulsamaid maadeavastajaid. Kapten Cook oli hiilgav matemaatik ja meresõitja, kuid eelkõige oli ta suur juht. Cook hoolis väga oma meeskonnast ja jälgis, et nad hoiaksid puhtust ja sööksid värsket toitu. Teda on nimetatud ka maailma kõige inimlikumaks meresõitjaks läbi aegade. Tänu temale laienesid eurooplaste teadmised Okeaania kohta märgatavalt. Ekspeditsioonidele kaasavõetud teadlased ja kunstnikud uurisid ning jäädvustasid külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu. James Cook sündis 1728. a. Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Teismelisena sõitis James merd söekaupmehena. 1755. a. liitus ta Briti mereväega ja sai seal 4 aastaga kapteniks. Aastatel 17561767 tegeles ta peamiselt Põhja Atlandi kaardistamisega. Avastused: 1770. Aastal avastas Austraalia. Kaks aastat hiljem 1772. aastal oli ta v...
Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18. Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke 19
sõda Jeanne d´Arc Sõda ja Jeanne d´Arc Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1337-1453 Inglismaa kuningad soovisid ka Prantsusmaal valitseda Inglismaa oli alguses edukas Esmakordselt kasutati tulirelvi Must surm-katk Jeanne d´Arc-Pantsusmaa kangelane Slideshow ajalugu 5.klass Lk 8- Suured maadeavastused renessanss Maadeavastused Algasid 15.sajand Sooviti leida lühemat mereteed Indiasse Pikkade mereretkedega alustasid portugallased Üks olulisemaid maadeavastajaid oli: Christoph Kolumbus 1492 jõudis Kariibimere saartele Arvas,et jõudis Indiasse Nimetas pärismaalased indiaanlasteks Varsti avastati Ameerika manner Avastas Amerigo Vespucci,kelle järgi Ameerika nimi Renessanss Ajajärk Euroopas 13.-15. sajandil Tekkis uus mõtteviis Eeskuju võeti antiikajastust Muutusid põhimõtted kunstis,teaduses,ühiskonnas Ø Kunst muutus tõepärasemaks Ø Teaduses avastati uusi leiutisi, tekkisid uued teadmised
· -antiikse geograafia periood maadeavastuste paradigma alusel kuni XIX sajandi keskpaigani; · moodsa ühtse geograafia aeg regiooniparadigma alusel XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani; · loodusgeograafiast eraldunud inimgeograafia aeg ruumikorralduse jt. paradigmade alusel 1960-ndatest aastatest praeguseni. Ptolemaiose meetod pani aluse maadeuurimisele, uuris maad, jättis palju tühje kohti, hiljem tuli need täita, see inspireeris teisi maadeavastajaid. Strabo kirjeldas kõike mida nägi. Ta ei selekteerinud midagi välja, kirjeldas detailselt ümbrust. Vanima paradigma kriis Maadeavastuste paradigma erakordne edukus, geograafia kiire areng selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam tundmatuid piirkondi. Kriis saabus 1920aastatel kui polnud enam tundmatuid piirkondi lisaks oli liiga palju infot. Info üleküllus. Bernhard Varenius esimene, kes püüdis geograafilist teavet struktureerida .
Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18. Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke
kohe kahuritega.” Kaupmehed ja saadikud olid Aafrika rannikul paiknenud juba aastasadu. 19. saj maadeavastused 19. saj alguseks teati Aafrikast peamiselt jõgesid, sest neid oli tarvis avastada, kuna nende läbi jõuti sisemaale. Mööda jõgesid oli liikuda ka kõige ohutum, sest maismaal jõi teele ka vaenulikke hõime, rääkimata loodusest. Üks jõgi, mida taheti uurida, oli Nigeri jõgi, sest Lääne-Aafrikas oli eurooplastel palju tugipunkte. Tihti on varasema perioodi maadeavastajaid üritatud portreteerida teadlastena, kes üritasid Aafrikat uurida, aga nende seas oli ka palju seiklejaid. Neid maadeavastusi tuli ka kuidagi finantseerida ning neid toetasid eelkõige Euroopa kaubandusringkonnad. Briti Kuningliku Aafrika Assosatsiooni põhikirjas oli ka punkt, mis keelas mustal mandril kogutud info avalikustamist. Sama ühing korraldas mitmeid edukaid ekspeditsioone just Nigeri jõgikonda. Esimene edukas maadeuurija oli šotlane Mungo Park (1771-1806)
väärismetallide vastu. Mõneks ajaks said Sokotra saare hõivanud portugallased kontrolli ka Punasel merel kulgevale kaubanduse üle, kuid araablasi Euroopaga kauplemisest päriselt kõrvale tõrjuda ei õnnestunud. Ladina-Ameerika Hispaanlased keskendusid 16. sajandil Ladina-Ameerika hõivamisele. Tollane indiaani elanikkonnaga asustatud kontinent kujutas endast erinevate kultuuride ja võimude konglomeraati. Kuigi esimesi maadeavastajaid tabas Ameerikas pettumus, jõuti peagi ka märksa arenenumate tsivilisatsioonideni. Hernán Cortés avastas Jukatani poolsaarel asteekide riigi. 1519. aastal hõivas asteekide uskumust mööda tagasipöördunud jumalaks peetud Cortés ilma vastupanuta asteekide 100 tuhande elanikuga pealinna Tenochtitláni. Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
