Planeet VEENUS Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet Veenus on Päikesest lugedes teine ning meile lähim planeet (min. 42 milj. km). Hele planeet VS Veenus vs Maa Veenus Maa Kaugus Päikesest: 0,72 a.ü. 1,00 a.ü. Ekvaatori raadius: 6 051 km 6 378 km Mass: 4,87x1024 kg 5,97x1024 kg Tihedus: 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgu...
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ...
Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ...
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiire...
VEENUS 10. klass Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ATMOSFÄÄR · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. · Atmosfääri rõhk on 90 at. · Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. PILVED · Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. · Pilvkate on mitmekihiline. · Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ...
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
Kehra Gümnaasium 12 A klass, reaalsuund Gerda Põder MAA RÜHMA PLANEEDID Referaat Kehra 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1.MERKUUR.................................................................................................................................4 2.VEENUS......................................................................................................................................5 3.MAA............................................................................................................................................6 4.MARSS........................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Päikesesüsteem Mark Ressar Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Nept...
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on...
Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma proto...
Veenus Eget Lina Retla kool 9.klass Mis on veenus? Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet(vähim kaugus 42 miljonit km). atmosfäär § Temperatuur on 480 °C § Rõhk 9 Mpa. § Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. § Süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2%, hapnikku 0,1%, § Kasvuhooneefekt. § Tihe pilvekiht. pilved § Kollakasvalged pilved. § Pilvkate on mitmekihiline. § Pilvede põhikihis on nähtavus hea. § Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest ( Nt kloor). Pinnavormid ja koostis § Sarnane Maaga. § Üldiselt tasane. § Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. ...
Kaiu Põhikool Referaat Kiviplaneedid Koostaja: Carol Väljaots Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril se...
Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosak...
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. N...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplan...
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. (minimaalne kaugus 42 milj. Km) Hele (heledamad vaid Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvka...
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa La...
PÄIKE Päike Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 ...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpä...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geoloogia instituut VEENUS Planeetide geoloogia Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Veenuse üldandmed............................................................................................................... 4 Veenuse atmosfääri koostis.................................................................................................... 4 Veenuse pinnavormid.............................................................................................................. 4 Veenuse pilved........................................................................................................................ 4 Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon.................................................................................
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera ...
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiter on viies planeet Päikesest Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53°) Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" , mis startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks m...
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused o...
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõuna...
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. N...
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naa...
-Kooli nimi- -koostaja- 12. RL klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Juhendaja: -juhendaja- Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1 Avastamise ajaloo järgi: ...................................................................................................4 1.2 Koostise järgi: .................................................................................................................. 4 1.3 Suuruse järgi: ................................................................................................................... 4 1.4 Kauguse järgi Päikesest: ...
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääri...
Veenus Veenus on maaga peaaegu ühesuurune planet ning lähim planet meile. Veenus on väga hele, temast on vaid heledamad Päike ja Kuu. Taevast on ta kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab...
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4 1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4 1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5 1.4 Üllatus magnetväli!.......................................................................6 2. Veenus.............................
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikj...
Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.......................................................................................
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa..........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
