ATMOSFÄÄR Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on ne...
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel ...
PLANEEDID PÄIKESESÜSTEEMIS Merkuur Gravitatsioon: 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 176 Maa ööpäeva Temp: Keskmine 452 Kº; minimaalne 90 Kº; maksimaalne 700 Kº; pinna temperatuur: päeval +480ºC, öösel -180ºC Atmosfäär: Praktiliselt puudub. Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koos...
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). U...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisel...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puud...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktivisee...
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. N...
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasl...
Päikesesüstee m. Päikesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5.miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest , mille mass oli umbes 2 päikese massi ja läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma proto...
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma ol...
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pl...
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Atmosfääri koostis ja ehitus 10.klass üldmaateadus Koostaja: Jelena Vidinjova Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mi...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast M...
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4.Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päik...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hi...
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vö...
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb r...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemi...
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil? Elu sellistes vormides nagu Maal Ma...
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moo...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · ...
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km Keskmine orbitaalkiirus : 47,88 km/s (suurim planeetide seas) Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühike...
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suu...
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hap...
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hii...
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
MAA KUI SÜSTEEM 30.Maa sfäärid: Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär. Biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. MÕISTED Maa sfäärid-erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad, mis übritsevad Maa tuuma. Aineringe-ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe-ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt tagasi litosfääri. Veeri...
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi v...
Iseseisev töö nr 1 Üldgeograafia Kokk- III kursus Teema: Maa kui süsteem Tähtaeg: 7.Okt. 2009 1. Mis on süsteem? Süsteem on Maa. 2. Mis on galaktika? Meie Päike kuulub hiiglasuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eesti keeles linnuteeks. 3. Kui suur on tähtede arv Galaktikas? Tähtede arv selles on 100 150 miljardit. 4. Millised on galaktika mõõtmed? Selle ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaasta ja paksus 12 000 valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
Adavere Põhikool Planeet Veenus Referaat Autor : Meriliis Laarmaa Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on...
Sisukord Sissejuhatus Liikumine Tuum Atmosfäär Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivis...
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka tei...
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa...
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
