Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 10.A klass TEEMANDID keemia referaat Rakvere 2009 Kasutatud allikad Hergi Karik ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed'' Tallinn ,,Valgus'' 1984 Tehisteemandid ja briljandid ehk kuidas esimesed jäid teiseks 1886 . a. septembrikuu varahommikul kündsid Novõi Urei küla talupojad põldu, kui äkki läks ümberringi kõik valgeks, sellele järgnes kaks kahuripaugutaolist heli ning talupoegade lähedale kukkus tulekera. See oli meteoriit. Kohalikud purustasid kivi tükkideks ja ravisid nende kildudega inimesi ning loomi. Vene õpetlased M.Jerofejev ja P. Latsinov analüüsisid toda meteoriiti ning avastasid selles teemante
pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad Jalanõud Nii meestel kui naistel moes kontsad Jalatsid kaunistustega Mehed kandsid eelkõige saapaid, naised kingi Ilu ja hügieen Pesti võimalikult vähe Kaasas kanti kõikvõimalikke
OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elektroodides TEEMANT: ilus läige-ehted
Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste
vastand. Vorobjaninovil pole aega tunda kaasa oma ämma surmale, sest ta sai teada, et ämm oli päranduse jätnud. Bender ja Vorobjaninov asusid toolide otsingule. Bender otsustab terve teose vältel Vorobjaninovi eest, mis kujutab Nõukogude Liitu otsustamaks selles ühiskonnas olevate inimeste üle. Vorobjaninov annab lõpuks alla ning vabaneb Benderist, mis võiks tähendada seda, et Nõukogude Liidu ajal põgenesid palju välismaale, et seal paremat elu elada. Kuid saades teada, et briljandid on juba leitud ning äragi kulutatud, muutub tema tervis nõrgemaks. Romaanis tähendab kahest peategelasest vabanemine seda, et neid ei olnud vaja uuel nõukogude ajal. Autorid ei ületanud õrna piiri, mis eristas sotsialismi kritiseerimist selle ülistamisest, seda tingis juba tsensuuriga arvestamine. Raamatu peategelasse Benderisse on ära peidetud Nõukogude Liidu riigipead, mis tähendab, et ka nemad otsustasid nõukogude inimeste eest. Teine
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant
SÜSINIK, LIHTSAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIK LIHTAINENA: Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED
vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad), vedelateks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium. Fossiilsed kütused: Turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan. Ehitusmaterjale: Graniit, marmor, tuff, lubjakivi. Briljandid Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks. Ammendamatud loodusvarad Loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest (vooluvee energia, tuuleenergia, Maa siseenergia, hoovuste energia). Ammenduvad loodusvarad Loodusvarad, mis võivad lihtsalt otsa saada. Taastuvad loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida võib uuendada, taastada ja uuesti kasutusele võtta (õhk, vesi, mets, muld, taimestik, loomastik).
raske. heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Puhas Süsinik Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) Füüsikalised omadused Süsinik moodustab mitmeid lihtaineid, mis erinevad üksteisest oamduste poolest. Tuntumad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Omadus Teemant Grafiit
nooruslikuna. Isa Goriot' väimehed ei andnud tütardele kõigeks raha. Delphine ja Anastasie hakkasid oma isa juures raha küsimas käima. Kuna Goriot'l oli suur isaarmastus, siis ta andis neile kõik, mida nad soovisid. Pidev raha jagamine oma tütardele mõjutas halvasti isa Goriot' majanduslikku seisu. Ta pidi sellepärast kolima väiksemasse korterisse, loobuma nuusktubakast ja juuksuri kutsumisest. See oli alles algus. Isa Goriot pidi müüma oma briljandid, kuldtubakatoosi, kuldketi ning väärtasjad. Samuti loobus ta uhketest rõivastest ja kullatud tassist, millel oli eriline tähendus. Eugene de Rastignac elas isa Goriot'ga samas pansionaadis. Ta tuli Pariisi, et läbida ülikool. Samuti oli tal soov saada osa Pariisi seltskonnaelust. Ta sai tänu oma sugulasele tuttavaks ka Goriot' tütardega. Eugene võitis Delphine poolehoiu ja selle abil sai ka isa Goriot teada, kuidas ta tütrel läheb. Enne Eugene't sai
2) kristalli struktuur on erinev Süsinik Graphite, Diamond, AmorphousCarbon, Lonsdaleite, Fullerene, CarbonNanotube Teemant Värvitu, isolaator, kõva ( Mohsi skaala 10) teemantpuurid, lihvituna briljandid süsiniku aatomid on kristallvõres tetraeedriliselt , asuvad üksteisest võrdsel kaugusel AATOMVÕREGA Grafiit Must, hea elektrijuht, pehme Saab tõmmata paberile joont, pliiatsisüdamikes
13 14 Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Hiljem nõudmine pärlite järele suurenes olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18
3.3. Ehted 17.sajandi ehted olid lihtsad ja elegantsed. Jõukas daam valis rõivaste lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja ilu. Nõudmine pärlite järele suurenes 17. sajandil oluliselt. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel ja randmete ümber, kõrvarõngastena ning ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud. Juveele võisid lubada endale ainult väga rikkad ja nad kandsid neid lausa kolossaalsetes kogustes. Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa
diferentseeritud kui ka diferentseerimata, eksisteerib hulgaliselt sisenemisbarjääre, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo pole täiuslik, oluline on hinnaväline konkurents. Näited: autod, autorent, teras, muud metallid. 4. Monopoli korral on üks pakkuja, tooted on unikaalsed ja neil puuduvad asendajad, eksisteerib hulgaliselt sisenemisbarjääre, müüjate ja ostjate kasutuses olev turuinfo on perfektne, tarbija peab nõustuma tootja pakkumisega. Näited: avalikud hüved, briljandid, elektrivarustus, mõned lennufirmad. Kõige enam levinud konkurentsist lähtuv hinnakujundus on hinna kehtestamine haru turuhinna tasemel (ingl. going rate pricing või parity pricing või imitative Täiusliku konkurentsi turul (nagu näiteks segatud tsement kohalikul turul) kujuneb turuhind nõudmise-pakkumise vahekorra alusel; haru pakkumiskõver on paremale tõusev, mis tähendab, et hinna tõustes müüb iga individuaalne ettevõte rohkem toodangut ja
41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen: 17.sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Arvati ka, et keha halba lõhna saab vähendada hõõrumisga, mistõttu nühiti end kuiva rätikuga
41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen: 17.sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Arvati ka, et keha halba lõhna saab vähendada hõõrumisga, mistõttu nühiti end kuiva rätikuga
(Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit muutis oma välimust ja asus briljandijahile, lihtsameelsena rääkis ta olukorrast õnnekütt Ostap Benderile, kes end talle kompanjoniks pressis ja Ippoliti oma käpa alla pani. Kuna ämm pihtis enne surma papp isa Fjodorile samuti, kuidas olukord
A: Sa rääkisid, et kõik, mida inimene loob, ilmub ennekõike kerana ja alles seejärel materiaalses plaanis. Mis juhtub asjadega, mis on teiste tehtud ja seejärel ostetud? D: Neil on oma kera. Näiteks ostad arvuti. Selle aluseks oli idee, mis lõi mõttevormi- energia Maatriksis sellele lisandusid kõik hilisemad teod, seotud arvutiga. A: Tuleb välja, et kui ostan T-särgi, pole sel oma kera? D: Ei, see on ühendatud algse keraga. A: Hästi. Aga näiteks, kui tead, on olemas neetud briljandid, mis kannavad endaga nende omanike hukatust. 15 D: Räägime sellest, mis on inimese tehtud. Looduses omab kõik oma kera, mille vahetuks allikaks on Maatriks. Üldiselt kõik, mis oli Jumala loodud, omab isiklikku, omapärast kera, kuid see omakorda ühendub teisega, palju suuremaga. Kõik inimese loodu omab oma kera, kuid see on üldine, ainulaadne, sõltumatu "tütarloomingute" arvust
teadmisel on rakendused ka päriselus. 270 Kuidas peita kolmekesi ühist varandust? Oletame, et leiate sõpradega seiklusmatkalt kena koguse briljante ja otsustate peita kogu saagi viieks aastaks seifi. Eks ikka selleks, et enne hästi järele mõelda, polünoom mis kogu varaga pihta hakata. Teil on olemas ka 9-märgilise salakoodiga ultramodernne seif, kuhu briljandid var- jule panna. Kuidas aga kindlaks teha, et te ainult kolmekesi üheskoos saaksite seifi avada? Toredaks abimeheks osutub siin polünoomide tundmine, eriti üks märkus lisateadmistest – iga -kohalise polünoomi määravad üheselt ära temal asetsevad punkti. Seega, kui näiteks on antud ruutpolünoom , siis niipea kui teame kolme temal asetsevat punkti, teame tegelikult kõiki polünoomil asetsevaid punkte. Kuid
annaabi.ee 
