Litosfäär-200km paksune väline kiht
Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust
astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass
maakoor jaguneb
näitaja mandriline ookeaniline
paksus 70km kuni 20km
kivimid settekivimid ( graniit ) settekivimid(basalt)
raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3
vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana
laam - suur litosfääri blokk, liigub vahevööl
laamtektootika-õpetus laamade liikumistest
laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud
laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed
magma -sulanud kivimid
laava - maapinnale jõudnud magma
maak -metalle sisaldav kivim
fossiilid - kivistis
Tardkivimid – magmast graniit,
laavast basalt , pimss
Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid
lubjakivi , liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi
Moondekivimid - laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul
Gneiss , kvartsiit, marmor , kilt Island -suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga
Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas
Jaapanis - mandrilise ja ookeanilise piiri peal
Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind
pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad
pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad
pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad
sisejõud muudavad erinevateks
välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad
maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud
murenemine -murenemispinnavormid-karstiorud, kühmakohrud
murenemine-füüsikaline- rabenemine keemiline- porsumine
kulutuspinnavormid-setete ärakanne raskusjõu, tuule, vee, jää poolt- liustikuorg, jõeorg, rannaastang
kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta , orulamm, oos, otsamoreen , luide
tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused
kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed
pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub
maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel
võimsus richteri skaalal magnituutides
tugevus mercalli skaalal pallides
fookus - kolle
epitsenter - fookuse koht maapinnal
seismograaf - maavärina mõõteriist
karstialad - koopad , langatusehtrid, stalaktiidid
kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala
eritekkelised
vesi- jõeorud
uhtorud-vooluvee erusiooni korral
rannikud-järskrannikud-kulutav
lauskrannikud-kuhjav (marš)
rannapinnavormid - maasäär
tuul - seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited
liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass
rukiorud, mõhn, oos, moreen (kivimite segu)
inimene- kaevandus , karjäär, turbaväljad
meteoriit -kaatrid, korallid , korallrahn
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-07-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolinaga
Õppematerjali autor
Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt
õhu tõusev keeriseline liikumine 14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. konvergentsed laamade piirid -põrkuvad Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast
õhu tõusev keeriseline liikumine 14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad. Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. konvergentsed laamade piirid -põrkuvad Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust:
mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult (mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega. seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks
graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik).
enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad 4) Tehnogeensed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete
UV-B – lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid