Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Litosfääri mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kivim, laam, pinnavorm, pinnavormid, maak, litosfäär, maakoor, settekivimid, magma, ümbritsevast, rannikud, graniit, blokk, süvikud, laava, fossiilid, tard, sisejõud, murenemine, fookus, kuhjav, luited, liustikud, moreen, kaevandus, 200km, geoloogia, maasiseehitust, astenosfäär, 100km, poolvedel, mandriline, ookeaniline, 70km, 20km, metalle5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust:
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. 10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb äärealade suunas. 11. Mis on Islandi miinimum?
UV-B – lainepikkus 280-315 nm, ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad)
Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine
Praegu elame jääajajärgses perioodis, Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides. ((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid. Nad koosnevad liivast, kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm mõhn.)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
