Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia (0)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Füsioterapeut

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised lihased kinnituvad õlavarreluu lateraalsele epikondülilile?
Millal kus ja kuidas kukuvad eakad?

Lõik failist

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
Doris Vahtrik

Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse
Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

„Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“
Sir William Osler (1849-1919)

Ortopeedia   on  väga  laiaulatuslik  ning  samas  kompleksne  arstiteaduse  valdkond.  See
hõlmab  nii  traumade  kui  skeleti-  lihassüsteemi  haiguste  ravi.  Traumatoloogiliste  ja
ortopeediliste  probleemidega  patsiente   ravivad   füsioterapeudid  igapäevaselt.  Eristatakse
primaarset   ortopeedilist  füsioteraapiat  ja  teiste  patoloogiate  tagajärjel  tekkinud  vajadust
skeleti-lihassüsteemi  füsioteraapia  järele.  Ortopeedia  ja  ortopeediline  füsioteraapia  peaksid
olema  füsioteraapia  õppekavade  baasained,  sest  paljude  ortopeediliste  haiguste   tundmine   on
aluseks   teadmistele   ning  oskustele  töötamaks  erinevate  füsioteraapia  valdkondade
patsientidega.   Atkinson   kolleegidega  (2005)  usub,  et  head  teadmised  ortopeediast  on
fundamentaalseks aluseks füsioteraapia praktikale.
Füsioterapeudid  kohtuvad  ortopeediliste  probleemidega  patsientidega  kõikides
tervishoiu
valdkondades,
kuid
kõige
enam
lahendavad
ortopeedilisi
probleeme
füsioterapeudid,  kes  töötavad  ortopeedia  või  ambulatoorsetes  (ingl.  k  outpatient  settings)
osakondades.  Ka  füsioterapeudid,  kes  on  spetsialiseerunud  nt  intensiivravile,  neuroloogiliste
probleemidega  patsientidele  või  töötavad  vanemaealistega,  puutuvad  kokku  ortopeediliste
probleemidega.  Ortopeedilisi  probleeme  võib  esineda  kõikides  vanuserühmades  ning
erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju
patsiendi igapäevategevustele.
Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade
ja  ortopeediliste  haiguste   ravimisel   on  kindlad   retseptid   ning  patsiendiga  kohtudes  peab
kasutama  päheõpitud  teooriat.   Füsioterapeut   peab  olema  võimeline  koguma  infot  patsiendi
kohta  tema  juuresolekul  ning  suutma  vastu  võtta  otsuseid  kogutud  info  põhjal.  Vaatamata
sellele,  et  vigastused  ja  haiguslikud   seisundid   varieerivad,  võivad  ortopeedilised  sümptomid
erinevate  patsientide  juures  olla  samad.  Sarnaselt  on  ka  füsioterapeutilised  sekkumised
vastavates   situatsioonides   samad.  Raskem  osa  noore  füsioterapeudi  tööst  on  erinevate
juhtumite  eristamine,  mistõttu  kliiniline  mõtlemine  (ingl.k   clinical   reasoning)  ja  otsuste
tegemine on väga tähtsal kohal.
Nagu  teada,  on  füsioteraapia  teaduspõhine  tervishoiu  valdkonda  kuuluv  eriala,  kuhu
on  integreeritud  teadmised   bioloogia -,  psühholoogia-  ja  käitumisteadustest.  Eriala  on  seotud
patsiendi  individuaalsete  funktsionaalsete  oskuste  hindamise  ja  parandamisega,  tervise
edendamise,  vigastuste  ja  haiguste  ennetamise  ning  ravi  ja  rehabilitatsiooniga.  Füsioteraapia
ülesanne  on  säilitada  ja  parandada  inimese  funktsionaalseid  oskusi  ning  liigutusi  kogu  elu.
Eriti  oluline  on  füsioterapeudi  roll  vananemisprotsessi,  vigastuse  või  haiguse  poolt
põhjustatud funktsioonihäire ravis .
Võrreldes
teiste
tervishoiuspetsialistidega,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #1

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #2

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #3

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #4

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #5

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #6

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #7

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #8

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #9

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #10

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #11

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #12

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #13

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #14

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #15

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #16

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #17

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #18

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #19

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #20

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #21

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #22

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #23

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #24

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #25

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #26

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #27

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #28

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #29

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #30

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #31

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #32

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #33

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #34

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #35

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #36

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #37

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #38

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #39

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #40

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #41

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #42

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #43

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #44

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #45

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #46

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #47

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #48

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #49

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #50

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia #51

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pgrigorj Õppematerjali autor

füsioteraapia luumurd liiges pehme kude liiges vigastus murd liigutus patsient põlv keharaskus terapeut füsioterapeut luumurd

Kasutatud allikad

https://www.csp.org.uk/uploads/documents/ACPSMgl.pdf

Sarnased õppematerjalid

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

4 – nõrgad liigutused takistuse vastu 5 – normaalsed liigutused takistuse vastu Ortooside kasutamise eesmärgid: Säilitada skeleti normaalne asend Vähendada ülekoormuse stressi Soodustada vigastustest paranemist Kompenseerida väsinud lihaseid, sidemeid või luid Kontrollida paralüütilist skeletisüsteemi Vähendada valu 2 2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED Kinnised ja lahtised. Vigastatud koed: nahk, lihased, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid. Pindmised vigastused: 1) Abrasioon e. hõõrdumine – epidermis irdub, tekib vill, seroosne või verine eksudaat, põletiku ja infektsiooni võimalus Vill: aspireerida, steriilne side Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside 2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs

Traumatoloogia ja ortopeedia

doc

Vigastused

................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi...............................................................................................7 3.2. Nikastuste ravi...................................................................................................7 3.3. Kaela ja seljatrauma ravi...................................................................................8 3.4. Peatrauma..........................................................................................................8 3.5. Füsioteraapia..

Kehaline kasvatus

docx

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastuse d

Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks - Liikuvuse tähtsus: 1) Tagab liigutuste täpse sooritamise 2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket 5) Aitab kaasa kiirele taastumisele 6) Mõjutab psüühilist seisundit - Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil

Bioloogia

docx

Game Ready süsteem

 Kõõluse parandamine  Trapetsluu eemaldamine  Plõksuva sõrme ravi Selg  Küfoplastika  Närvi plokeerumine  Diski plastika  Valuvaigistamine  Spondülodees  Murrud, venitused, rebendid Puus ja kubemelihas  Hemi-artroplastika  Puusa artoskoopia  Valuvaigistamine  Murrud, venitused, rebendid  Täieik puusaliigese vahetus Põlv  Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon  Külgsideme vigastus  Meniski rebend või operatsioon  Valuvaigistamine  Põlve hemi-artroplastika  Põlvekedra kõõluse põletik  Patella rebend või operatsioon  Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär  Kannakõõluse osaline või täielik rebend  Säärelihase operatsioon  Pindluu operatsioon  Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus

Spordibiokeemia

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või

Kehaline kasvatus

doc

JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI

................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud.........................................................................5-6 3. RAVI.........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7 3.2. Füsioteraapia...................................................................................................7-8 4. Kasutatud materjal.....................................................................................................9 1.TAASTUSRAVI 2 1.1. Sissejuhatus

Kehaline kasvatus

odt

Hamstringlihaste vigastuste järgne ravi

etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse

Kehaline kasvatus ja sport

doc

Põlvevigastused

Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid