Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KALADE PALJUNDAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


KALADE PALJUNDAMINE
Priit Päkk DVM, PhD
[email protected]
LÕHILASTE PALJUNDAMINE
Noorkalade tootmisega tegelevas 
kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e 
kalade sugukarja. 
Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 
vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu 
tihti välja vahetada. 
Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte 
päriselt küpseid kalu  nimetakse  
asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka 
remontkaladeks).
SUGUKALAD
Emaste forellide viljakust (Eestis on see
tavaliselt 5000– 8000   marjatera ) teades saab
arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu 
soovitud koguse noorkalade tootmiseks.
Madala viljakuse tõttu on emase  forelli  järglaste
arv väike ja seetõttu peab sugukari olema 
arvukas.
Igal aastal peaks asenduskalade arvelt 
uuendama 25% sugukarjast.
SUGUKALAD
Emaste ja isaste  arvuline  suhe sugukarjas võiks 
olla 3 : 1. 
Isaseid  läheb vaja vähem, sest ühe isase kala 
niisast  piisab  paljude emaskalade marja 
viljastamiseks ja pealegi saab isastelt
kudemisaja vältel niiska mitu korda. 
Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa 
inbriidingu suurenemise
SUGULINE KÜPSEMINE
Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega 
mõjutavad mitmed tegurid: 
pärilikkus
valgusrežiim,
temperatuur, 
toitumine jt. 
Forelli liinidel võib olla pärilik  eelsoodumus  
kevadel
või sügisel kudemiseks.
SUGULINE KÜPSEMINE
Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab 
kudemisaega nihutada, selleks et saada marja 
varakult.
Forelli saab panna  kudema  kaks korda aastas, 
kui pidada teda kalakasvatushoones 
kunstvalguses, mille valguse ja  pimeduse  
perioodid on reguleeritud nii, et  kalal  tekib mulje 
tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest.
Vasakule Paremale
KALADE PALJUNDAMINE #1 KALADE PALJUNDAMINE #2 KALADE PALJUNDAMINE #3 KALADE PALJUNDAMINE #4 KALADE PALJUNDAMINE #5 KALADE PALJUNDAMINE #6 KALADE PALJUNDAMINE #7 KALADE PALJUNDAMINE #8 KALADE PALJUNDAMINE #9 KALADE PALJUNDAMINE #10 KALADE PALJUNDAMINE #11 KALADE PALJUNDAMINE #12 KALADE PALJUNDAMINE #13 KALADE PALJUNDAMINE #14 KALADE PALJUNDAMINE #15 KALADE PALJUNDAMINE #16 KALADE PALJUNDAMINE #17 KALADE PALJUNDAMINE #18 KALADE PALJUNDAMINE #19 KALADE PALJUNDAMINE #20 KALADE PALJUNDAMINE #21 KALADE PALJUNDAMINE #22 KALADE PALJUNDAMINE #23 KALADE PALJUNDAMINE #24 KALADE PALJUNDAMINE #25 KALADE PALJUNDAMINE #26 KALADE PALJUNDAMINE #27 KALADE PALJUNDAMINE #28 KALADE PALJUNDAMINE #29 KALADE PALJUNDAMINE #30 KALADE PALJUNDAMINE #31 KALADE PALJUNDAMINE #32 KALADE PALJUNDAMINE #33 KALADE PALJUNDAMINE #34 KALADE PALJUNDAMINE #35 KALADE PALJUNDAMINE #36 KALADE PALJUNDAMINE #37 KALADE PALJUNDAMINE #38 KALADE PALJUNDAMINE #39 KALADE PALJUNDAMINE #40 KALADE PALJUNDAMINE #41 KALADE PALJUNDAMINE #42 KALADE PALJUNDAMINE #43 KALADE PALJUNDAMINE #44 KALADE PALJUNDAMINE #45 KALADE PALJUNDAMINE #46 KALADE PALJUNDAMINE #47 KALADE PALJUNDAMINE #48 KALADE PALJUNDAMINE #49 KALADE PALJUNDAMINE #50 KALADE PALJUNDAMINE #51 KALADE PALJUNDAMINE #52 KALADE PALJUNDAMINE #53 KALADE PALJUNDAMINE #54 KALADE PALJUNDAMINE #55 KALADE PALJUNDAMINE #56 KALADE PALJUNDAMINE #57 KALADE PALJUNDAMINE #58 KALADE PALJUNDAMINE #59 KALADE PALJUNDAMINE #60 KALADE PALJUNDAMINE #61 KALADE PALJUNDAMINE #62 KALADE PALJUNDAMINE #63 KALADE PALJUNDAMINE #64 KALADE PALJUNDAMINE #65 KALADE PALJUNDAMINE #66 KALADE PALJUNDAMINE #67 KALADE PALJUNDAMINE #68 KALADE PALJUNDAMINE #69 KALADE PALJUNDAMINE #70 KALADE PALJUNDAMINE #71 KALADE PALJUNDAMINE #72
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroonuaia Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima

Toiduainete loomne toore
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele liikidele. *Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult *Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) ­ valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). *Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult". Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
344
pdf

Karpkalakasvatus 2014

taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Hoiavad veepinna lähedale. Elavad ka kiirevoolulistes veekogudes ja mõõduka soolsusega (kuni 5%0 ) rannikumeres. Soodsaim temperatuur 18-25 kraadi. Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. “Künnavad põhja”. Piiravad veetaimestiku kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Looduslikul toidul võib võib juurdekasv olla 50 – 150 kg ha veepinna kohta. Noorjärkude vaenlased on teised kalad. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt üle 2500 g raskustena. Eestis koeb mai lõpus juunu algul. Eluiga 35-40 aastat.Vanim on elanud 47 aastaseks. Suurim eestist püütud karpkala kaalus 18,4 kg Lohja järvest. 7 KARPKALA Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik

Kalakasvatus ja varude rikastamine
thumbnail
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga ­ täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel

Kalakasvatus ja varude rikastamine
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid - forell, basseinid - forell, sumbad ­ forell, tuur, 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Põhja-Ameerika; aastatoodang Euroopas 300 tuhat tonni ja maailmas kokku 600 tudat tonni; Tooted: portsjonforell, lõheforell, kalamari; Juhtivad forellikasvatajad: suur forell- Tsiili, Norra, Soome

Toiduainete loomne toore
thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp-

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
4
pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

*Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5

inglise teaduskeel
thumbnail
4
docx

Kalakasvatuse vastused

*Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA

Kalapüük




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun