2 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. ****Marja lüpsmine ja viljastamine,või silmtäpp-marja ostmine, marja ikubeerimine, vastsete kasvatamine. * Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule * Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Marja lüpsmine -> niisa lüpsmine (isas kalalt) -> segamine -> vee lisamine -> ooteaeg -> loputamine (seni kuni ära vatalav vesi on täiesti selge) -> paisumine -> loendamine -> haudekastidesse paigutamine. Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000-8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7
Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks
Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim.temperatuur:15-18,hapnikusisaldus 9-10 Tootmis tsükkel:Eestis kasvatatakse suure forelli turukala saamiseks kulub harilikult täistsüklis 3 suve.Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks
5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta.
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala
Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. *Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest. Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses toimib tsükkel - sugukalad, noorkalad, kaubakalad , asenduskalad. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivoolu ja taseme määrab regulaator. Eestis on kaks täiesüsteemilist karpkalakasvandust Ilmatsalu ja Haaslava. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi
Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast. Klimaatilistel põhjustel on karbikasvatus osutunud võimalikuks ainult Lõuna-Eestis. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Joonisel karpkala looduslik leviala. Sigimine. Suguküpseks saab karpkala 4-5 aastaselt, isaskalad aasta varem kui emaskalad. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Looduslikult saadakse karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3..
Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ning Ida- ja Kagu- Aasiat. (Joonis 3.) Sasaani kultuurvormi karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme. Eestisse toodi karpkala aastal 1893. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad.(Martin, 2009) 1.4 Sigimine Karpkala saab suguküpseks 4-5 aastaselt, isaskalad varem. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks
juurdevoolu 0,5–1 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. 47 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses kasvatatakse kõikki vanuserühmi - sugukalad, noorkalad, kaubakalad , asenduskalad. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivoolu ja taseme hoiab regulaator. Eestis on kaks täiesüsteemilist karpkalakasvandust – Ilmatsalu ja Haaslava. 48 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja
annaabi.ee 
