Vene aeg Eestis (0)

Vene aeg Eestis

• Pärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140 000 inimest
  
• Kirikud olid metsa kasvanud
  
• Põllud kasvatati söödis (vilja ei kasvatatud )
  
• Koduloomi ei olnud
  
• Mõisad nägid välja nagu rehielamud
  
• Siiski taastus maa sellest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikem rahuaeg
  
• 18.sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba 500 000
  
• Mõisa- ja põllumajandus
  
  • Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel
    
  • Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi
    
  • Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin
    
• Roseni deklaratsioon
  
  • Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi
    
• Kultuurimõjutused
  
  • Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada
    
  • Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga
    
  • Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides
    
  • Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös
    
• Usuelu , piibel
  
  • Vaimuelu luteri kiriku hooleks
    
  • Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta
    
  • Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine)
    
  • Kirikuhoones olid laastatud
    
  • 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle)
    
• Pietism – usuvool Saksamaalt (1720- 1730 )
  
  • Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega
    
  • Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
    
  • Lähendasid rahva luteri usuga
    
  • Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste
    
  • Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
    
  • Levis eelkõige pastorite seas
    
• Hernhuutlus – vennaskoguduse liikumine
  
  • Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses
    
  • Võeti talurahva poolt kiiresti omaks
    
  • Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
    
  • Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne)
    
  • Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes)
    
  • Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743 .a selle
    
• Ratsionalism – 18.saj II pool (valgustusajastus)
  
  • Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine
    
  • Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust)
    
  • Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel (esimene eestikeelne ajaleht „Lühikke õppetus“
    

Talurahvaseadused

• 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn „Iggaüks…“
  
  • Talude kasutusõiguste pärandamine
    
• 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa „Iggaüks..“ uue seadusega
  
• Loodi vallakohtud , kus kohtumeesteks olid talupojad ise
  
• Talupoegadele anti õigus talu kasutusõigust pärandada
  
• Mõisniku kodukariõigust piirati
  
• 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas
  
  • Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist
    
• Pärisorjuse kaotamine
  
  • 1816 Eestimaal
    
  • 1819 Liivimaal
    
  • Talupojad said isiklikult vabaks
    
  • Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentjaks
    
  • Teoorjus säilis
    
  • Talupoegadele priinimede panek