Kodanikeühiskond (0)

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Kodanikeühiskond
Referaat
2013
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1Kodanikeühiskond kui assotsiatsiooniline tegevus 4
1Kodanikeühiskond kui avalikkussfäär 5
2Kodanikeühiskond kui moraalne ühiskond 6
3Avalik sektor 7
3.1Avaliku sektori funktsioonid: 7
4Kolmas sektor 8
5Majandussektor 9
5.1Primaarne sektor 9
5.2Sekundaarne sektor 9
5.3Tetsiaarne sektor 10
6Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
Lisad 14

Sissejuhatus

Arvan, et parema sidususe ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks poliitilises kogukonnas peaksid inimsed kodaniku- ja kodanikeühiskonna rolli mõistma. Eesti kodanikeühiskond on üpris noor nagu ka vabariik ise. Sellepärast on nii rollid kui nende mõistmine alles arengujärgus. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon võesti vastu 2002 aastal.
Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist.

Kodanikeühiskond kui assotsiatsiooniline tegevus

Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks.
Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi. Ükski väike ühendus ei suuda selliseid ülesandeid täielikult täita ning seega on kõige olulisem antud lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt.
Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb
indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise
esindajad teadvustavad, et kodanikeühiskonna areng ei ole (ainu)piisav demokraatia
konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel .

Kodanikeühiskond kui avalikkussfäär

Avalikkussfäär on inimese “paiknemise” koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil.
Avalik sfäär on indiviidide ja ühiskondlike osalejate vahelise debati ala, kes proovivad edendada oma enda eesmärke argumenteerides, et need eesmärgid on üldise avaliku hüve edendamise teenistuses. Nende toimijate partikulaarsete huvide kaitse õigustus lähtub sellest, et nad peavad olema kooskõlas üldiste avalike poliitikate ja poliitiliste institutsioonide eesmärkidega sellel määral, mis täidavad nägemust hästi korraldatud ühiskonnast. Vähemalt peaksid avaliku sfääri mängureeglid välistama priviligeeritud “hääle” kerkimist mõne spetsiifilise toimija või institutsiooni kujul.
Avaliku sfääri mõiste aitab luua tasakaalu jagatud ühishuvide ja erasfääri vahel. Indiviidi paiknemine avalik-era teljel võimaldab tõmmata piiri avaliku ja erasfääri vahel. Avalik sfäär on koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust ja avaliku sfääri arutelud toimuvad eeldusel , et väärtustatakse erasfääri st välistest ühiskondlikest piirangutest või survetest vaba ala.

Kodanikeühiskond kui moraalne ühiskond

Selles käsitluses tähendab kodanikeühiskond tsiviilsuse institutsionaliseerumist kui eluviisi, kus kõik institutsioonid töötavad positiivsete (heade) sotsiaalsete normide kehtestamise suunas ehk siis nö tsiviliseeritud ühiskonna kehtestamise nimel.
Hea ühiskonna saavutamine nõuab nii käitumisnorme kui ka poliitilisi lahendusviise. Vabatahtlikud ühendused üksi ei suuda kindlustada kumbagi nendest eelmainitust, kuna norme ja väärtusi kinnistatakse perekondades, koolides ja töökohtades lisaks ühendustele, ning poliitiline ja õiguslik korraldus, mida loob valitsus on vajalik et kindlustada kõiki ühiskondlikke leppeid.
Oluliseks teemaks on ka ebavõrdsuse küsimus, kuna assotsiatsiooniline tegevus panustab
liikmete individuaalsetesse sotsiaalsete ressursside tasemesse, mitte ainult üldistatud
ühishuvidesse. Samuti on tulemused iga inimese puhul erinevad ning sõltuvad nende üldisest
ühiskondlikust lähtepositsioonist. Eriti oluliseks aspektiks on siin inimeste haridus , sissetulek,
erinevates kultuurikontekstides ka sugu, rass, ühiskonna kastisüsteem jt tegurid. Teiseks võib
teatud ühenduste tegevus just tuuagi kaasa ühiskondlikke ebavõrdsusi taastootvaid hoiakuid, nt võõravihkamist, kohaliku, aga ka laiema tähtsusega vägivallaakte. Seega on ebavõrdsuste
olemasolu üks tõsisemaid tegureid, miks kodanikeühiskond ei suuda pakkuda lõplikku lahendust hea ühiskonna saavutamiseks.

Avalik sektor

Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik. Riik on võimu- ja valitsemisintitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanneteks on valitsemine ning haldus. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted.

Avaliku sektori funktsioonid:

1. riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine
2. seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine
3. riigikaitse
4. avaliku korra tagamine
5. riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine
6. riigi kodanikkonna määratlemine
Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtsad suuremate inimkoosluste või ühiskonna kui terviku seisukohalt: keskkonnakaitse , demograafilise situatsiooni mõjutamine, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega ning kultuur.

Kolmas sektor

Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, mittetulundussektor , kodanikuühiskond, vabakond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute kohta.
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõigi inimeste huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit , tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide õiguslikeks vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ning seltsing .
Eestis toimub kodanikuühiskonna arendamine vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonile.
Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb järgneval loogikal: Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks.

Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil.

Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist).

Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist):

• professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne,
  
• puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad.
  

Majandussektor

Majandussektor ehk majandusharu on majanduse suur osa, mille ettevõted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega ( sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit (vt lisa 1).
Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutulus või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri.
Sõltuvalt majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimühiskondi agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks.

Primaarne sektor

Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud , mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega.
Primaarne sektor oli inimkonna ajaloos esimeseks majandustegevuseks ( korilus ja jahindus). Tööstusliku pöörde alguseni oli temal maailmamajanduses suurim osatähtsus.
Tänapäevases majanduses näitab primaase sektori ülekaal seda, et riik või piirkond on mahajäänud.

Sekundaarne sektor

Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast.
Sekundaarse sektori areng algas Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega.
Tänapäevases majanduses näitab sekundaarse sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud.

Tetsiaarne sektor

Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine , kultuur, turism .

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon

Väga oluline on kodaniku ja kodanikeühiskonna rolli mõista, et tagada poliitilises kogukonnas parem sidusus ja ühiskonna jätkusuutlikkus. Esimest korda tutvustati kodanikeühiskonna aregu konseptsiooni ideed Riigikogus kultuurikomisjonile 20. Septembril 1999. Aastal 2002 12. detsember sai heakskiidu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ( EKAK ) see on esimene dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.
Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste ühiskomisjon on koostanud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskava, see peaks aitama saavutada eesmärke nimetatud dokumendis. Riigikogu otsus näeb ette, et igal teisel aastal toimub riikliku tähtsusega küsimuste arutelu, kus EKAK-i rakendumise kohta esitab Vabariigi Valitsus ülevaate.
EKAKi esimese tegevuskava kinnitas vabariigi valitsus 2004. Aasta augustis. „Kodanikualgatuse toetamise aregukava“ kehtis aastatel 2007-2010 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontsptsiooni põhimõtted ja eesmärgid viiakse 2011-2014 ellu „Kodanikuühiskonna aregukava“ järgi.

Kokkuvõte

Kodaniku subjektsuse tagamise üks kesksemaid viise on kodanikeühiskond. Kodanikeühiskond on ärielust ja riigist sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, et edendada oma väärtusi ning huve.
Eesti keeles võidakse kasutada väljendeid kodanikuühiskond ja kodanikeühiskond kõvuti. Kodanikuühiskonna või kodanikeühiskonna eelistamine sõltub sellest, kas tahetakse rõhutada ühiskonna algena kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või ühiselu kollektiivsust. Mitmuses kodanike välja toomine rõhutab ühiskonna avatust, pluralismi, ühistegevust ning mitmealgelisust.
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.

Kasutatud kirjandus

Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle
Rikmann, Daimar Liiv
Poliitika ja valitsemise alused-Anu Toots , Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson , Ott
Lumi, Raivo Vetik , Rein Rutsoo, Tõnis Saarts
http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf
https://www.siseministeerium.ee/30410/
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon

Lisad

Lisa1.Majandussektrorid
Primaarne sektor
Sekundaarne sektor
Tertsiaarne
Põllumajandus
Metsamajandus
Kalandus
Maavarade kaevandamine
Energiamajandus
Masinatööstus
Keemiatööstus
Metallurgia
Kergetööstus
Toiduainetööstus
Ehitus
Kaubandus
Äriteenused
Tervishoid
Haridus
Riigivalitsemine
Teadusuuringud
Infotöötlus
Finantstegevus
15