Võrdlus ·Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad ·Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks ·Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse ·Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski. ·Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni ·Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse ·Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt ·Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed ·Borodinil oli tütar nimega Liza Balaneva, kes oli adopteeritud, Mussorgskil lapsi polnud ·Borodin nägi välja selline: ·Mussorgski aga selline: Kokkuvõte Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin olid vaieldamatult andekad ja isikupärased heliloojad. Ma võtsin internetist lahti mõlema helilooja teosed: Modest Mussorgsky - In the village ja Alexander Borodin - Prince Igor
sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule.
..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...............................................................................................................................7 2.2.1. Tähtsamad teosed..............................................................................................................8 2.2.2. ,,Pildid näituselt" ..................................................................................
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke
Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled
M. Mussorgski 1839-1881. Vene helilooja. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige.
Modest Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Mussorgski loomingu tippteoseks on ooper "Boriss Godunov", mis lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik sümfooniline poeem mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu
o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid o Erilise kuulsuse saavutas muusika H
Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees.
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
