ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel oli sageli keskvõimuga lahkarvamusi olnud, hiljem järgnesid mitmed te...
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda.
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA Ameerika Ühendriikide kodusõda algas 1861.aastal ning lõppes 1865.aastal. Kodusõja peamiseks põhjuseks oli orjandus. Abraham Lincoln oli põhimõtteline orjapidamise vastane. Kui ta 1860. aastal valiti presidendiks, oli kohe teada, et ta ta alustab võitlust selle süsteemi vastu. USA lõunapoolsed osariigid ei soovinud aga orjapidamist lõpetada ja nii pärast Lincolni valimisvõitu otsustasid lõuna orjapidajad luua eraldi riigi. 20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda. 9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi külas USA Põhja ehk Uni...
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .........................................................
Ameerika kodusõda Sõja põhjused ja eellugu · 1860 võitis Abraham Lincoln presidendivalimised. · Kardeti et Lincoln kaotab orjuse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Lõuna osariigid · Esimesena lahkus 20 dets 1860 usa kooseisust lõuna Carolina. · Järgmisena laukusid Georgia, Albama, Florida, Texas, Mississippi ja Louisiane. · Nad moodustasid uue Ameerika · Presidendikas sai Jefferson Davise · Hiljem liitus lõuna osariikidega veel · Virginia,Akansas,Tennesse ja Põhja- Carolina · Paremal on kujutatud Lõuna Osariigi võitlejat ja vasakul põhja osariigi võitlejat Relvad Ameerika kodusõjas · Vasakul Jefferson Davis · Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. · Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõu...
PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks Lõuna- Ameerikas riik Colombia, Panamas linn Colon. · Ta lähtus, et maailm on kerakujuline ja selle tõttu peaks Euroopast Kaug-Itta jõudma lääne suunas liikudes. IDEED/AVASTUSED · 1492. aastal avastas Ameerika, mida hakati nimetama Uueks Maailmaks. · Kolumbus uskus elu lõpuni, et oli jõudnud
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
Lagedi Põhikool 7. klass Linell Raud Ameerika ajalugu Juhendaja: Sirje Piho Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele....................................................................................................................4 2.1. Uus koloniaalsüsteem.................................................................................................
oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli
......................................................................................................... 7 RANNIKURIIGID..............................................................................................................7 KESKKONNA PROBLEEMID......................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................8 MERE ASEND Kariibi meri asub Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika vahel. See meri on Atlandi ookeani poolkinnine osa. Kariibi meri hõlmab Ameerika Vahemere lõunaosa ning asub troopilises kliimavöötmes. MERE NIMI Ammustel aegadel oli Kariibil merel teine nimi Karaiibi meri. Karaiibid olid keelelt kokku kuuluv indiaani hõimurühm Lõuna Ameerika põhjaosas, kunagi varem ka Antillidel. See hõimurühm elatus maaviljelusest ja karjakasvatusest, kuid olid ka tuntud kui sõjakad inimsööjad.
eeskujul regioonisisene integreerumine. 2006. aastal liitus Mercosuriga varasem Andide Ühenduse liige Venezuela. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Omavaheline kaubakäive on aastail 1991-1997 kasvanud 4 korda. MERCOSUR-i liikmesmaade edu on aluseks tema laienemisele. Mercosur hõlmab 70% Lõuna-Ameerika pindalast, elanikkonnaga üle 200 miljoni inimese ning tema sisemine kogutoodang on umbes 900 miljardit dollarit aastas. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Kaubandussuhted EL on Mercosuri jaoks üks olulisemaid ekspordi- ja impordipartnereid. Peamiseks EL-i
kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7.39, kuid pidi pettuma Jamaicas Kindstonis peetud noorte maailmameistrivõistlustel, mitte jõudmise pärast finaali. 2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust harjutada São Paulo treeningkeskuses Brasiilias, kus teda hakkas treenima Nélio Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud
kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika manner on üks kahest mandrist läänepoolkeral. Mandrit piirab idas Atlandi ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja läänes Vaikne ookean. Lõunas asub Lõuna-Ameerika manner. Põhja- ja Lõuna- Ameerika mandreid ühendab Panama maakitsus. Mandri lähedal asuvad mitmed saared, millest suuremad on põhja pool asuv Arktika saarestik ja kirde pool asuv Gröönimaa. Mandri pindala on 24 709 000 km² . Ta on mandrite seas pindalalt kolmandal kohal. Rahvaarv on 481 212 000 mida on vähem kui euroopas. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas,
2. tööjõud 3. valitsuse majandus Riigi tegematus võib viia põllumajanduse pankrotti, või/poliitika, kui keelustatakse mingi toiduaine sisse- või väljavedu. 8)Elatusmajandus ehk naturaalmajandus, kus põllumajandus saadusi ja loomi kasvatatakse oma pere tarbeks. Turumajanduslik ehk kaubanduslik põllumajandus, kus toodetakse müügiks. Elatusmajandus on omane arengumaadele ja turumajanduslik tootmine arenenud maadele. 9)Nisu kasvupiirkonnad: Põhja-Ameerika (Kanada), Lõuna-Ameerika (Argentiina), Ida-Aasia (Hiina), Lääne-Austraalia, Lõuna-Euroopa (Venemaa). Suurimad nisu tootjad: Hiina, India, USA, Venemaa. Teepõõsaste kasvupiirkonnad: Ida-Aasia (Hiina, Jaapan), Kagu-Aasia, Lõuna-Aasia, Ida-Aafrika (Keenia), Edela-Aasia. Suurimad teepõõsaste tootjad: Hiina, India. Suhkruroo kasvupiirkonnad: Lõuna- Aasia, Kagu-Aasia, Ida-Aasia, Ida-Austraalia rannikuala, Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Suurim eksportija ning tootja on Brasiilia.
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica,
Ameerika Ühendriikide sünd. See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavut...
Energia liik, selle Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise Kasutamise puudused. paiknevad tootjad eksportijad importijad eelised keskkonna probleemis osatähtsus Nafta 40% Mootorkütuseks, 66% Lähis- Ameerika Saudi-Araabia Ameerika Kõrge kütte Merepõjast raske kätte taastamatu soojuse Idas Saudi-Araabia Norra USA väärtus, suurtes saada.Suur saastamisne, saamiseks, Ameerikas Venemaa Venemaa Jaapan kogustes vajab ümbertöötlust elektrienergiaks, 6% Mehhiko Inglismaa Saksamaa trantsportida kee...
* Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. * Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Tähtsamad püügipiirkonnad: Ida- Aasia, Euroopa lääne- ja kirdeosa, Põhja- Ameerika idaosa, Põhja- Ameerika lääneosa, Lõuna- Ameerika lääneosa Teised püügipiirkonnad: Aasia lõuna- ja kirdeosa, Austraalia kirde- ja lääneosa, Vahemere piirkond, Lõuna-Ameerika edela- ja kirdeosa, põhja- Ameerika edela- ja kirdeosa, aafrika lääne-, kirde- ja edelaosa. Suurimad kalariigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Suurimad ekspordi kalariigid: Suurimad impordi kalariigid: Norra, Hiina, Taani Jaapan, Taani, Hispaania Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid?
6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8. Mis on roheline energia?
6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne-Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine 5) Energia julgeolek – poliitiline relv 6) Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine 8
Maavärinad Kaarel Kullamaa 11.b Üldinfo Lõuna-Ameerika lääne küljel põrkuvad Nazca ja Lõuna-Ameerika laam omavahel, kus ookeaniline laam Nazca sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. Nad liiguvad üksteise suunas 78mm aastas. See liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid ja selle tulemusena on tekkinud Lõuna-Ameerika läänerannikule ka kurdmäestik Andid. Mäestik on tekkinud rahulikumatel perioodidel, kui laamad üksteist kokku surudes maapinda kurdu ajavad. Kiirematel perioodidel on aga Nazca laama sukeldudes tekkinud Peruu-Tsiili süvik Kurdmäestik ja süvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
taimestikus. Pojad kaaluvad sündides 65-90 grammi. Pojad sünnivad pimedatena ja avavad silmad alles 8 päeva pärast peale sündi. Püsti suudavad nad seista juba 4 päeva pärast peale ilmale tulekut. Ema hoolitseb järglaste eest esimesed 8 kuud , peale seda alustavad pojad iseseisvat elu. Soolakassi levikuala hõlmab suurt osa Lõuna-Ameerikast. Isendeid leidub Argentiinas, Boliivias, Brasiilias, Tsiilis, Paraguais ja Uruguais. Soolakassi kütitakse rohkem kui teisi Lõuna-Ameerika kaslasi tema väärtusliku kasuka pärast. sellest hoolimata on ta üks suurima populatsiooniga kaslane Lõuna-Ameerikas. Populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ligikaudu 150,000 isendit. 3 Ontsilla (Leopardus tigrinus) Ontsilla sarnaneb välimuselt ostelotile ja marakaya kassile. Nimetatud kolmest kaslasest on ontsilla väikseim. Tema saba on lühem, kuid silmad ja kõrvad on suuremad kui ostelotil ja marakaya kassil.
oluline ainult Lääne Aafrikas, väänduv või roniv 2-3m vars, 25-30ºC Maniokk: Tähtsuselt kolmas mugulvili, Lõuna-Ameerikast, kasvab lähisekvatoriaalses, ca 20ºC, vihmased alad. Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, söödav juureosa, pikergune, valge või kollase sisuga on vähem magusad ja niisked Tomat: Lõuna-Ameerika, 16 sajand Euroopas, Eestis 20 sajandi alguses polnud väga tuntud, kasvab parasvöötmes, valgusnõudlik, vajab palju sooja, 20-24ºC, niiske ja kuiv, Euroopas kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega,
Brasiilia Brasiilia asub Lõuna-Ameerika kesk- ja idaosas. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Brasiilia on pindalalt ja rahvaarvult 5. riik maailmas. Brasiilia territoorium paikneb 34 S-5 N laiuskraadi ja 74 W- 35 W pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on ligi 4 440 km ja idast läände 4 320 km. Brasiilia kogu pindala on 8 511 965 km² ning rahvaarv on 202 656 788. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika.
Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna-Korea Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit Sõda toimus Korea poolsaarel Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas p...
riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Pealinn: Brasilia Pindala: 8 511 965 km2 Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Rahvaarv: u. 199 miljonit Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilias on 26 osariiki. Loodus Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus. Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15.
1832. aastal sai riigi nimeks Argentina Konföderatsioon (Confederación Argentina, kasutati küll ka veel nimesid República de la Confederación Argentina, Federación Argentina ja Nación Argentina). 1860. aastast on riigi nimeks ametlikult Argentina Vabariik. Argentinas elab palju eripäraseid loomi ja taimi. Loomadest on kõige tuntum kuningboa. Taimedest on levinuim kuke-korallpuu, mis on Argentina rahvuslill. Kuningboast. Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Kuningboa armastatuim elukeskkond on vihmametsad, ent Peruus ja Argentinas kohtab neid ka poolkuivades savannides. Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest
2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne. 3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused 6. Rännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Indiast Ida-Aafrikasse, Paapua-Uus Guinea poole Hiinast Ameerikasse Tänapäeval: Venemaalt Lõuna-Euroopasse Hiinast Ameerikasse Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse 7. Sotsiaalpoliitika: Kultuuri teostamine, Transpordi teostamine Regionaalpoliitika: Riigipoolsed toetused riigi territooriumi ühtlaseks arenemiseks. Infrastruktuuri välja arendamine, teedevõrk, koolid, lasteaiad, arstid.
RIIK PEALINN (AAFRIKA) MAROKO RABAT ALZEERIA ALZIIR TUNEESIA TUNIS LIIBÜA TRIPOLI EGIPTUS KAIRO LÕUNA- AAFRIKA VABARIIK (LAV) PRETORIA MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA) VENETSUEELA CARACAS KOLUMBIA BOGOTA EKVATOOR QUITO PERUU LIMA TSIILI SANTIAGO ARGENDIINA ...
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
Ühendriikide põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhitud Ida-Aasia oli suurim turg,mis moodustas koguekspordist 34%. USA ekspordi osakaal Kanadas ja Mehhikos on suurenenud ja moodustas viimase kolme aasta jooksul 28 protsenti maailma ekspordist. Euroopa Liit on suuruselt kolmas piirkondlik sihtkoht, millele järgneb ka Kagu-Aasia (mida juhivad Filipiinid, Vietnam ja Indoneesia). Aastatega on Lõuna-Ameerika turg vähenenud. Suurem osa Ameerika põllumajandussaadused eksporditakse välja. Näiteks eksporditi aastatel 2011-2013 üle 70 protsendi puuviljade (suures osas mandlid) ja puuvilla toodangust Ameerika Ühendriikidest, samuti üle 50 protsendi riisi ja nisu tootmistest. USA tarbijad sõltuvad suuresti teatavate toodete impordist, kus nõudlus ületab oluliselt riigisisest tootmisvõimsust. Ameerika Ühendriikides tarbitakse rohkem kui 95
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres.
veine. Enam kui kolmandiku pindalast enda alla võttev Patagoonia Argentiina lõunaosas kujutab endast tuulise ja külma parasvöötme kliimaga stepilaadset piirkonda, mille idaosas kohtab Andide mäestiku vahest ehk kõige kaunemaid tippe. RIIGI VEESTIK Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses): Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused: Angola hoovus,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus.
Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil...
USA Kodusõda Sõja põhjused ja eellugu · Abraham Lincoln võitis 1860. aasta presidentivalimised · Kardeti, et lõuna muutub põhjast sõltuvaks · Lõunaosariigid lõid Roheline Vaba riik, Punane-Orjariik Unioonist lahku. 20. detsember 1860. · Lõuna-Carolina lõi esimesena lahku Unioonist Veebruar 1861 · Setsesseerunud riike juba 7 · Moodustati Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) Märts 1861 · Unioonist lõi lahku Lõuna rikkaim ja mõjukaim osariik Unioon on laiali saadetud! Virginia. Kodusõja käik · Sõda algas 12. aprillil 1861 · Lõuna ründas Fort Sumterit. · Põhi ründas oma põhijõududega lõuna pealinna Richmonti. 21. juuli 1861 · Esimeses Bull Runi lahingus suutis Lõuna Põhja sisuliselt purustada. · Lõunal aitas võidule jõuda Fort Sumter - koht kus kodusõda Thomas J. "Kivimüür" Jackson. hakkas. 25. juuni-1. juuli 1862 · ...
koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim näriline, kes asutab Lõuna-Ameerika jõgede kaldaid. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võime- line isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiiv- ne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast
Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud?
Kui Kandas saab oldud umbes ~kaks nädalat siis võiks liikuda lõuna poole, lääne kalda pidi lõunasse. Californias teeksin oma teise vahepeatuse, kus tahaks ära käia „Hollywoodi“ märgi juures. Tunnetada Ameerika elu päevitades Long Beachi rannas. Palju asju ei oskaks, garanteeritud sissetulek kataks ilusti eluaseme ja söögid ära. Kogutud raha kulutaksin väga vähesel määral. Veedaksin jälle kaks nädalat Long Beachil. Lõuna-ameerika see kord ei läheks, kuna pole seal ühtegi riiki kuhu sooviksin minna. USAst lendaksin Lõuna-Aafrika Vabariiki Kaplinna. Ameerikast Lõuna-Aafrika Vabariiki lend kestaks umbes ~30h. Lennates peab tegema Dubais vahepeatuse, seal oleks vaba aega järgmise lennuni ~8h 30m, selle ajaga saaks natukene näha Dubaid. Vabalajal mulle meeldiks teha pilte ja videoid oma reisimisest ning neid postidada oma blogisse. Drooniga sõita ning jäädvustada ameerika linna ilusi
puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. 54.Kultuurtaimed: Nisu Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika Mais Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika Riis Aasia Kohv Kesk-Ameerika, Lääne-Aafrika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis Tee Aasia Suhkruroog Aasia, Kesk-ja Lõuna-Ameerika 56.Ekstensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e ...
Kliima tingimused Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Peamine produkt bensiin. 29) Loetle selfialasid. Selfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht. Mis seos on neil naftaga? 1/3 naftast saadakse selfialadelt. 30) Millisetel riikidel on suurimad naftavarud? Saudi-Araabia, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan, Venezuela, Venemaa. Iseloomusta erinevate regioonide nafta tootmist ja tarbimist. Naftavarusid on kõige rohkem Lähis-Idas 66 %. Talle järgneb Kesk- ja Lõuna-Ameerika 12 %. Ida-Euroopa 6%, Aasia- ja Okeaania 4%, Põhja-Ameerika 3%, Lääne-Euroopa 2%. Suurimad nafta tootjad on USA, Saudi-Araabia ja Venemaa. Lähis-Ida · Omavad 2/3 naftavarudest · Toodetakse 1/3 naftast · Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse · Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Lõuna-Ameerika · Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia)
Venezuela. República Bolivariana de Venezuela Koostaja: Klass: XI B Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning pu...
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik
Santo Dominogo poole. Poole peal kohtasid nad teist ekspeditsiooni mille eesmärgiksoli asustada Darién alad. Seal oli Francisco parem käsi Vasco Nuñez de Balboale. Tema esimene ekspeditsioon Lõuna-Ameerikasse sai alguse Panamast. Sealt leidis ta endale partneri Diego de Almagro. Lood Hernán Cortésest ja tema edukusest õhutas hispaanlasi Lõuna –Ameerikasse ,et sealt kulda ja hõbedat leida aastail 1524-1526 tegid Pizarro ja Almagro kaks reisi pikki Lõuna-Ameerika rannikut. Kuid karmid loodus olud ja pärismaalaste rünnakud sündisid neid tagasi minema. Kuid teisel korral nägid nad inkade linna kus oli palju hõbetat ja kulda. Nüüd oli Pizarro kindlaim kui kunagi varem ,et leidub veel linnu nagu neid mida Hernán Cortésest oli näinud ja mis tasuvad vallutamist. Peale seda mida Pizzarro nägi läks ta isiklikult tagsi Hispaaniasse ,et kuningaga rääkida. Ta palus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
