AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA (0)

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA
Ameerika Ühendriikide kodusõda algas 1861.aastal ning lõppes 1865.aastal. Kodusõja peamiseks põhjuseks oli orjandus . Abraham Lincoln oli põhimõtteline orjapidamise vastane. Kui ta 1860. aastal valiti presidendiks, oli kohe teada, et ta ta alustab võitlust selle süsteemi vastu. USA lõunapoolsed osariigid ei soovinud aga orjapidamist lõpetada ja nii pärast Lincolni valimisvõitu otsustasid lõuna orjapidajad luua eraldi riigi. 20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda.
9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi külas USA Põhja ehk Unioni vägede ülemjuhatajale kindral Ulysses Simpson Grantile. Neli aastat kestnud verine ja laastav kodusõda oli lõppenud.
Sõja lõppedes tähistas Union oma võtu. 14. aprillil 1865 tulitati president Lincolni Washingtonis Fordi teatris. Tulisajaks oli näitleja John Booth . Järgmisel päeval president suri.
Pärast kodusõda olid lõuna osariigid täielikult laostatud. Linnad olid varemetes, paljud majad põlenud. Täielikult vajas ümberkorraldamist neegerorjade elu, kuna neil ei olnud elamuid, tööriistu, maad ega loomi. Algas neegrite massiline hulkumine, toidu ja riiete puudusel mis tõi see enesega kaasa nii varguseid, kui röövimisi.
Olukorra muutmiseks alustas USA lõuna lõuna osariikides suuri ümberkorraldusi ehk rekonstrueerimist.
LÕUNA REKONSTRUKTSIOON
Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda, seisis riigi valitsus silmitsi küsimusega, mida ette võtta endise Konföderatsiooni piirkonnaga? 1865. aasta detsembris võttis kongress vastu põhiseaduse 13. paranduse, millega kaotati Ameerika Ühendriikide territooriumil täielikult orjus , kuid vabaks lastud neegerorjade elu ümberkorraldamine osutus küllaltki keeruliseks. Paljud neis olid kirjaoskamatud, ning neil puudus ka kindel elu- ja töökoht. Neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaam normaalsest elust.
Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamisega ja võrtsusega, sellepärast jäeti neegrid ilma hääleõigusest, keelati nende abielu valgetega ja seati karmid karistused hulkumise eest. Loodi ka palju rassistlike organisatsioone, millest tuntum on Ku Klux Klan. Nende organisatsioonide peamiseks eesmärgiks oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti ka vastu 14. põhiseaduse muudatus , millega anti neegritele kõik kondanikuõigused, kuid Lõuna rekonstruktsioon ei andnud loodetuid tulemusi. Saavutati küll märkimisväärset edu sõja tagajärgede likvideerimisele ja ühiskonna uuesti ülesehitamisele, kuid kokkuvõtteks jäi Lõuna piirkond endiselt mahajäänud piirkonnaks , kus ei suudetud neegritele valgetega võrdseid õigusi seada.
2