olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust Lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president Autasustamistseremoonia Selle ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile Heisatakse riikide rahvuslipud
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne)
Olümpialinn on linn, millele ROK usaldab olümpiamängude korraldamise au ja mille ta määrab olümpialinnaks. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal. Olümpiaad Click to edit Master text styles Olümpiaad tähistab neli järjestikust Second level Third level aastat kestvat perioodi, mis algab Fourth level ühtede olümpiaadi mängude
...................................................................................Dopingujuhtumid 9-10...................................................................................................................................Maskotid 11-21......................................................................................................................Avatseremoonia 21-27..................................................................................................................Lõputseremoonia 28....................................................................................................................Kasutatud kirjandus 2 1. EDUKAMAD RIIGID Koht Riik Kuld Hõbe Pronks KOKKU 1 Hiina 51 21 28 100 2 USA 36 38 36 110 3 Venemaa 23 21 28 72
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud. Olümpiamängudel võistlesid täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks
jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks uga (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks (384,54 m). Jooksjad Tõrvikutega jooks http Pikamaajooks http://www.hellenic-art.com/statues/olfresco.htm Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Neid autasustati küll ainult pärjaga, aga hiljem said nad teistel võistlustel raha teenida.
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Kokkuvõtte
rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised
spordipeole olümpiamängudele. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi avaldanud linna kandidatuuri toetama selle riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest mujal läbi viia. Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe või mitmevärvilisena. Rõngaste värvid ülal (vasakult) on sinine, must ja punane ning all (vasakult) kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on
rongkäik, lõputseremoonial toimuv olümpiamängude lõppenuks kuulutamine ja olümpiatule kustutamine. Rituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust, eristades neid tavalistest tiitlivõistlustest. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal. · Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia on tseremooniad, mis toimuvad olümpiamängude avamisel ja lõpetamisel. Nad leiavad alati aset olümpialinnas ning järgivad kindlaid protseduurireegleid. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust. Lõputseremoonia toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president
Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus
individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal Juhul kui mingi olümpiaadi mängud jäävad pühitsemata, algab see olümpiaad neli aastat pärast eelmise olümpiaadi algust. Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuliselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja
Olümiamängude kava Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd
Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eelmised taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias ja järgmised toimuvad Sotsis, Venemaal 2014. aastal. Avatseremoonia Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia on tseremooniad, mis toimuvad olümpiamängude avamisel ja lõpetamisel. Nad leiavad alati aset olümpialinnas ning järgivad kindlaid protseduurireegleid. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust. Lõputseremoonia toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president.
pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed 4 jooksualadel, kusjuures alustati pikamajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos(384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiavõitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst
pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiarahu Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes 6 ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpias ei tohtunud keegi relva kanda ega relva
staadionile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa Kreeka ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. Olümpiamängud kuulutab pärast organiseerimiskomitee ja ROKi presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa riigipea. Teatejooksjad kannavad staadionile olümpiatõrviku ning viimane jooksja süütab olümpiatule. 2) Lõputseremoonia- Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmiseid suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks organiseerimiskomitee ja ROKi presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
Esinesid oraatorid ja poeedid, kes mänge luuletustes ja kõnedes kiitsid ning ülistasid. Tõsi, tänapäeval enam ei ohverdata ega ka anta personaalset vannet, kuid kõnedes ülistatakse mänge jätkuvalt ning poeete asendavad lauljad, tantsijad, näitlejad, heli- ja valgustehnikud. Kui vanas Kreekas võis osalejate tugevuse, kiiruse ja osavuse põhjal saada aimu vastava riigi sõjalisest võimsusest, siis praegu näitab ava- ja lõputseremoonia efektsus korraldajamaa kunstiinimeste ja tehnika arengutaset. Ning vande asemel annab korraldajamaa sportlane olümpiatõotuse, tehes seda kõigi osavõtjate nimel. Omamoodi vandeks võib pidada ka olümpiatuld, mis mängude kestel tuletab kõigile meelde, et tegemist on rahuajaga, kõik on sõbrad, sõdida ei tohi. Spordialade nimistu on aegade jooksul pidevalt täienenud ning tõenäoliselt teeb seda ka tulevikus. Esimestel olümpiamängudel 776 e.m.a
rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237
rusikavõitluses ja pankraationis(segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7 24 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine: 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad: Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
(staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmanda päeval võistlesid mehed jooksualadel: alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. (Vikipeedia, 2015) 9 KOKKUVÕTE Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Mängud toimusid
pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 2.2 Mängudeks valmistumine ja võistlejad 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd
aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning tseremoniaalsust. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal. Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel. Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust, lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist. Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president. Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse
Viimane on siis segu rusikavõistlusest ja maadlusest. Kolmandal päeval võtsid mehed mõõtu jooksualadel. Alustati pikamaajooksuga, see oli umbes 7-24 staadionit. Sellele järgnes staadionijooks ja siis ka kahe staadioni jooks. Neljandal päeval toimusid hobuste võiduajamised, pentatlon ja relvisjooks. Pentatloni spordialad olid staadionijooks, kettaheide,kaugushüpe, odavise ja maadlus. Viiendal päeval toimus siis lõputseremoonia, kus oli ka autasustamised ja pidusöök. Mängudeks valmistumine Sportlased saabusid 30 päeva enne olümpiamängude algust, et ühiselt treenida. Treeninguid said pealtvaatajad ka näha. Siis otsustasid ka kohtunikud, et milline sportlane on võistlemiseks kõlbulik. See aga omakorda piiras võistlejate arvu, niiet võistlejaid polnud kuigi palju. Jooksuvõistlustel olid ka veel eeljooksud. Võistlejad
Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66.49 6. Bogdan Pistsalnikov (Venemaa) 65.88 Pekingi olümpiamängud on lõppenudHiinas Pekingis lõppes 2008. aasta suveolümpiamängude lõputseremoonia, mida kogunes "Linnupesa" staadionile vaatama täismaja publikut 91 000 inimest. Sümboolse avalöögi eelseisvaks Londoni olümpiaks tegi maailma kuulsaim jalgpallur David Beckham, kelle löödud palli püüdis õnnelik olümpiamängude vabatahtlik. Londoni olümpiat tervitasid ka Led Zeppelini kitarrist Jimmy Page ja laulja Leona Lewis looga "Whole Lotta Love." Staadionile toodi uuesti ka kõigi 204 osavõtjariigi lipud. Eesti lippu kandis tseremoonial
sportlaste jaoks noorte olümpiamängud. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised spordiföderatsioonid,rahvuslikud olümpiakomiteed ja tulevaste olümpiamängude organiseerimiskomitee. Olümpiamängude olümpialinna valib ROK,see linn vastutab olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. Olümpiamängudega on seotud mitmed rituaalid ja sümbolid, näiteks olümpialipp,olümpiatuli ning ava -ja lõputseremoonia. Igal võistlusalal 1,2 ja 3 koha saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Kuulub 35 spordiala,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on
Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall - Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid - Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks
rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadion pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Ajal, mil Kreekast sai osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud populaarseks rikaste roomlaste hulgas. Olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Aastal 67 pKr võistles olümpiamängudel koos parimate sportlastega ka keiser Nero, kusjuures ta võistles igal alal. Pole vist mõtet rõhutada, et mees sa ka igal alal austava esikoha
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
annaabi.ee 
