Seega võiks ka ärikeskkond iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks: 1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa (vt Tabel 1 Makrokeskkond). 2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid, koostööpartnerid, konkurendid, töötajad, hankijad, tooted). Makrokeskkonna analüüsis kasutatakse rahvusvahelises äriteoorias tuntud PEST analüüsi, mis aitab välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. PEST analüüsis analüüsitakse: - poliitilisi (Political) - majanduslike (Econimical)
· Paindlikkus; · Mõõdetavus; · Arusaadavus. · Swotanalüüs on ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonnaehk välisteteguriteanalüüs. SWOTanalüüs annab aluse strateegiate valikule. · Ärikeskkond jagatakse kaug- ja lähikeskkonnaks. Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna deinitsioonist äriidees. · Kaugkeskkonna faktorid jagatakse infosüstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid, ökoloogilised faktorid. · Lähikeskkonda iseloomustavad: sisenemisbarjäär, ostjatevõim, hankijatevõim, konkurents.
reegleid), 1struktuur(JUHTIV ALLSÜSTEEM, ül. Rollid, kuulutakse allrühmadesse), 2tehnoloogia(TEHNILINE ALLSÜSTEEM, masinad, materiaalsed seadmed, info töötlemine), kultuur(juhtimisstiil, org väärtused) 123ehk väliskeskkond. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Swot analüüs- sisekeskkond(sisemised tugevused, nõrkused), väliskeskkond(välimised võimalused,ohud). Mikro-lähikeskkond(kliendid, konkurendid), makro- üldkeskkond(masu, poliitika). **Konseptuaalne areng, McGregor:X-teooria. Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida, juhi roll on sundida ja kontr oma alluvaid, Y-teooria-inimene pole loomupoolest laisk, töö on loomulik tegevus. Juhi roll on arendada alluvate potensiaali. Inimloomuse konseptsioon=in Individuaalne eripära; Tajumine- maailma tunnetus viis; Inimese terviklikkus-ühiskond, kodu, töö, ehk tegutseb
Turu analüüs........................................................................................................5 Turusituatsioon ja arengutendentsid..................................................................................... 5 Turunduskeskkonna analüüs.............................................................................5 Makrokeskkond ehk kaugkeskkond .......................................................................................5 Mikrokeskkond ehk lähikeskkond.......................................................................................... 6 Turu segmenteerimine........................................................................................ 7 Positsioneerimine.................................................................................................8 SWOT analüüs...................................................................................................10 Turunduseesmärgid..............................................
juhtimisest. 3 allsüsteemi: inimesed, sotsiaalne, struktuur e. juhtiv, tehnoloogia e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid see on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. 3.Keskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Mikrokeskkonda saavad organisatsioonid mõjutada, läbimõeldult suheldes. Väliskeskkonnas on võimalused, ohud. 4
· Luua meeskond · Naabrite, tuttavate kadedus, · Elukvaliteedi tõstmine pahatahtlikkus 8 Turunduskeskkonnaanalüüs: Ärikeskkond jagatakse kaheks: 1. Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutab kaudselt ettevõtet ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa. 2. Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus Mikrokeskkond Makrokeskkond · Toode läbilöögivõime · Looduskeskkond lahkhelid anlüüs (kvaliteet, hind, maatüki omanikuga pajuvõsa kättesaadavus) kasutamisel, ilmastik(vitste
Selles peaks olema välja toodud nii bioloogilised, somaatilised, psüühilised, sotsiaalsed kui materiaalsed aspektid ja faktorid. Elu anamnees on otstarbekas ehitada üle olulisemate eluperioodide kaupa näiteks järgmiselt: · Looteiga ja sünnitus ema tervis raseduse ajal, tervise häired ja traumad, rasedusega seotud emotsionaalne seisund, vanemate ootused lapse suhtes, sünnituse õigeaegsus ja kulg. · Imiku- ja väikelapseiga üleskasvamise miljöö ja lähikeskkond, perekonna koosseis, kasvukeskkond ja kasvatajad, majanduslikud tingimused, füüsiline ja psüühiline areng, psüühiliselt traumeerivad sündmused, huvide kujunemine. · Kooliaeg ja haridustee suhtumine kooliminekusse ja kooliskäimisse, õppeedukus, lemmikained ja tegevused, läbisaamine teiste õpilaste ja õpetajatega, staatus õpilaste seas, huvitegevused, saavutused, kooli või klassi vahetamine, rahulolu haridusteega.
otsuseid. - Tehnoloogia – tehniline allsüsteem. Tehnoloogia on inimeste tegutsemisele kaasaaitav materiaalne ja tehniline vahend, et muuta töötingimusi paremaks. Kõik need 3 allsüsteemi mõjutavad vastastikku üksteist, lisaks mõjutab neid ka väliskeskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osaks suuremast süsteemist – väliskeskkonnast. Organisatsiooni mõjutab: Mikrokeskkond – ehk lähikeskkond, kuhu kuuluvad kliendid, konkurendid, koostööpartnerid. Makrokeskkond - ehk üldkeskkond, mis mõjutab organisatsiooni ühtemoodi – üldine majanduslik olukord, poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik organisatsioonid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab inimeste hoiakuid ja töötingimusi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused.
väliskeskkonnaks. Igal organisatsioonil kujunevad suhted teiste omataoliste ning ka endast erinevate organisatsioonidega. Organisatsioon on sotsiaalse süsteemi osa ning mille mõjutuste tulemusena kujuneb välja ka inimese elustiil (hoiakud inimestel, võistlus võimu pärast, töötingimused jne). Seega peavad kõik organisatsioonid arvestama väliskeskkonnaga, mis mõjutab neisse kuuluvaid inimesi. Organisatsiooni mõjutab otseselt 1) mikro- ehk lähikeskkond- kliendid, konkurendid, koostööpartnerid. 2) makro ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt, milleks on üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Mikrokliima ehk õhkkond Virovere lk. 29 lisa siit juurde teooriat. ORGANISATSIOONILISE KÄITUMISE MÕISTE lk.9-10 Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest
Struktuur e juhtiv allsüsteem Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Allsüsteeme ühendab ühine eesmärk ning neid mõjutab keskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Sisekeskkond (mikro): Mikrokeskkond on see vahetu keskkond, milles organisatsioon toimib. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted
3) Tehnoloogia ehk tehniline- tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju näit: erinevad terasesulatusetsehh haiglast. Head töötingimused loovad eelduse paremaks töötamiseks , kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro-ja makrokeskkond. Ükski org. ei eksisteeri üksinda vaid on osa suuremast süsteemist mis on talle väliskeskkonnaks. Mikro-ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad jt. Makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid org. ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades ühtse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks läheb org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sots. tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi
tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju, paremad töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Kõik osad mõjutavad vastastikku teineteist, neid ühendab eesmärk. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. 3.Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad, kohalikud regulaatorid (KOV-d). Makro- ehk üldkeskkond mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt.: üldine majanduslik olukord (ostujõud, inflatsioon), valitsuse poliitika (seadusandlus), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, tehnoloogia areng, demograafiline olukord (rahvastiku vananemine, noorte tööliste välismaale minek, välistööjõud), globaliseerumine (EL).
itensiivsemat koostööd füüsilise keskkonnaga, õuemängud on konkreetsed ja liikuvad, lapsed suhtlevad rohkem keha kui sõnade abil. Tänu looduse mitmekülgsusele võivad nad ise otsustada, kuidas keskkonda kasutada. Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib liikumist (Martesson 2004). Didaktika, didaktilised teadmised Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks? Üle vaadata lähikeskkond õppekava valguses! Millised keskkonnad õppimiseks sobivad? 2) Mida saab teha õues neist tegevustest, mida me täna veel siseruumides teeme? 3)Kuidas käituda, kui aineid ja teemasid kohandatakse laiendatud klassiruumi tarbeks? Kuidas kasutada õpitavaid teemasid lähtuvalt erinevatest astaaegadest? Kuidas hoolitseda õppekava nelja põhilise punkti eest: teadmised, oskused, pädevus ja mõistmine? 4) Millal viia õppetöö õue ja millal oleks õige jääda siseruumidesse?
hindaks andekatele suunatud tegevusi, on meie kontekstis veel vara rääkida. 20 KOKKUVÕTE Andekust ei käsitleta täna enam üksnes kooliedukuse põhiselt või IQ-testidest tulenevalt. Käibel on mitmekülgne andekuse kontseptsioon, mille järgi andekust iseloomustavad keskmisest kõrgemad võimed, motivatsioon/pühendumus ja loovus ning mida mõjutab inimest ümbritsev lähikeskkond. Selline arusaam on välja kujunenud Renzulli-Mönksi andekuse mudeli põhjal. Andekuse põhjused võivad peituda sünnipäraselt kaasa antud võimetes, aga ka lapse kasvukeskkonnas, sh järjekindlas töös ja harjutamises. Keskkond (sh inimesed) võib olemasolevate võimete arengut nii soodustada kui pärssida. Igal juhul on andekusest rääkides oluline näha pärilikkuse ja keskkonna koosmõju. Eestis on andekusega tegelemine alles teadvustamise faasis
2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused.
tehnilisi vahendeid. Paljaste kätega pole midagi võimalik ära teha. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. Paremad töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Sellel on nii eelised, kui puudused. VÄLISKESKKOND ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid on osaks suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro e. lähikeskkond ja makro e. üldkeskkond., mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Igale inimrühmale kujuneb vahetu naabrus, mis koosneb üksustest. Inimesed = sotsiaalne allsüsteem;Struktuur = juhtiv allsüsteemTehnoloogia = tehniline allsüsteem All süsteeme ühendab eesmärk
planeerida. Ärikeskkonda võiks iseloomustada kui asjade, suhete ja tingimuste süsteemi, mis ettevõtet igapäevaselt mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Ärikeskkond jaguneb kaheks: 1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa. 2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid, koostööpartnerid, konkurendid, töötajad, hankijad, tooted). Rahvusvahelises äriteooriates tuntud PEST analüüsi (PEST analysis) kasutatakse, et välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse poliitilisi (Political), majanduslike (Economical), sotsiaalseid
koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogia tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku moodustades kompleksse süsteemi. Nii koolid, tehased kui ärid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab neisse kuuluvate inimeste hoiakuid ja töötingimusi ning loob
pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogiatähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku moodustades kompleksse süsteemi. Nii koolid, tehased kui ärid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab neisse
Struktuur- näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: töölised valmistavad toodangut, teenindajad müüvad või teenindavad, raamatupidajad peavad arvestust majandusoperatsioonide üle, juhid kindlustavad kõige selle häireteta tegevuse. Tehnoloogia- tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Väliskeskkond- organisatsiooni mõjutab otseselt mikro-ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Inimeste motiveerimisel on väga tähtis roll organisatsiooni eesmärkidel, mis määravad nende käitumise. Motivatsioon- on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima. Motiveering-on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung.
Paljaste kätega pole midagi võimalik ära teha. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. Konveierliin erineb teadusliku uurimise laboratooriumist, terasesulatustsehh haiglast. Paremad töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Sellel on nii eelised kui puudused. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Igale inimrühmale kujuneb vahetu naabrus, mis koosneb teistest üksustest. Nii tootmisettevõtted, koolid kui ärid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest
Süsteemiteooria: · Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana. · Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge). Süsteemiteooria: · Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid: · - Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad) · - Formaalsed süsteemid (kogukonnagrupid) · - Ühiskonna poolt loodud süsteemid (haiglad, koolid, reh.asutused) · Probleemidega inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest: · Süsteemid võivad inimese elus puududa.
· Kui erinevatest allikatest saadud informatsioon on erinev, kasuta oma analüüsis sinu jaoks kõige ebasoodsamat varianti. · Statistilisi numbreid tuleb vaadata nende arengus. Võrdle erinevate perioodide näitajaid. Ärikeskkond jagatakse kaugkeskkonnaks ja lähikeskkonnaks. Kaugkeskkonna uuring käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus asuvad meie kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna definitsioonist äriidees. Kaugkeskkonna faktorid jagatakse info süstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid ja ökoloogilised faktorid. Sõltuvalt äriideest valitakse uurimiseks ja analüüsimiseks välja need faktorid, mille muutumine tulevikus antud ettevõtte äritegevusele kõige kriitilisemat mõju avaldavad.
annaabi.ee 
