Annavad liha/toitu siga , veis Annab villa lammas 6. Sobita õigesti kokku kolmes tulbas olevad mõisted ja tunnused(4p). Kirjuta iga tähe järele õiged numbrid mille valid tabeli kahest tulbast. Moodusta iga(tähe ja numbri) kombinatsiooniga ühe bioloogiliselt õige lause ja kirjuta see punktiirile (4p) A rästik I luustikus on jäsemete alged 1.kilpkonnad B niiluse krokodill II loivataolised jäsemed 2.maod C vaskuss III tugevad sarvkilbised 3.krokodillid D veekilpkonn IV 2 mürgihammast 4.sisalikud A: IV , 2 B: III , 3 C: I , 4 D: II , 1 A : Rästik on madu kellel on 2 mürgihammast millega ta salvab vaenlast. B : Niiluse krokodillil on tugevad sarvkilbised , seega on tal erakordne nahk.
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
Luud ja lihased Sinu keha luustikus on üle 200 luu. Luid on su kätes, jalgades ja isegi kõrvades. Iga luu küljes on lihased, mis teevad su hämmastavalt liikuvaks. Ilma lihasteta ei saaks joosta, hüpata, karata, tantsida, see tähendab, poleks üldsegi mõnusalt. Luu sisu Luus on kivikõva ainet kaltsiumi, mis teeb need hämmastavalt tugevaks. Luu sees olev pehme kude aitab luul murdumise korral paraneda. Lihased ja liikumine Luude külge kinnituvad lihased panevad liikuma. Pinguli tõmbudes tirivad nad luud ühes mingis
Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad)
Kaltsium · Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. · Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 10001200 mg noorukid 25 50-aastased naised 1000 mg Rasedad ja rinnaga toitvad 13001500 mg naised Naised pärast menopausi 12001500 mg Mehed 12001500 mg Üks liiter piima sisaldab umbes 1200 mg kaltsiumi
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli ...
kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakkude vahel palju vahe ainet Ül.-kaitse , energia, tugi , transport Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül.-kaitse , soojus regulatsioon,energia Kõrh-ja luukude Leidub-luustikus Iseloomustus-rakkude vahe aine on kõva Ül.-tugi , toestamine , kaitseb Veri Leidub-vereringes , soontes Iseloomustus-vedel Ül.-ainete transport , kaitse, ühendab , soojus regulatsioon Lihaskude Leidub-lihaste, siseelundite seintes Iseloomustus-kokkutõmbe võimelised lihasrakud,painduvad,venivad Ül.-liigutused Nt:sidelihaskude,vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud Sidelihaskude Leidub-siseelundite seintes Iseloomustus-aeglased tahtele allumatud kokkutõmbed Ül
Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid ,
Naatrium 1,4 g/kg Peamiselt rakuväline aine Aktiveerib mõningaid ensüüme Päevane tarve on naistel 2,5 g ja meestel 3,3 g Kaalium 2 g/kg Kõige levinum katioonrakusiseses vedelikus (140 mmol/l) Reguleerib osmootsetrõhku rakkude sees 2-5,9 g/päevas Magneesium 250 mg/kg 70% paikneb luudes Päevane vajadus on 300-400 mg Paljude ensüümide koostisosa ja aktivaator Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kaltsium 1500 g Üks kõige tähtsamaid mineraalaineid Rikkalikult luustikus ja mõnedes keha kudedes Puudus põhjustab tõsiseid haigusi Kloor 1,1 g/kg Vastasiooniks naatriumile rakuvälises vedelikus ja vesiniku ioonidele maomahlas Fosfor 700 g Päevane vajadus 0,8-1,2 g Mängib olulist rolli ainevahetuses Mineraalsooladena on luukoe koostises Mikroelemendid Kuuluvad enamasti bioaktiivsete ainete koostisesse Puudus põhjustab ainevahetuse häireid, mis on peamiselt seotud ainevahetuselike ensüümide aktiivsuse puudumise või vähenemisega
rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder)
tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus. Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad
Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit,marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium inimese organismis: Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist. Kui toidust saadava kaltsiumi kogus jääb alla normi, siis on soovitatav tarvitada lisaks kaltsiumipreparaate. Asudes valima endale sobivat kaltsiumipreparaati, on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Erinevad kaltsiumipreparaadid sisaldavad kaltsiumi ja D-vitamiini erinevates kogustes, seega tuleks kindlaks
6 2 MINERAALAINED JALGPALLIS Põhilisteks mineraalaineteks sportlastel ning ka jalgpalluritel on kaltsium, magneesium, kaalium ning raud. Lihaste töö põhineb kaltsiumi ja magneesiumi pumbal. Ca ja Mg annavad luudele, sidemetele ja kõõlustele tugevuse. Ca ja Mg vajadus on sportlastel suurem kui tavainimestel. 2.1 KALTSIUM Kaltsium moodustab keha massist umbes 2% ja 40% keha mineraalainete massist. Keskmise täiskasvanud mehe luustikus on kaltsiumi pisut üle 1 kg, naistel vähem. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Toidust puudujääva kaltsiumi võtab organism meie luudest. 99% kaltsiumist asub inimese luustikus, ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Kaltsiumi sisaldust aitab normis hoida ja suurendada : *regulaarne füüsiline koormus
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud
sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8
Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele? Suureneb südame löögimaht,kopsumaht ja lihaste anaeroobne töövõime, tugevdab veresooni 18. Millised muutused toimuvad seoses vananemisega luustikus? Sigimiselundkonnas? Toimub luude hõrenemine(osteoporoos). Liigesepõletik Meeste viljakus väheneb, naised muutuvad viljatuks ligikaud 50-aastaselt VÕRDLE 1. Neuraalne Humoraalne NS vahendusel Hormoonide Kiire regulatsiooni tüüp Aeglane regulatsiooni tüüp Kiire nagu telefoni ühendus Ühendus nagu raadio 2.
juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad helerohelisteks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium inimese organismis 3 Kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20-25 mg 100 g kohta, veri 2-3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71-0,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihaste kokkutõmbumine, naatrium-kaalium- pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Veel osaleb magneesium soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes
2. Magneesiumi roll loomses organismis Magneesium on eluliselt tähtis mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. 70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes
Vitamiin D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused ainevahetuse häired: luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb, mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks. Luustikul lasuv keharaskus, samuti ka lihastetegevus kutsuvad esile pehmetes, lubjasooladevaestes luudes mitmesuguseid ebanormaalseid vormimuutusi. Luude kasvamine pidurdub, luu ja kõhre üleminekukoht pakseneb. Mainitud muutusi leiame kogu luustikus. Koljuluu tundub katsumisel pehmemana, hammaste asetus on ebakorrapärane, rindkere kuju muutub. Eriti silmatorkavad on rahhiidi puhul muutused jäsemeluudes. Kasvava lapse jäsemeluude otsad paksenevad, kasv pidurdub. Lubjasooladevaesed jäsemeluud võtavad keharaskuse ja lihaste tõmbe mõjul ebanormaalse kuju. Nn. "X" ja "O" jalad on sageli tekkinud rahiidi tõttu. D vitamiini puuduse ehk rahhiidi ärahoidmiseks ja raviks oleks seega vajalik haige
Suuremaks saades need kaovad. Lõvikutsikate lapsepõlv on õnnelik, sest neil on palju mängukaaslasi. Jahipidamise saladusi hakkab lõviema kutsikatele õpetama võimalikult varakult. Oma esimesed eluaastad veedavad kutsikad ema juures, kes kaitseb ja aitab neid, kui nad teevad vigu. 8 LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Luud ja hambad Kaslasele annab iseloomuliku kehakuju luustik (skelett e. toes), selles on 230 luud (inimese luustikus on neid 206). Lühike ja ümar kolju on ühenduses selgrooga, mis on peamiseks toeseks kogu kehale. Selgroolülid kaitsevad omakorda nende mulkudest moodustuvas kanalis varjul olevat seljaaju, mis on kehas põhiliseks närvijuhtmekogumikuks. Roided on ühenduses selgrooga ning need moodustavad ,,puuri", mis kaitseb südant, kopse. Kaslase hambad on kohastunud ohvrite tapmiseks ning liha närimiseks. Looduses elavate kaslaste jaoks on
Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv.
(maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid, langeb soolestiku lihaste toonus, tekib kõhukinnisus. · Tekivad hingamisraskused, sest rasvladestused segavad hingamissüsteemi normaalset tööd. Väheneb läbi kopsude liikuva õhu hulk ja tekib hapnikupuudus, mis toob kaasa unisuse, peavalud ja mäluhäired, uneaegse lämbumise, norskamise ja lühiajalised hingamisseiskused. · Luustiku ja lihastiku probleemid. Aja jooksul tekivad luustikus muudatused, mis põhjustavad artroose ja reumaatilisi liigesevalusid, eriti põlve- ja puusaliigestes. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik. · Liigne kaal mõjub hävitavalt ka perifeersele närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms. · Rasvumine võib olla ka mitmete onkoloogiliste haiguste põhjuseks. Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki, naistel aga emaka-,
värvi gaasid, Br2 – punakaspruun raske vedelik, I2 – tahke must metalliläikeline aine. At2 – tahke aine. Fluor (F) -vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nim vahel ka Scheele’t (1771).Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides. Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall Esineb ainult ühenditena. Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F. Inimorganismis 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus). OM: rohekas, tugeva lõhnaga gaas. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega, leelismetallidega, mõnede halogeniididega. Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2 Fluoriidid - vees lah mürgine gaas. F saadakse ainult elektrolüüsiga. Biotoime: Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik. Samas on väga mürgised. Vaba F2 ärritab, söövitab nahka. Kloor (Cl) - Avastas C
Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke. Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu. · Selgroog- *kaelalülid (7) *rinnalülid (12) neile kinnituvad 12 paari roideid, mis moodustavad koos rindluuga rinnakorvi *nimmelülid (5) *ristluulülid (5)- on kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu · Õlavööde- *rangluud *abaluud
III järg (3nädalat) üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired. Kui haige ei sure, siis algab pikka aega kestev paranemine. IV järk pikka aega kestev paranemine. 32. Kirjeldage kroonilist kiiritustõve Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne). Sel juhul tekib lokaalne, suhteliselt kõrgema intensiivsusega kiirituskolle, mis on seda ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg. 33. Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades.
inimsuhtest. (Rüütel, E. 1999) Meditsiinidoktor Alfred Tomatis (1920 2001), prantsuse kõrva- ja kurguspetsialist, arvab, et on olemas 2 liiki helisid: ühed väsitavad ja kurnavad, teised annavad energiat ja laevad kuulajat. Eriti kasulikeks peab ta teatud sagedustel, 8000 Hz lähedal olevaid helisid. Just need stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja ajukoort. Sobilikuks näiteks toob ta gregooriuse laule. Tekitatav heli ei asu mitte suus ega kehas, vaid hoopis luustikus. Kehas laulab kogu luustik. Dr. Tomatis väidab, et aju laadimiseks ja vajaliku energia saamiseks piisab iga päev 4 tunnist ülemhelirikaste (70 - 9000 Hz) helide laulmisest või kuulamisest. (Linder, L. & Tulev, J. 2010) 13 Laulmise kasulikkust tervise aspektist on rõhutanud Ameerika kirurg John Harvey Kellogg oma 1931. aastal kirjutatud kirjas, toetudes oma üle viiekümne aasta kestnud tööle Battle
sadulliigese näitena pöidla randme-kämbla liigese. Kolmeteljelistes liigestes võib liikumine toimuda igas suunas. Liigesepinnad kujutavad endast kerapinna osa. Kui liigesepea pind ei ületa poolt kerapinda, nimetatakse sellist liigest keraliigeseks, kui aga liigesepea pind on suurem kui pool kerapinnast, siis pähkelliigeseks. Keraliiges on näiteks õlaliiges, pähkelliiges puusaliiges. 5.4. Luustiku jaotus Täiskasvanud inimese luustikus on veidi üle 200 luu. Vastavalt keha jaotusele jaotatakse luustik kere, jäsemete ja pea luustikuks. Kere luustiku põhilise osa moodustab lülisammas e. selgroog. Ta on kerele toeseks, peale kandjaks ja seljaajule kaitseks. Püstise kõnnaku tagajärjel on inimese selgroog S- kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele
ehitatud kell, kui aeg saab täis, siis rakud ei ole võimelised jagunema ja mõned rakud on programmeeritud keha hävitama (bioloogiline enesehävitus) Kandmise ja kulutamise teooria – kulume ära nagu masin, keha on ära kasutatud ja energia tootmise kõrvalproduktid ei lahku kehast Muutused seotud meeleorganitega (sensoorsed võimed langevad), muutused nahas (kortsud, elastsus kaob), luustikus (lülisammas ja küür), kõik langeb! Kognitiivne, koordinatsioon, reaktsioonikiirus Intellektuaalsus: hakab voolav intelligentsus langema, sest KNSis toimuvad muutused(uute situatsioonide ja nõudmistega hakkamasaamine),kristalliseerunud (õpitud) intelligentsus ei lange, lühimälu võimekus langeb harva, sõltub mälu kasutamisest – vajab stimulatsiooni ja väljakutseid, pikaajalises mälus rohkem muutusi
vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi. Kolmas oli mees, kes lamas altaril, tema luustikus oli nuga see noor mees oli ohverdatud. Harilikult ohverdati sõnne, ilmselt olid 31 maavärinad viinud inimesed äärmuslike tegudeni, arvati, et maavärinaid võiks nii radikaalsete tegudega peatada. 16001150 eKr Hilis-Minos. U 16001500 eKr minose kultuuri õitseng. U 1600 eKr olid paleed Knossoses, Phaistoses, Tylissoses, Gurnias ja Hagia Triadas juba taastatud. Uued paleed olid endistest suurejoonelisemad ja uhkemad
integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3. Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb. Oluline oleks leida uus tutvusringkond ja väljund 4. Psüühiline iga (mälu vananeb) Vananedes tuleb selgeks teha iseendale neli aspekti 1. vahekord ajaga 2. vahekord toimetulekuga 3
kontsentratsiooni langusele veres parathormooni (PTH) sekret langusele veres parathormooni (PTH) sekretsiooni intensiivistamisega siooni intensiivistamisega, *PTH stimuleerib neerudes vitamiin D bioloogiliselt aktiivse vormi 1,25- dihüdroksükaltsiferooli (1,25-D) sünteesi, *1,25-D stimuleerib Ca ja P verre imendumist seedetraktis, *PTH ja 1,25-D stimuleerivad Ca ja P verre vabanemist luustikus, *PTH ja 1,25-D stimuleerivad Ca tagasiimendumist ja P eritumist neerudes Erütropoetiini füsiol toime:*Erütropoetiin on peptiidhormoon, mida sünteesitakse peamiselt neerudes, vähesel määral ka maksas, *Neerud reageerivad hapnikuvaegusele erütropoetiini verre eritamise suurendamisega, *Erütropoetiin stimuleerib erütrotsüütide loomet punases luuüdis, *Erütropoetiin saab oma füsioloogilist funktsiooni täita üksnes organismi piisava rauaga varustatuse korral
mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall 3.26.1. Leidumine looduses Sisaldus maakoores 0,065%, esineb ainult seotud kujul (ühenditena) Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F Peamine tööstrusliku tähtsusega mineraal CaF2 (fluoriit, “sulapagu”) ka haruldasemates mineraalides (näit. krüoliit Na3AlF6) Asendab osaliselt ioone apatiidis Ca5(PO4)3(OH, F), sh. inimorganismis, kus leidub 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus) 3.26.2. Füüsikalised omadused rohekas, tugeva lõhnaga gaas raskesti veelduv: keemistemp. –188,2ºC 3.26.3. Keemilised omadused, ühendid Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega) Kõik keemilised elemendid, v.a. He, Ne, Ar, moodustavad püsivaid fluoriide Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega (süsivesinikud, H2O, NH3, HCl jt.), leelismetallidega, mõnede halogeniididega jt. ühenditega Reaktsioonil veega eraldub hapnik:
Olenemata arvukatest erinevatest põhjustest, mis võivad šokini viia, on neil ühesugune kliiniline pilt, mille kutsuvad esile veresoonkonna talitlushäired ja ja organismi kiiresti tekkiv reflektoorne vastureaktsioon. 300 Adrenaliini ja muude humoraalsete faktorite (reniini-angiotensiini süsteemi, erütropoetiini, glükokortikoidide, vasopressiini) eritumise eesmärgiks on säilitada vererõhk ja sellega elutähtsate organite verevarustus. Selleks vähendatakse verevoolu nahas, luustikus ja seede-elundkonnas perifeersete veresoonte kokkutõmbamise abil. Seda nimetatakse vereringe tsentraliseerumiseks. Verevoolu vähenemine kapillaarides (mikrotsirkulatsiooni häire) toob kaasa hapniku osarõhu kriitilise languse ja sellest tulenevalt hapnikuvaeguse (hüpoksia), millele järgneb perifeersete kudede ainevahetuse häirumine. Hüpoksia viib ainevahetuse anaeroobsesse seisundisse, milles tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos
annaabi.ee 
