Luud ja lihased. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Tugi- ja liikumiselundkond

samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud. Luid on pikki, lühikesi, lamedaid ja segatüüpi. Luustikul on mitu ülesannet: toetamine ­ kanda ja toetada keha ning seda moodustavaid organeid;

Inimese füsioloogia

4

docx

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad ­ nahk, kindlustavad liikuvuse ­ lihased, luud, tagavad toidu seedimise ­ magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid ­ sünteesivad valke · Tsütoplasma ­ täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks

Bioloogia

24

docx

Anatoomia küsimused 1-69

hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha.

Bioloogia

20

doc

Inimene

ripsepiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude, lame-epiteelkude 3 4 5 http://www.koolielu.edu.ee/bio/koed.htm Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Luude koostis ja ehitus. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, mis annavad neile elastsuse ja mineraalainetest, mis annavad neile tugevuse. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad 20% vett, 25% orgaanilisi aineid ja 55% mineraalaineid. Luukoe tähtsamad orgaanilised ained on valgud ja rasvad. Mineraalidest on tähtsamad kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumisoolad. Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik

Bioloogia

10

doc

Anatoomia

Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja 22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB! Joonis töövihikust!!! 5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad

Anatoomia

43

pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

esikloomaliste ehk primaatide (Primates) seltsi. Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad. Inimlaste ehk hominiidide sugukonda kuulub pärisinimene (Homo sapiens- e.k. tark inimene) ja tema kaugemad eellased ­ neandertali inimene ja ahvinimesed. Inimahvlastest erinevad nad mitmete oluliste spetsiifiliste iseärasuste poolest: 1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3  5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³.

Aktiviseerivad tegevused

16

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on  aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris ­ sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr­ katab luude liigesepindu. Luuüdi ­ täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).

Anatoomia

10

pdf

Orgaaniline räni

nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga. Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise piirkondades: nt jäsemete luud, mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on lõppenud, on räni tase madalaim. Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude kasvuks ja selle puudus võib olla piirav tegur, nt: ränidefitsiidiga tibul on kolju kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes. Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi

Keemia

Meedia

Kommentaarid (1)