1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub
...............................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD MATERJALID......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Me valisime oma luuletajaks Doris Kareva ning luulekoguks 2005. aastal ilmunud tema üheteistkümnenda raamatu ,,Aja kuju", sest ei olnud varem tema luuletustega kokku puutunud ja meile tundusid tema kirjutatud luuletused väga sügavamõttelised ning soovisime temast ka rohkem teada saada. 3 1 AUTORIST Doris Kareva (joonis 1) sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on Eesti luuletaja, toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar
harvaesinevaid sõnu. Anto- ja sünonüümid Vastandsõnu luuletustest ma ei leidnud, sünonüüme ka mitte, see võib olla tingitud sellest, kuna minu raamatus pole kõik täispikad luuletused, vaid mõned on luuletuste katkendid. Tsitaatsõnad Tsitaatsõnu ka ei leidu, kuna see on suhteliselt vana luulekogu (1998) ja luuletused seal sees on palju vanemad veel, ma arvan samuti kuna on tegu isamaaliste luuletustega siis prooviti ikka kasutada päris eesti keelseid sõnu. Kõnekeel Ausaltöeldes ma leitsin ainult kolm sellist sõna, nendeks sõnadeks olid kuis, läeb ja mil, ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad Neid ma leidsin suht palju , näideteks toon siin ainult mõned. Näiteks: pääl, sääl, sull', kurbeline ja kurbelisem, eha · Kas on sõna- ja lausemängu ?
LOOMING : "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta kuulsaks. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. ELULUGU: Ta oli inglise romantistlik luuletaja. Ta George Gordon Noel Byron sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta kasvas üles Aberdeenis. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. Ta osales ka inglise- armeenia sõnaraamatu (1821) koostamises, ning kirjutas sellele eessõna, milles kirjeldas armeenlaste
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel.
Lapsepõlv üksikmässaja, kes võitles möödus armastuse ja vabaduse eest, vaesuses tajudes, et ühiskond kätkeb endas eelkõige orjamoraali. Itaalias elas mees oma viimased ainult oma luuletustega elukuud. Ta suri George Byron vaid ka ekstsentrilise 19.04.1824 Kreekas. (1788-1824) eluviisi, armuafääride, võlgade ja Üha rohkem eemaldus Byron intsestisüüdistuste tõttu. romantiliselt kangelasest. 1811-1816 oli Byron Inglismaal. Londoniperiood- Puskinit
Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine
· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne
mitmekesistas selle teemasid. Sàndor Petöfi (1823-1849) Petöfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus. Oma väheste eluaastate jooksul elas ta kirevat ning heitlikku ränduri-, poeedi-, näitleja-, ajakirjaniku- ja sõdurielu. Oli Ungari rahvaluuletaja ja 1848.a revolutsiooni suurkangelane. Petfi nimi on ungari keelealal ,,luuletaja" sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline luuletaja ka maailmakirjanduses. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Petöfi kuulsamad teosed Click to edit Master text styles "Valitud luuletusi" Second level
novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud:
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada
1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 "Pöörang" (luulekogu) 1935 "Sinimäed" (luulekogu) 1937 "Raudvärsid" (luulekogu) 1938 "Palgest palgesse" (luulekogu) 1939 "Homsele vastu" (luulekogu)
Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud.Vana Vestman ei uskunud kunagi temasse. Minu arvates ei ole see Sandri poolt üldse ilus oma abikaasale niimoodi valetada.Kui juba abiellutakse siis peaks võtma üksteist sellistena nagu ollakse.
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu
George Byron George Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 1788-1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Aastail 18011805 õppis Byron Harrow' koolis, seejärel Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. Pärast seda reisi ilmus Byroni poeemi
mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides,
Lektüürileht Pealkiri Vari Autor Juhan Liiv Lk arv 66 Illustraator M. Pärk 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mingi mehe Tegelikult rääkis raamat poisi Villu elust, kelle minevik käib tema kannul vedamistest ning raskustest elus. nagu vari. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni...
Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luuletustega, millel oli lihtne sõnastus ja läbivaks teemaks oli töö. Tema luule sõnastus on lihtne ja musikaalne, aga selle varjus on kohati väga julged mõtted. Rõhutab, kui oluline on olla uhke oma maa üle ja võõra ning vale vastu võidelda. Kujutab vihjamisi NL võimu rumalust. Luulekogu"Punaste õhtute purpur" (1982)- luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu
Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.(lk 94) Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt üksikut taime. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. (lk 312)
Ira Lember Ira Lember on Eesti lastekirjanik, kes sündis 21.mail 1926. aastal Tallinnas raamatupidaja tütrena. Ta õppis Prantsuse Lütseumis 19331940 aastail, Tallinna 4. Keskkoolis 19401944 ja töö kõrvalt Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis 19571958 ning sai kaubatundja kutse. Seejärel töötas ta 25 aastat Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Samas on ta avaldanud arvukalt proosaraamatuid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka kümme täiskasvanutele suunatud raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks.
Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.(lk 94) Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt üksikut taime. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi. (lk 312)
1797. aastal lähestikku elanud W. Wordsworth S.T. Coleridge ja R. Southey hakati hiljem kutsuma ,,Järvepoeetideks". Wordsworth oli Inglismaa poeedist laureaat alates 1843 kuni oma surmani. Ta suri 23. aprill 1850 George Gordon Noel Byron Byron sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Inglise romantistlik luuletaja. Tal olid kompjalad, mis takistas tal seltskonnaelust osa võtta. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Percy Bysshe Shelley Sündis 4. augustil 1792 väga jõukasse aadli perekonda. Shelley oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai hariduse Eltoni kolledzis ja Oxfordi ülikoolis. Shelley avaldas teose ,,Ateismi paratamatus" mille pärast pidi Oxfordist lahkuma, ning lahkumise tõttu katkes tal suhe isaga täielikult.
Loodus üks osa kirjaniku elust ja luulest Lugedes Juhan Liivi looduseteemalisi luuletusi on aru saada, et loodus oli tema jaoks väga tähtsal kohal ja see oli ka talle põgenemispaik kõigest halvast, mis teda ümbritses. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt. Sellele aitas kaasa ka see, et Liiv oli pärit vaesest perest ja ta kandis kulunud rõivaid ja pastlaid. Kuna ta ei olnud seltskonnas väga populaarne otsis ta lohutust loodusest, mida ta sai poisina karjas käies. See arendas tema armastust koduümbruse maastiku vastu. Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmist...
kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui
Rahvas talitab laulja käskudele ja kuulab täpselt, mida laulja üritab öelda. Seda kõike oleks soovinud teha ka Peterson, kuid ta eluküünal jäi liialt üürikeseks. Laulja ülesandeks, missiooniks on rahvas panna endale kuuletuma, õpetada neid kõnelema omas keeles, lugema emakeeles ja kirjutama oma emakeeles ehk eesti keeles. Laulja peab ühendama rahvast ja kui rahvas on ühine, tekib ka ühine keel. Peterson arvas, et ka tema missioon on ühendada rahvast oma luuletustega, õpetada rahvas lugema oma emakeeles. Kuigi Petersoni pingutusi algul ei suudetud heaks kiita ja näha, siis peale tema surma, kerkis esile Petersoni käsikiri. Petersoni kirjanikusuurus sai auks tänu Gustav Suitsule. 1922. Aastal, sada aastat peale Petersoni surma, avaldati tema luule ja mõttepäevik. 1996. Aastast alates on tema sünnikuupäeval 14. Märtsil peetud emakeelepäeva, mis kolm aastat hiljem riigipühaks kuulutati
Püstpalkidele toetuv massiivne katus. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. Tube eraldavad lükanduksed/liigutatavad vaheseinad, puudub mööbel, kasutatakse õlgmatte. Linnustel keerukad õued ja labürindid (Valge Haigru linnus). Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud, maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel. Puulõiketehnika: tähtsal kohal oli igapäevane elu mida kujutati realistlikult, sageli ka humoristlikult ja karikatuurselt (naisi, taimi, loomi, maastikke, teatritseene, kuulsaid näitlejaid jne).
luuletamise kohta üleüldiselt, näiteks luuletuses ,,Hakkan kõigile meeldima": / see on tõesti väga lihtne et mitte öelda käkitegu tunnis kirjutaks nii viis luuletust kui vahepeal kätt ei puhkaks siis rohkemgi olen mina ikka loll olnud olen kogu aeg arvanud et luuletada on raske oh, luuletada on lihtne! / Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Nagu ennem välja toodud, on ta luuletused eestlaslikud ning paljud meie seast tunnevad endid Wimbergi ridadelt kindlasti ära. Positiivsed ning kergelt iroonilised luuletused tekitavad inimestes lootuse helgema tuleviku peatsest saabumisest ning annavad märku, et seniks võib endi suile väikese muige lubada. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene?
George Gordon Noel Byron George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu.George Byron kasvas üles Aberdeenis, kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida
1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)'
Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis; ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljas tormava tuisuga. Luuletustes on ära tunda kirjaniku enda hingeelu, mis on sarnaneb rahuliku või tormitseva talvise loodusega. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav,
tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa. Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde. Aga mida peaksid ette võtma õpilased, kellel ei ole nii super mälu? Esiteks tahaksin öelda, et laulude ja luuletustega on palju lihtsam võõrkeeli õppida. Sa kuulad ühte laulu mitu korda...enne kui sa märgatagi jõuad on sul need sõnad ilusasti selged ja kui sul on vaja neid sõnu millalgi kasutada, siis tuletad seda viisikest meelde ja sul tulevad need sõnad , mis muidu valmistaksid raskust kergelt meelde! See on nüüd üks võimalus, kuidas saab sõnu õppida, aga teiseks soovitus neile, kes tegelevad rohkem või vähem muusikaga ja eriti need, kes mängivad ise mingisugust pilli, mida saab
Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel.
on tänapäevaks kahjuks surnud, kuid kelle looming on väga värvikas. Ta on kirjutanud päris palju kontserte erinevatele pillidele, näiteks kontserdid viiulile, tsellole, metsasarvele, klaverile ja ka klarnetile või sooloflöödile. Ta kirjutas palasid ka kooridele, mille sõnade autoriks võis olla tema abikaasa Doris Kareva, kes on Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke just oma süngete ja dramaatiliste luuletustega. Üldse ei saakski öelda, et oleks olnud pettumus, kuna arvestades kõikide noorte vanuseid ja õpinguaastaid, tuleks ainult kiidusõnu öelda, et neil on olnud aega ja tahtmis oma eriala pilli õppida. Kindlasti veel üks asi, mis silma jäi oli harf. Kuna Eestis on üleüldse väga haruldane pill harf ja selle mängijaid pole palju, siis oli väga mõnus kuulda mõnes loos ka rohkem harfi mängu. Kokkuvõttes oli selline kontsert midagi muud üldse sellest, kus ma olen muidu käinud
Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega (1891-1892 ligikaudu 400 luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine, selle seostamine kõigi teiste inimestega, kogu maailmaga. Luuletaja tunneb end kõigi inimeste tunnete, soovide , igatsuste ja tahte väljaandjana. Ta ülistab küll Ameeriat ja kõike ameerikaliku, kuid hoiatab ka ebademokraatike arengute eest. W luule temaatikaring on väga lai-miski looduses, ühiskonnas ega inimhinges ei jäta teda külmaks
a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg
kokku põlvest-põlve pajatatud rahvajutud ja panid kirja. Kuigi rahvajutud ei olnud algselt mõeldud spetsiaalselt lastele, hakkasid kogu maailma lapsed pärast Grimmide raamatute avaldamist neid armastama. 7) Sander Petöfi *Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös - 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. *Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja" sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. *Tema järgi on nimetatud üks Budapesti sildadest Petőfi sillaks, sadu tänavaid Ungari linnades, hulk koole, kirjandusmuuseum ja raadiojaam. *Tema üks tuntumaid luuletusi on "Rahvuslaul" (Nemzeti dal): Üles, madjar! Kodu kutsub. Aeg on käes - kas nüüd või iial! Valige, nüüd aeg teilt küsib: vabadus, või orjus püsib. Madjarite jumalale vannume, vannume: ei enam orjust kanna me! /.../ 8) Wolfgang Goethe
· külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele (jaapani kirjakunst) Vastused õpiku küsimustele 4.Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? V: Üks vanemaid puitehitisi ja ka maailma suurim puitehitis asub Nara linnas. 5.Millistes majades elasid jaapanlased? V:Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katuse nurgad rõhutavad hoone kergust ja õhulisust. 6
tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks sulareaalsus ja tegelik mõttemaailm. Igatahes rõõmsaks need luuletused mind ei teinud 4. Võrdlus Peamisi ühisjooni leiabki tema kaasaegsete kirjanikega, näiteks Tõnu
# stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde Iiri päritolu, Inglise prosaist, poeet ja esseist. Ta kujunes Inglismaa esteediks- ilu nautijaks. Pöörab suurt tähelepanu kunstile. Loomingut alustan luuletustega. LOOMING: luulekogu ,,Mera" romaan ,,Dorian Gray portree" jutustus ,,Lord Arthur Savile`i roim" näidend ,,Salome"(Vana Testamendi teemal-tragöödia) ,,Ideaalne abikaasa"-komöödia ,,Tähtsusetu naine"-komöödia ,,Kui tähtis ona olla tõsine"-komöödia muinasjutt,,Õnnelik prints" ,,Granaatõuntest maja"
Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknalseisja" (1996) ja "Tunde küsimus" (2000). Mõnikord Mõnikord on lööki vaja väga valusat, suutmaks endas tunnetada südant elusat. Mõnikord on vaja kõigest äraminemist,
Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. 6. Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". 7. Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. 8. Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus". Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu
ju ära / teilt laulud viind?". Liivi talveluuletused tunduvad rõõmsamad ja rohkem õnnega kirjutatud. Koidulal aga hoopis vastupidi, kelle read lumest ja külmast tunduvad karmid, ranged ja kurvad. Külma lume all nad leidsid Paiga sinule, Kivi alla ära peitsid Sooja südame. ... Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Tema luuleridadest lugesin ma välja, et talv on pikk ja lumeküllane. Koidulal möödub see kiiresti. ... Talve sammu viimaks võidab Künkalt kevade, Kuhu võidupärgi köidab Endal' päikene.
all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Juhan Liivi kohta võib õelda ainult niipalju, et ta oli sõna otseses mõttes geenius. Ta on Eesti üks ainsamaid luuletajaid, kes on nii aus, kes julgeb oma haigustest avalikult rääkida ja samas ei ole ta oma luule ega iseenda üle üldsegi mitte uhke. Ta on kõikide oma luuletustega andnud edasi erinevaid meeleolusid ja sellepärast saabki õelda, et ta on Eesti üks parimaid luuletajaid. Kasutatud luuletused ,,Helin" ,,Hällilaul" ,,Minu luule" ,,Mu viimne laul" ,,Noor-Eestile" ,,Nõmme ääres" ,,Rändaja" ,,Ärge küsige mult luuletusi" ,,Üks suu" ,,Üle vee"
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas ajakirjas ```Noorus`` ilmus luuletsükkel ``5 tüdrukut ja 8 poissi`` (1977). Hiljem tuli välja esikkogu ´´Päevapildid`` (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev-see ühindub generatsioonilie omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus,linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. On ilmunud järgmised luuletuskogud: “Ööpildid” (1980); “Puudutus” (1981);
seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942 Sündis Tallinnas. Õppis filoloogiat tartu ülikoolis. Rahva ette tuli lihtsate, põnevate ja modernsate luuletustega. Kirjutas ka nõukogude võimu pilkavaid tekste. Töötas vanemuises ja ka draamateatris. Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose" tule ikka mu rõõmude juurde". Hando Runnel 1938 Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi. Kasutas lihtsat keelt. Rahvusluse teema oli oluline. Püüdis alles hoida rahvuskultuuri. Sündis jõgevamaal. Läheb eesti
tahtnud kirjastajad midagi kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Debüteeris luuletustega, enne "Kevade" ilmumist saavutas ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai rahva seas peaaegu üleöö kõige enam loetavaks autoriks. Lisandusid lühikomöödiad "Kapsapää" (1912), "Paunvere" ja "Ärimehed" (1913). Vähem tähelepanu leidsid Lutsu katsetused sümbolistlike draamadega: "Laul õnnest" (1913), "Mahajäetud maja" (1914) ja suvitusromaan "Kirjutatud on..." (1914, hilisem pealkiri "Soo"), samuti
Minu loetud luulekogus polnud ühtegi. Mind kõnetas kõige rohkem luuletus ,,Kiigel".See on lõbusam ja uljam luuletus kui paljud teised luuletused selles luulekogus. See jutustab meile lõbutsevatest noortest inimestest.See jäi mulle silma kuna see oli erinev luulekogu mitte nii lõbusatest toonidest. d) Kuna ma pole eriline luule huviline ei oska ma seda luulekogu eriti hinnata .Ennem seda on minu luule lugemine piirdunud kooli õpikutes olevate ja mõnede teiste üksikute luuletustega. Minule ei avaldanud see luulekogu erilist muljet. Ma ei leidnud luuletajaga sidet ja ka luuleused olid minu jaoks suurema tähenduseta.Nagu teosest välja tuli oli luuletaja tulihingeline kommunist ja võib-olla oli see üks põhjusi miks ma teda ei mõistnud. Kasutatud Kirjandus Kersti Merilaas ,,Pääsuke" https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas
annaabi.ee 
