Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luuletus koolist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lähme, koguda, virk, usin, mõnusToo välja oma tugevaimad küljed. Samuti soovitas ta ka küsida küsimusi töövestlustel, et näidata oma huvi konkreetse töökoha vastu, mis tundub täiesti loogiline. Selliseid praktilisi nii öelda nõuandeid jagasid ka kaks Tehnopoli töötajat (nimesid kahjuks ei mäleta). Teada sain ma näiteks seda, et ettevõte oleks edukas, peab tal olema nii hea teadlane kui ka müügimees. Kui müügimeest pole, siis teadlane ei pruugi oma toote müümisega hakkama saada ja selle tõttu ei suudeta koguda piisavalt raha uuteks arendusteks. Kuid müügimees jälle ilma teadlaseta on samuti läbikukkumine, kuna mida sa müüd kui sul lihtsalt pole midagi müüa. Julge riskida, ära karda läbi kukkuda olid sõnad mis jäid sellest loengust kõlama. Teine isik, kes käis rääkimas programmeerimisest Tehnopoliss, omas minuga palju ühiseid mõtteid. Näiteks üks on kindlasti see, et ülikoolis õpitakse aineid, mida tegelikult järgnevas elus sul ei pruugi kunagi vaja minna
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmi
Kuidas saada targaks? Tänaseks teemaks on ,,Kuidas saada targaks?". Arvo Valton on öelnud: ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." Kuid mis asi see tarkus siis üldse on? Minu arvates on tarkus teadmised, oskus käituda ja olla. Tarkus on rääkimine ja asjadest arusaamine. Tarkus väljendub peaaegu igas asjas, mida me teeme. Kuid kuidas siis saada targaks? Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui seda, et koolis peab käima ja mida rohkem me koolis käime, seda targemaks me saame. Kuid kas tõesti on ainuke tee targaks saamiseni pikk haridustee ja koolipingis istumine? Ma arvan, et kõige suurem tee tarkuseni oleme me ise. See elu, mis me läbi oma silmade näeme, mida me läbi oma kõrvade kuuleme ja see, mis me kogeme elus ise ongi tarkus. Kool on asutus, kus antakse vaid algpõhi sellele suurele tarkusele, mis meid maailmas ümbritseb. Ülejäänud tuleb meil i
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-s
ning erinevad on ka nende kavatsused ja harjumused, kuid mina olen salliv kõigi suhtes, ja võtan neid sellistena nagu nad on. Eriti huvitavad mind ametid, nagu suhtlemistreener, õpetaja, logopeed, sentsitiiv, giid. Kui meil lasti enda kursusekaaslast iseloomustada testi "Milline ma enda arvates olen", siis minu enda täidetud lehe ja kursusekaaslase poolt täidetud minu kohta testi tulemused enamjaolt klappisid. Olen tõepoolest omapärane, jutukas, usin ja kõik mud omadused, mis lehel olid. Hea töötaja testist tulid välja omadused nagu sõbralik, täpne, konkreetne, abivalmis, praktiline, teadmishimuline, hoolikas, tõsimeelne, seltskondlik(piisavalt), kaalutlev, enesekindel, isikupärane, loominguline, paindlik, sõltumatu, inimsõbralik, kannatlik, lahke, mõistev, sooja südamega, koostööaldis ja vastutustundlik. Ise arvan, et kui end parandan mõnes osas, siis need kõik omadused iseloomustaksid ka mind.
pakkuda ja olla seal ise enda peremees. Soov oleks paljudel saada oma enda firma, aga sellega kaasneb ka palju paberitööd, ja kas ikka kõik saavad sellega hakkama või läheb kohe pankrotti? Seda me jällegi ette ei tea, aga kui on asjalikud tegelased, kes firma üles panevad siis ei tohiks mingi probleem tekkida, et ei oska või ei saa hakkama sellega, see amet juba oleks miskit, aga sellega kaasneb ka palju tööd, kui olla virk ja kraps siis saame me kõik hakkama sellega. Aga mind vahel paneb ikka mõtlema see, et kelleks ma ikkagi saan? Kelleks ma saada tahan, mu mõtted liiguvad nii kiiresti et ei tea, kord tahan saada lenduriks, siis jällegi mingiks asjapulgaks või siis hoopis juristiks, neid läheb kah ikka vaja. Aga milleks üldse kellekski saada, kas sellepärast et elus kuhugile edasi jõuda või elada nii nagu ise tahad, käia tööl
Kuidas võiks õppesüsteem muutuda? Paljudele inimestele ei meeldi koolis käia ja nad teevad seda lihtsalt sellepärast, et see on eduks ja kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik. Kahjuks hävitab see, kui inimene teeb pidevalt midagi, mis talle tegelikult ei meeldi, kirge. Selletõttu peakski looma uusi süsteeme ja mõtlema välja, kuidas õppesüsteemi paremaks muuta. Kui ma küsin üliõpilastelt, mida nad peale ülikooli teha tahavad, siis mitte ükski pole osanud mulle vastata. Paljudel on küll mingisugune nägemus, kuid see on hägune ja pole konkreetne. Milleks õppida neli aastat koolis mingit eriala, kui inimene isegi ei tea, kes temast peale kooli saab? Juba kogu selle aja vältel võiks ennast täiendada ja luua kindlad eesmärgid. Kui ma tean juba ülikoolis olles, mida oma elus saavutada tahan ja mida mulle ülekõige meeldib teha, siis pole mul ka probleemi hommikul üles ärgata ja minna loengutesse. Selleks, et näha maailmas mu
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on õige, mõnede jaoks vale, kuna on erinevaid arvamusi, ei saa olla ühest moraalinormi.Pikaajalised eesmärgid sunnivad inimesi mõtlema selle üle, mida tuleks teha praegu, et olla edukas pikemas perspektiivis, seega eesmärkide saavutamiseks on vaja õigeid abinõusid. Minu praeguseks eesmärgiks on lõpetada keskkool ja minna edasi õppima seda, mis mind tõsiselt huvitab.Ilmselgelt pean ma püüdlema oma eesmärkide poole, nägema palju vaeva,st.õppima, õppima,õppima. Keskk
võida, lähen pea püsti koju, teades et kõik läbielatu oli täis rõõmu ja positiivsust. Ettevõtjana on mind kõvasti aidanud minu majanduse õpetaja Neidi. Ma olen tänulik et ta alati õpetab ja abistab kui vaja. Ettevõtjana oleks minu nägemus just selline- ole ise aktiivne, naerata, loo müüv idee ja küll hakkama saad. Ma tean et õpilasfirma pole pooltki nii keeruline, kui suurfirmad, aga minul on algteadmised ja üsnagi suur põhi all. Ettevõtja olla on mõnus, kuid raske ülesanne. Ma loodan et see ei jää mulle viimaseks korraks olla ettevõtja. Tänaseks tean, mis tähendab ettevõtlus ja kuidas see käib. Ettevõtluse võimalused ja mina ettevõtjana Tänapäeval ei saa ilma ettevõtluseta. Kõik inimesed on sellega mingil määral seotud. Igast tühisemast ideestki võib saada väga tulus äri. Kuid ainult mõte pole see, mis tippu viib, vaid ka see, kuidas äri teostamine sujub. Ettevõtluse alustamiseks peab paigas olema kindel eesmärk
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks sellest aru ei saa. M
Ma elan hetkel korteris. Minu üks kõige suuremaks unistuseks on olnud oma maja. Ma väga loodan, et tulevikus saan endale hubase maja ja kodu. Mu maja võiks asuda maakohas, kuid siiski linnale lähedal. Ma arvan, et väga tähtis on tagada lastele puhta õhuga elamiskeskkond. Maja ise võiks olla keskmise suurusega, mitte väga suur, et poleks koristamise vaeva. Ka aed võiks väikene olla, kuna ma pole eriti aldis aias töötama. Maja ümbruses peaks olema ilus loodus ja seal mõnus elada. Kui kõik läheb nii nagu plaanitud ning ma saan endale minu unelmate perekonna, kavatsen ma ka reisima minna. Seda ikka enne seda, kui ma lapsi saada kavatsen. Reisimine on ka alati üheks mu kinnisideeks olnud. Väga tahaksin reisida Aafrikasse. Ma üritan saada ka endale head töökohta ja õppida kõvasti, et endale seda kõike lubada saaksin. Ma loodan, et mu elus läheb kõik hästi ja ma saan mida ma väärin. Ma kavatsen teha oma laste jaoks kõik
Tugevad ja nõrgad isikuomadused valitud erialal Mina olen valinud oma erialaks autoplekksepatöö. Eriala valik on raske otsus, kuna sellega määratakse oma tuleviku suundumus. Kuigi ma polnud kindel peale põhikooli, kuhu minna ja mida teha otsustasin ikkagi autoasjanduse kasuks. Esialgu see ei pakkunud mulle suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin, seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib-olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi. Minu erialas on nii valu kui vaeva, õnne ja rõõmu. Plekksepatööd õppides peab arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks plekksepaks peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Kui mõelda korraks suvalise inimese peale ja panna ta mõttes tegema auto remonti, on enam kui kindel, et esimene isik, kes sulle pähe tuleb, selleks kohe kindlasti ei sobi. Põhjuseks võib olla
poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just igasuguseid erinevaid üritusi korraldada nii õhtuti kui ka vahetundides. Eredaim mälestus... ma ei tea, miks mulle kohe see lennula draama meenub. Lennupulm oli ka kindlalt üks lahedamaid üritusi, sest pruut oli meie enda klassist. See oli tõesti ülilahe üritus, enne oli ka tüdrukuteõhtu. Võid ette
Mul on veel üks nimekiri , mis õpetab mind tibidusest lahti saama . Nind varsti ma lähen ja teen endale juustesse pruunid triibud .Äge eks . *** Nii täna jõudiski kätte päev mil ma suundusin juuksuri poole. Pruunid triibud on ju lahedad . Pärast sain ma veel Markoga kokku kes nagu hullult kiitis mu sonksi . Äww.. kurat ma olen ikka nii tibi. Kodus sai mu emps kurjaks, talle ju ei öeldud :S . Nh jumal ega mina selles süüdi pole. Veel tuletas ta mulel meelde et homme lähme me silmakontrolli. Ta aarvab et mulle oleks prille vaja. Iu ma olen ju prillidega kole, ma ei taha neid Magama minnes nägin ma und .. * Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on .... 5 Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin
Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõpetamist t
Vene keisrinna taganeda. Katariina I JÜTS: Kas ma kutsun isa, Kure onu, kui sa tahad pildiga raha ehk siia jääda? (Kõrvale.) Ehk siis saan ka jälle uued pastlad jalga? AADU (ruttu): Ei, ei, pai laps, lase olla peale, küll ma saan nõndagi õigeks! (Iseenesele.) Annel on keelt: see võib mind aidata! Lähme esmalt rehe alla! (Reheuksest välja.) 19 -7- Jüts (ukse juurest ümber pöördudes). Enn (ronib, nagu ülemal, poolelt teelt parsile tagasi). JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse
Parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda Täna päeval on haridus ja selle omandamine maailmas väga tähtsal kohal. Selleks, et midagi saavutada ja tulla toime edaspidises elus, peab ennast pidevalt täiendama ning õppimist võtma tõsiselt, sest maailma areng on pidev ja nii peab ka olema meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja mõndadel mitte - miks see nii on ? Käies praegu Laagri kooli 9.klassis ning olles koolis ülemeelikuse tuhinas, ei pruugi ma õppimise tähtsust mõista - nii on paljude minu vanuste noortega. Keegi ei sünni targaks, me peame ise endaga vaeva nägema. Kodus selle üle sügavalt mõtiskledes lülitus peas justkui lamp. Kes saab minust, kui ma hetkel ei pühendu piisavalt õpingutele, kes olen mina 5 aasta pärast, kui ma ei õpi? Kas
kohe peale varrusid. 6 Inimeste kombed Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid kandsid kindaid, et kuri silm neisse ega lapsesse ei mõjuks. Lapsele pandi natuke leiba mähkmetesse, et lapsel elus leib ei puuduks; ema toppis lapsele raasukesi suhu, et laps targaks saaks. Mõnel pool pandi selleks ka Piibel lapsele pea alla. Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:"Tulgu siit kosilased, tulgu sealt kosilased!" Karjus laps enne ristimist, kardeti, et ta varsti sureb; karjus ristimises ajal, tähendas, et
mind kodus. Nii ma võiks järgmisel päeval uut hinnangut anda olukorrale ilma liiga emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks. Oleks tore, kui kodus mind toetaks perekond ja sõbrad, et koju tulles ma ei pidanud kohe rutiiniga tegeleda, vaid saaks istuda ja telerid vaadata
Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematus
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde uusi tarkusi. Ja nii se
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
Juulius tundis ennast tihti üksikuna. Ühel päeval teatas Emmi Juuliusele rõõmusõnumi, et nad saavad lapse. See oli kõige rõõmustavam uudis mida üks mees võis saada. Kodused probleemid muidugi ei lõppenud, nende eest sai aga Juulius varju koolist, kool oli tema pelgupaik. ,,Nii noored inimesed olid korralikkude kommete maailmast kaugel väljas, nendega koos pääses ka Juulius ise sellest välja, ja mõnus oli viibida selles lapsikus ja tühises maailmas, kus polnud täiskasvanute maailma tõelise ja sisuka elu karme nõudeid. Siin võidi vaimustust tunda päris väikestest asjadest, mis midagi ei maksnud ja millest keegi kõhtu täis ega aupaistet juurde saanud, kuna täiskasvanud inimesele pahatihti olid kõik selle maailma asjad täis kibedust, nagu oleks vaenlane öö varjus igale poole pipart külvanud." ( X peatükk lk 118 ).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................
vormis. Kirjalik kokkuvõte on vajalik juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule lastepsühholoogi või -psühhiaatri juurde, nõustamiskomisjoni või sügisel kooli. Mõlemal juhul on oluline, et kogu info oleks kuulajale või lugejale mõistetav. Eelkooliealiste laste arengu hindamine on keeruline, kuna laste aktiivsusaste on varieeruv, tähelepanu lühiajaline ning võib esineda võõra keskkonna kartust. Arengu hindamiseks tuleb koguda informatsiooni lapse arengu eri valdkondadest, lisaks teavet lapse taustast. Kuna lapse oskused arengu käigus muutuvad ja neid tuleb juurde, siis kehtib reegel, et mida väiksem on laps, seda üldisem saab olla õpetaja poolt antav hinnang. Hindamise käigus peaks lisaks sellele, mida laps juba oskab, ära märkima ka need oskused, mis on kujunemisjärgus iseseisvalt laps neid veel ei suuda, küll aga on tal huvi ja ta saab hakkama, kui teda abistatakse. Lähima arengu
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning olen koolit�
ma olen opakas vä? Loomulikult selleks et sa ellu jääks kui ma sinu kaotan siis mida ma teeks? kes teab mida ema tahtis sinuga teha? mina vastan talle nuttes aga sa ei tea äkki tahtis ta mind aidata või öelda et ma ei kardaks??(meelelult nuttes) küsin veel et kellelt ma nüüd midagi küsin kelle nimel ma elan miks peab nii olema minuga???ma olen kaotanud oma pool pere ma ei saa nii hakkama! ma olen 7 aastane?!?!?!nüüd purskab ka vend nutma ta halab ja halab ja halab et me lähme lastekodusse ja nii edasi. aga mina ütlen et, kuhu me läheme? meil on ju ometi ka tädi ja vanaema?!?!?see lohutab ainult natuke ma olen kokku varisemas kui mõelda mis ma ilma emata ja isata peale hakkan? Viies Päev Ärkan lastehaiglas küsin mis minuga on ??kus mu vend on?? armas lastearst vastab et sa oled kõigest ülekontrollimisel ning su vend samuti siin kõrval palatis ;)vaatan ringi kui mulle meenub eilne päev ma hakkan taas nutma kuid arst püüab mind lohutada. kuid kahjuks on
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne. Koolipäevad on t
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olu
teeb ettepaneku hästi läbi saada, me oleme nõus, kuna ta aitas tule alt välja tassida Haie. Õudust saab taluda, kui sa olukorrale allus, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema. Püüame huumorimeelt säilitada, kuna ilma selleta oleksime omadega läbi. Majad, kus meid paigutati asuvad üsna kanalitele lähedal, mei käime õhtuti seal ujumas, märkame vastaskaldal 3me naist, nad kutsuvad meid vastasmaija, me ei tohiks minna, kui pole pääseluba, aga lähme salaja. Neid on 3, aga meid 4, niisiis otsustame Tjadeni täis joota, see õnnestub. Oleme kohal ja lähme neiuga tuppa, temaga koos üritan hetkeks unustada sõja ja õuduse. Sain 2 nädalat puhkust, aga ei tule kohe tagasi, kuna lähen õppekursustele. Jõuan koju ja näen õde ja ema, mul ema haige. Õnneks ema ei päri sõja kohta midagi, aga isa tahab kuulda jutte, räägin talle vastumeelselt mõne loo ja ütlen, et käsikähmluseks pole läinud. Saksa
annaabi.ee 
