1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia.
• Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming
veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule Juhan hakkas rohkem kirjutama alates 1965.aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975
Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918) Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias. ( Rooma preemiaga kaasnev võimalus) Kõige mõjukam impressionistlik helilooja .Tegutses Pariisis nii helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Tihedad sidemed oma aja väljapaistvamate kunstnike ja luuletajatega LOOMING Sümfoonilised teosed kirjutatud suurele koosseisule, kõlapilt oli pastelne. Klaveriteosed: Prelüüdid2, Lastenurk, Estambid, Kujundid, Etüüdid 1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL Isa oli prantslane, ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng.
ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega
preemeriti Juhan J. Liivi luuleauhinnaga. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970
· luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a
harunema. Luulekassetid ilmusid aastatel 1962-1968 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. Närvitrüklased Pärast luulekassetide ilmumist tulid asemele uued autorid, kes nimetasid end närvitrükipõlvkonnaks, luulevihiku "Närvitrükk" (1971) järgi. Närvitrüklastesse kuulusid autorid Jonni B. Isotamm, Toomas Liiv, Joll Sang ja Jüri Üdi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatega kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid 60. aastate lõpul jõudnud mõned kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. Luule üldilme 60. aastal vallandus nn vabavärsiboleemika. Kriitik Endel Nirk kirjutas paroodia, mis ilmus Hermeliini pseudonüümi all. Paroodiale järgnes mõttevahetus, kus parteiliselt
kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998)
2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki
aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S
määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Korp! Vironia vilistlane. Teosed: · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964)
Belglane Maurice M aeterlinck (1862- 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esinadaja. Sümbolisimi sünnimaaks oli Prantsusmaa. Maeterlinck oli küll flaam, kuid kirjaniku sünnikohta genti, nagu ka Belgiasse tervikuna, ulatus tugev prantsuse keele ja kultuuri mõju. Maeterlinck ise kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal. Juba järgmisel aastal oli ta Pariisis ja tutvus sümbolistlike luuletajatega. 1896. aastast alates elas kirjanik peamiselt Pariisis. 1919. aastal sai tema alatiseks elukohaks Vahemere- äärne ja Itaalia piiri lähedane Nice. Maurice Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. Nobeli kirjanduspreemiaga pärjati ta 1911. aastal. Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre
· Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike · Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse · Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed: · Uued luuletused (1909) · Hallid laulud (1910) · Kadunud kodu (1920) · Valge öö (1920) · Valitud värsid (1937) · Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · Väike luuleraamat (1964) · Rändaja õhtulaul (1998) · Laps ja tuul (2000) Gustav Suits Elulugu: · 1883 1956
viitab ka ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja seesmise vabanemiseni. Enno loomingu paremad teosed jäävad tema Valga-perioodi kui ta kirjutas oma esimesed luulekogud ,,Uued luuletused" (1909) ja ,,Hallid laulud" (1910) ning proosaraamatu ,,Minu sõbrad" (1910). Hilisemas Haapsalu perioodil andis ta luulekogud ,,Kadunud kodu" (1920) ja ,,Valge öö" (1920). Võrreldes teiste luuletajatega Enno eluajal ja tema oma ajas ülekohtuselt tahaplaanile, mis oli tingitud neil aastatel tooniandvatest rühmitustest ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru" kes toona tundusid atraktiivsed Eestis. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. KASUTATUD ALLIKAD Olesk, S. Ernst Enno (1875 1934) Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=52&page_start=&table=Persons (11.01.2012) 2010
esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja. Kuigi ta oli flaam, ulatus tema sünnikohta Genti, nagu Belgiasse tervikuna tugev pr keele ja kultuuri mõju. (sümbolism sai ju alguse Pr pr luulest). MM kirjutas ka ise pr keeles. Õppis Genti ülikoolis õigusteadust, pärast mida siirdus Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, sealhulgas Mallarme`ga . Hiljem asus elama Vahemere-äärsesse Nizzasse. Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911. a Nobeli kirjanduspreemia. Alustas luuletajana: 1889 luulekogu ,,KASVUHOONED", samal aastal ka draama ,,Printsess Madeleine", mis ei äratanud esialgu suuremat tähelepanu. Kui teos jõudis Rodenbachi ja Mallarme kaudu tolleaegse küünilise kriitiku Octave Mirbeau kätte, leidis see draama olevat tõelise pärli esimese sümbolistliku näidendi
lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. "Valge öö" (1920) "Valitud värsid" (1937) Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti
Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms. Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud, et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding
lennujaamas kstakse kotist vlja vtta ja mis saavad siis nii tapariistaks kui ka justkui metafoorseteks krideks.Kalju Kruusa toon on,nagu eldud,vga inimlik ja soe.Ta kirjutab olenditest ja asjadest telise kaasaelamisega,nii et need ilmuvad ta luules ikkakuidagi elusate ja tegelikena,mitte lihsalt keeleobjektidena.Edaspidi moodustan meelevaldseid kogumeid temaatika,hoiaku ja vtete jrgi:tinglik see jaotus ju on,aga liigendab kuidagi pilti.Alustan nende luuletajatega,kes kritiseerivad siinset ja praegust,ja teevad seda tsiselt,tingimata,et tahaksin sotsiaalselt luulet a priori rohkem vrtustada kui niteks sisekaemust,keelemngu vi impressionismi. Lk 393-394 Hdad siin ja praegu hiskonnakriitika rohkus on iseenesest hea mrk.See nitab,et me hiskond polegi kige hirmsam ja konformistlikum.Viimastel aastatel on sotsiaalsest luulest saanud lausa ks meinistriimne,nii et ostuhulluses inimene pole luules
Esialgu maeti Pariisi lähistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale. 10. Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza. Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911. aastal sai ta Nobeli preemia. Maeterlinck elas peamiselt Prantsusmaal, 19401949 USA-s. Ta uskus, et ta oleks oma vaadete tõttu kohe hukatud, kui ta oleks jäänud okupeeritud Euroopasse, sest mõned tema näidendid olid teravalt saksavaenulikud
Matused olid tagasihoidlikud. Esialgu maeti Pariisi lähistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale. 10. Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza. Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911. aastal sai ta Nobeli preemia. Maeterlinck elas peamiselt Prantsusmaal, 19401949 USA-s. Ta uskus, et ta oleks oma vaadete tõttu kohe hukatud, kui ta oleks jäänud okupeeritud Euroopasse, sest mõned tema näidendid olid teravalt saksavaenulikud. Esimese Maailmasõja ajal pidas ta kõnesid Saksamaa vastu, keda ta sõja
Lucretius tõi teoses välja Epikuroselt lähtunud idee aatomiõpetusest, millega püüdis anda hirmsatele maailma nähtustele lihtsa seletuse. Selgitas, et surmahirmu pole vaja tunda, kuna pärast surma laguneb inimkeha tundetuteks aatomiteks me ei puutu surmaga kokku. Ka jumalatesse suhtus nii, et nende pärast pole vaja muret tunda, nad on kaugel. 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Eelkõige armastuslaulik. Noore mehena tuli Rooma, liitus noorte luuletajatega, kelle sõpruskond püüdis luua uudset luulet. Toetuti Aleksandria luulekoolkonnale. Kallimachose ja Apolloniuse luule oli lihvitud, eelistati väikevorme, tegeldi müütide tõlgendamisega, mõjutas Catullust. Armastusluulejata armus Roomas daami, aga Sappho järgi nimetas oma Gallia Lesbose saare järgia Lesbiaks. Sappho elas Lesbosel. Paljud luuletused kirjutatud kui möödaminnes, aga seal taga siiski viimistletus. Kompositsioon keeleliselt läbimõeldud
Vend sureb tuberkuloosi, teine vend lahkub Ameerikasse. Nakatub ka tuberkuloosi. Traagiline armastus - Fanny Brawne, temale kirjutatud viimane luuletus" Täht hele". "Hyperion" - jääb lõpetamata. Üks suurepärasemaid oode on "Lamia"?. "Ood kreeka vaasile" (urnile on tõlgitud). Sensuaalne ja värvivarjundid, mis on omased kujutavale kunstile - tõstabad Keatsi luulet esile - sellega seos ka sajandi lõpu luulega. Keats on just see, kellel on seos Elisabethi aegsete luuletajatega ja prerafaliitidega. Keatsi värsid on kerged, nad pole Schellilikult abstraktsed, detailikujutus, loomingu vältel tal kujunemine toimub ja hilisemad asjad on lihtsamad. Üldine toon on seesama mis sajandilõpu luuletajatel - loid melanhoolia. Õige romantism Prantsusmaal läheb lahti 1820. aastatel, märgiline daatum võiks olla ka 1818, seotud Victor Hugoga. Sajandipikkuse eluga autor - sellisel juhul me ei saa öelda, et ta on pesuehtne romantik. Samas
Usuliste tunnete poetiseerimisel on Masingule võõras igasugune dogmaatika, ta jumal on pigem tuhatnimeline, inimest mitte milleski piirav tunnetuslikku ja eetilist täiust märkiv suurus, mille poole inimlaps lõpmatult püüdleb. Maksimaalse taotlemise esteetilise kaudu toimuvas enese- ja maailmatunnetuses, mis on programmiliselt väljendatud autobiograafilises poeemis „Piiridele pyydes“, mis seob ta luulet ilmekalt teiste 1930ndate noorte luuletajatega, kellega koos ta esines kogumikus „Arbujad“. Inimese piiratuse, veel enam vaimse huvi puudumise märkamine toob Masingu lüürikasse skeptilisi, iroonilisi, siin-seal ka raskelt sarkastilisi toone. Intensiivne ja rikas on Masingu luules suhe loodusega, mille mis tahes eluavaldusse ta suhtub ülima aukartusega ja niisama hardalt kui armastusse. Ühiskonnas toimuv kajastub ta värssides
" See, kuidas Wilde lõpetab Dorian Gray romaani, näitab, et kirjanik ise tema ideedega nõus pole. Pilet nr 11: 1) M. Maeterlincki elu ja looming Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza. Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911. aastal sai ta Nobeli preemia. Maeterlinck elas peamiselt Prantsusmaal, 19401949 USA-s. Ta uskus, et ta oleks oma vaadete tõttu kohe hukatud, kui ta oleks jäänud okupeeritud Euroopasse, sest mõned tema näidendid olid teravalt saksavaenulikud. Esimese Maailmasõja ajal pidas ta kõnesid Saksamaa
realism ei kadunud kuhugi. Üldine jäik ettekirjutus muutus lihtsamaks. Sula aja muutused: · Kirjandusteostesse jõudsid ka lähiajaloo sündmused. · Võimalikuks sai esimeste tagasihoidlike kontaktide loomine pagulaskirjanikega. Eesti kirjanikel sai võimalikuks oma teoste avaldamine. 60-datel kerkib esile uus põlvkond, nn ,,kassetipõlvkond". Tegemist oli enamasti luuletajatega. Teoseid avaldati väikestes raamatutes, mõnikord avaldati ka mitu raamatukest, mis olid omakorda väikese karbikese sees. Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt. Proosas hakati käsitlema ühiskondlike teemasid, ajapikku muutus olulisemaks psühholoogiline inimeste siseilma kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA
hääli, stiile, viiteid ja väiteid, mille allikas ei ole kõneleja. R.Barthes test koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodiseerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H.Bloom Luuletaja ambivalentne (kaksikpidine) suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse. Luuletaja loob suhte teiste luuletajatega. Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi. 39.Parodia ja pastiss Paroodia eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandussituatsiooni, vooli või zanrit. Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastiss postmodernistlik või ka tühikomöödia. Eesmärk on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F
Inimesel on loomulik ilutunne jne. Shaft oli väga polulaarne ja seltskonnainimene. Kirjutas lühemalt ja lihtsamalt kui Locke. Ta oli Locke'ilike vaadete propageerija. Esteetilist mõtet Inglismaal kannab: Alexander Pope (neoklassitsist). Ta on vastuoluline kuju. Oli mõjutatud Boileau vaadetest. Pope oli sajandi algupoole inimene ja on õukonnalähedane riigikirjanik, õukonnakirjanik. Elas 1688-1744.Ta on puutunud oma tegevuses kokku mõningate luuletajatega, kes kannab luulemuudatust oma loomingus (James Thomson nt). Temas tuleb preromantiline teema- looduse teema- juba sisse. Ta on kirjutanud sellist naljakat zanri nagu mock heroic?- kangelaste üle tehakse nalja. Inglismaal on oluline ajakirjandus. Seal sünnib ajakirjande eellane 1711. Seda suunda juhivad Joseph Addison ja Richard Steele. Neid võib pidada Euroopa ajakirjanduse loojateks. Esimene ajakiri oli ,,The Tatler"
annaabi.ee 
