Kodutöö nr. 4 Motivatsioon töökeskkonnas on väga oluline aspekt. See sõltub paludest asjaoludest, töökeskkonnast (kontor, lauad, toolid, valgustus, mugavus), töötajatest (sobivus omavahel, usaldus, jne), tööandast (tolerantsus, sõbralikkus, kompromissialdis) jne. Töötaja on motiveeritud, kui kõik aspektid on täidetud - puhke-ja tööajad on sobilikud, palk on motiveeriv ja töö on väljakutsuv. Samuti sõltub see ka eesmärkidest, kui tööandja annab töötajatele eesmärke mille poole püüelda, siis see paneb inimesi mõtlema, et ,,ma (me) teeme selle ära", ,,Ma (me) suudame seda", siis tekib meeskonnajõud või eneseteostamise tahe ja inimesed teevad tööd hoolsamalt ja edukamalt, eriti kui selle tulemusele järgneb mitte ainult eneseteostamise tunne vaid ka vastav tasu töö eest. Kasutatakse ka ravimeid mis aitavad inimesed aju tegevust paremini kontrollida ja muuta mlu efektiivsemaks. Näiteks arhitektid kasut...
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad
..11 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud
Vanaisa tuletorn Sisu-Raamatu peategelane Eerik jäi järsku töötuks , kuna ta lasti oma kauaaegsest töökohast saeveskist lahti.Ühel põeval lugesid valla külaelanikud vallalehest,et sotsiaalmaana arvel olev peopidamise koht kavatsetakse muuta ärimaaks.Külaelanikele see aga sugugi ei meeldinud.Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas
1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM Käesoleva uurimistöö kvantitatiivseks meetodiks valisin küsitluse struktureeritud ankeedina, mille valimi liige pidi täitma soovi olemasolemise korral. Valimisse kuulus 50 inimest (mehi 28 ja naisi 22) vanuses 22-34. Valimi moodustasin tuttavate kaudu Interneti teel. Valimi liikmetele esitasin järgneva küsimustiku: KÜSIMUSTIK: 1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg? 2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma? 3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi? (kohustus/huvi/kellegi soovitus/muu) 4 Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna? (raske sisu ja vorm/muu) 5 Kas kooliprogrammis oli eepose lugemine kohustuslik? (jah/ei) 3 2 TULEMUSED 1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg? MEHED EI - 26 NAISED EI - 19 MEHED JAH - 2 NAISED JAH - 3 2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma? MEHED EI - 8 NAISED EI - 5 MEHED JAH - 20 NAISED JAH - 17 3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi
See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda enne magamaminekut, voodis. Ema ja isa loevad raamatuid vähem, kuna neil on palju muudki teha, nagu minulgi. Näiteks koduseid toimetusi. Viimane raamat mida nad mõlemad lugesid oli Mihkel Raua ,,Musta pori näkku" ning neile väga meeldis see. Mina arvan, et lugemisharjumused erinevad meil kõigil olenevalt vabast ajast. Minu õel on seda kõige rohkem, kuna tal on lühemad koolipäevad ja vähem kordi nädalas trenn. Muidugi peab ise olema ka huvitatud raamatute lugemisest, vägisi ei saa ju sundida. Õnneks meile kõigile meeldib seda teha. Kokkuvõtteks võin öelda, et raamatute lugemisega poleks meie peres muret, kui vaid leiaks seda aega
Kontrolltöö renessanss 1. Renessansile iseloomulikud jooned/märksõnad (neid kõiki peaks teadma, ühest ei piisa) 2. Renessansi kirjandusele iseloomulikud tunnused. 3. Dante ,,Jumalik komöödia". Kes on Dante? Mis on ,,Jumaliku komöödia" sisu? 4. Kes on Petrarca? Mis on tema tippteosed? 5. Kes on Boccaccio? Mis on tema tippteos? Miks on see teos oluline? 6. Mis on ,,Dekameron"? Kolme novelli lugesid, aga millest see raamat on? Kes neid novelle jutustavad? Miks? 7. Mis on reformatsioon? Miks see aset leidis? Kes oli võtmefiguur? Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10
anne, tekitada kerget segadust lugejas ning tabada teda täiesti ootamatu lõpuga. Eriliselt meeldis talle asju korrata. Ilmselt selle pärast, et lugejale mõte kindlasti kohale jõuaks. Samuti suutis ta läheneda asjadele lausa lapseliku lihtsusega ja kerge fantaasiaga. Tundub, et Salinger teadis, millest ta kirjutab. Samuti tundub, et ta kirjutas natuke ka oma elust ja kogemustest. Kergelt kiiksuga vennike, või mis? Keegi ei tuleks ju mõttele kirjutada "Banaanikalast", jah lugesid õieti. "Banaanikalast". Usun, et Banaanikala oli ta enda fantaasia vili lapsena. Lihtsalt ta pani selle kirja. Üks kõik kui jabur see teistele ei tundunud. Salinger oli, on ja jääb minu silmis ülimalt kahtlaseks, kuid huvitavaks kujuks. Loodan, et kui tema seif kord avatakse, on seal midagi, mis taas vapustab tervet maailma.
kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 korda lugesid ühe raamatu. Igal raamatul peab olema oma atmosfäärne, ideeline või poeetiline voorus, kuid kõik praegu kirjutavad romaane, nagu see oleks sotsiaalses võrgustikus kirjavahetus, enamik noori ei tunne kirjanduslikku keelt ja kirjanduslik keel sureb ära. Tiit Hennoste palus mitte tooma konkursile muskulatuuri. Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad
jutustas Alice-nimelisest tüdrukust, kes sattus küülikut taga ajades Imedemaale. Praeguseks ajaks, mil suuline info edasikandmine on peaaegu välja surnud, jõuavad muinasjutud lasteni teistel viisidel. Pea igas euroopa perekonnas leidub vähemalt üks arvuti sealt saab laps vaadata mulifilme, mis on needsamad vanad head muinasjutud, kuid kunstniku poolt fantaseeritud tagapõhjaga. Kuid sajandeid tagasi, mil arvuteid polnud, aga vanematel puudus endiselt töö kõrvalt vaba aeg, lugesid lapsed raamatuid, kus olid muinasjutud kirjas. Juurde olid joonistatud pildid, kuid nad ei liikunud. Lapse elav kujutlusvõime äratas nad ellu. Fantaasia võimas anne, mis on antud pea kõigile lastele, kelle arengut pole pidurdatud, omab muinasjuttude mõistmisel suurt rolli. Kuidas saab läbi elada sama tulise võidurõõmu, mis on kangelasel leitud aarde üle, kui ei suudeta ette kujutada hädasid ja kannatusi, mis kulusid oma eesmärgi saavutamieks? Kujutlusvõimeteeb elu
jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena. hurt kogus palju rahvaluulet, uuris ja avaldas seda. 1888 kogus ta kokku kõik rahvuslikud tektsid, laulud jms ja tegi rahvaluule kogumiku.
kelle ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,virgutas eestlasi talusid ostma ja haridust omandama. Teiseks üheks tähtsaimaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kindlasti Esimene Üldlaulupidu,mis korraldati poole sajandi eestlaste vabaduse puhul.Seal oli järjekordselt üks tähtsamaid tegelasi Jannsen.Selle suursündmuse eesmärgiks oli eestlasi ühendada ja tekitada ühtekuuluvustunnet.Paljud suurtegelased lugesid seal oma ajaloolisi kõnesid ja lauldi palju tuntuid laule,mis on siiamaani eestlaste huulil. Kolmandaks rahvusliku liikumise tähtsaks komponendiks,mis on meid väga tänapäevanigi mõjutanud, on laulu-ja mängusteltsid ''Vanemuine'' ja ''Estonia'' rajamine.Tänu neile hakati ehitama uusi teatrihooneid ja teatri- ning laulukunst hakkas eestis arenema. Viimaseks ,kuid mitte kõige viimasena nimetaksin ma siia Eest Kirjameeste Seltsi,mis asutati 1872. aastal ja tänu millele ongi minu arust
Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud. Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles. Ta tegi ka väga suure töö eesti rahvaluule
Ka tollal sõditi võimu pärast. Paavst oli andnud oma heakskiidu sõdida. Ma arvan, et paljud hullud ja nõdrameelsed rõõmustasid selle üle. Ehk tapahimulised mõrtsukad kasutasid kindlasti olukorda ära. Saadi oma räpaseid fantaasiaid rahuldada ning pealekauba anti neile magustoiduks veel selle peale au, kiitust, võimu ning maad. Samas leidus kindlasti ka juhte ning liidreid, kes nautisid sõjaväega kaasnevat ühtsust ja jõudu. Neile lugesid vaid võidud ja oma sõjavõelaste elus püsimine. Sõjamehed teenisid elitist ning kindralid uhkustasid õhtuti end kõrtsis täis juues enda saavutusetega ning näitasid oma võimsate saavutustele lisaks ka oma ülivõimast ego. Kokkuvõtteks võin öelda, et ristisõdijaid motiveerisid mitmed asjad. Lihtrahvas pidas kunagi antud lubadusi ning olid kohustatud sellega kaasnevaid tagajärgi kannatama.
Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei pidanud ikka lugema. Esimeses klassis tulid esimesed kohustuslikud raamatud. Need olid lihtsalt ja üheselt mõistetavad. ,,Jussikese seitse sõpra", ,,Kolm põrsakest" ja nii edasi. Kõik oli suhteliselt lihtne ja kuna raamatud olid õhukesed, loeti need ilusti läbi. Isegi õpilased, kellel lugemine läks raskemalt, said raamatu läbi loetud
Alus on küllaltki massiivne ja raske seda eelkõige selleks, et puurpink püsiks stabiilselt püsti. Aluse külge kinnitub samba alumine ots. Puurpingi tehnoloogilised võimalused ei piirdu ainult aukude puurimisega. Nii võib puurpinkidel avardada, hõõritseda ja sooritada teisi tehnoloogilisi operatsioone, mis ei ole otseselt seotud aukude töötlemisega. Sa vist üritad mind nimelt närvi ajada ? :D ootad minult midagi, aga ise ei liiguta lillegi kui sa selle artikli läbi lugesid, siis peaksid ju teadma, et see oli mõeldud nendele naistele, kes kavatsevad oma mehe maha jätta
aprillil 1931. aastal Paides. Ita kolis oma vanematega Võrru ja kui tüdruk oli 4 aastane lahkuti väikelinnast pealinna. Ilse pandi Tallinna Liivalaia tänavale lasteaeda. Keegi ei osanud arvata, et Itat ootab ees teatritee. Ta luges saime ja laulis. Koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem
Kas see oli tõesti meie põlisrahvale nii hea kui sellest räägitakse? Kui Rootsi sai Eestimaa täielikult enda valduseks, siis tehti üks talupoegadele tähtis muudatus: kõik pärisorjusega seonduv pandi kirja. Nüüd olid kõik talupojad koos oma peredega täielikult mõisniku omandid. Seadusega tulid kasutusele ka vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused mõisa vastu, aga mõisnikud ei pidanud alati nendest reeglitest kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada.
enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks.
Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. Näiteks kreeka Zeus vastas roomlaste Jupiterile ning Herale anti nimi Juno. Hiljem, kristluse levimisel, kaotasid roomlaste jumalad tähtsuse, kuid võib arvata, et sama juhtus ka Kreekas. Kirjanduses jälgisid roomlased paljuski kreeklased. Alguses ei kirjutanudki roomlased ise teoseid vaid lugesid kreeklaste omi kreeka keeles. Hiljem hakati neid ka tõlkima ladina keelde. Alles tükk aega hiljem hakkasid roomlased ise kirjutama. Nad kirjutasid nii luuletusi kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla. Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri- kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri
Kui mees oli saabunud hotelli, otsustas ta saata oma naisele kiire teate e-mailiga. Kuna ta ei leidnud paberitükki, kus oli kirjas naise elektronposti aadressi, tuletas ta aadressi meelde. Kahjuks unustas ta ühe tähe kirjutamata ja tema kiri läks ühele vanale prouale, kelle abikaasa oli just eelmisel päeval surnud. Kui leinav vanaproua oma emaili luges karjatas ta korra ning kukkus teadvusetult põrandale. Kui tema pere oli karjet kuulnud jooksid nad tema tuppa ja lugesid kirja arvuti monitorilt: "Kallis abikaasa. Logisin just sisse. Kõik on valmis Sinu homse tuleku tarvis. PS. Siin all on tõepoolest päris kuum." Lõdvestusharjutused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Enigma http://et.wikipedia.org/wiki/Kirjutusmasin http://webcache.googleusercontent.com/search? http://www.arvutiweb.ee/index.php?Itemid=9&id= http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page
................................................................................... 3 3VALEMID............................................................................................................... 4 4TABELID JA JOONISED........................................................................................... 5 5KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 6 1 TÄHED 1.1 Katustähed Zenja ja Sura lugesid zurnaale 1.2 Vene tähed 2 INDEKSID 2.1 Indeksid ja astendajad 1 m3=106 cm3, c2 =a2 +b2, NaHCl3, CO2, H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3 Sümbol font 2 - kriteerium 3 VALEMID 2 [()] ¿ 2=1-exp - 5 t 2 = ab 2 ; ¿1 ; = 1/p
igapäevaelust. Näiteks kasvõi õpikud või ajalehed vms, mida me iga päev loeme. Kiri on arenenud juba väga pikka aega tagasi ja seda protessi ei ole võimalik peatada, küll aga võib see väheneda. Enamus noori tänapäeval ei armasta lugemist, nad pigem lebotaks kuskil diivanil teleka ees või istuks arvutis. Vanasti arvuteid polnud ja inimesed tegelesid hoopi teise asjadega, lugesid rohkem raamatuid, tegelesid käsitööga. Arvuti on sööbinud meie ühiskonda, facebook, twitter ja muud sellised suhtluvõrgud on igapäevaelu lahutamatu osa. Inimesed leivad, et see võib asendada nende lugemist, sest see tundub põnevam. On ka vahendeid, mis hõlbustavad või teevad lugemise põnevamaks. Näiteks e-luger. See näeb välja nagu tahtvelarvuti, ainult et see
transport nii tihti ei käi. Tänapäeval minnakse kooli jalgsi, bussiga või autoga. Oskar Lutsu aegses koolis viidi osad õpilased koolimajja hobustega , sest neil oli liiga pikk maa jalgsi minemiseks. Nagu tänapäeva koolis oli ka neil laulmise tund, matemaatika, eesti keel, maateadus ehk geograafia ja teised tunnid, küll aga ei olnud keemia ja arvutiõpetuse tunde. See-eest oli neil aga usuõpetus, kus nad õppisid kõike oma usu kohta ja lugesid piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik. Mina arvan, et tänapäeva noortele on antud liiga palju vabadust. Näiteks meie klassis valitseb täielik segadus ja meie muusikaõpetuse õpetaja arvates oleme me kooli kõige lärmakam klass. Vahel olen ka mina üks nendest, kes lärmab, aga seda juhtub vaid siis kui ma kellegagi ühes pingis istun. Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis kui õpetaja oli klassist väljas või vahetundide ajal. Tundide ajal oli vaikus ja kord.
Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada. Osad Kreeka matemaatik Eukleidese loodud põhitõed kehtivad siiani ning leiavad tihti rakeNdust. Kreeklased olid esimesed, kes võtsid kasutusele tähestiku, mis võimadas hääldust korralikult üles märkida. Selle nimi oli alfabeet ning koosnes nii täis-kui kaashäälikutest. Kuid ka
ja rmudega, ning probleemidega, mis on tekkinud kigil inimestel, kelle snniaasta jb hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne. Eelkige nitab see kll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja eesti ning saksa rahvuse olemuse vahel, kuid kaudselt nitab see ka seda, mis on nn. Elu mtte leidis Goethe juba 19. sajandil. Tammsaare kuulus nende hulka, kes selle tema loomingulisest prandist vlja lugesid. Nii vis ta astuda juba sammukese kaugemale. Tnapeval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele.
· Ava link http://www.nationalgeographic.com/forcesofnature/interactive/index.html , et teha ise maavärin. Maavärina leiad sellise sümboli alt: ning tegutsema saad asuda siit: . a) Püstita hüpotees aluspõhja tüübi ning maavärina seose kohta! Kui maja on nõrgal maapinnal, siis läheb maja kõige rohkem katki, kui maja tugeval põhjal, siis saab maja väikseid kahjustusi. b) Täida tabel! Kirjuta lahtritesse, mida nägid animatsioonidelt ning mida lugesid tekstist. Aluspõhja Maavärina tugevus: nõrk Maavärina tugevus: tugev tüüp Maja alumine osa saab veel rohkem Graniitne kahjustada aluspõhi Maja alumine osa saab kahjustada (Bedrock)
..45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust kõrvalkraatrit. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. Varasemad uurijad lugesid Kaali peakraatrit vulkaaniliseks plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener.
võimelised lugema mitte ainult sõna korraga vaid isegi sõnu gruppidena. Kiirlugemise meetoditega alustas Evelyn Wood, kes avastas selle kalal olles. Tal hakkas igav, kuna kala ei näkanud ja ta otsustas lugeda, avastades kogemata, et kui õng käes panna ja hoida oma kätt teatud viisil, sai ta lugeda kiiremini. Ta oli õpetaja Arizoonasja töötas välja mitmeid kiirlugemise meetodeid ja leiutas ka sõna kiirlugemine. Ta avastas et inimesed, kes lugesid kiiresti, ei lugenud sõnu üksikult, vaid grupeeritult. Õppides erinevaid tehnikaid, sai temast endast oma esimene õpilane, kui ta praktiseeris erinevaid viise, mis töötavad. Aja möödudes levis organisatsioon Evelyn Wood Reading Dynamics üle kogu Ameerika Ühendriigi. Suured ettevõtted saatsid oma alluvaid seda õppima. President J.F.Kennedy ja president Jimmy Carteri ajal olid kõik Valge Maja töötajad kiirlugemisega treenitud. Pärast
rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. Nepi vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et nepp on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad leidsid, et nepp on kommunismi põhimõtete reetmine ja omab pikaajalist majanduslikku negatiivset efekti tulevikus. Kommunistid lugesid nepiga tekkinud kauplejaid töölistele klassivaenlasteks. Et Lenin pooldas neppi, siis on arvatud, et kui ta poleks surnud, oleks nepp jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka nepi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et nepp oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud. Leninile järgnenud Stalin tutvustas täielikku plaanimajandust, kogu
peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid.Arstiteadus- egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoppe. Usuti, et haiguse korral aitab vaid õige diagnoos ja ravi. Päikesekalender- nad tuginesid ajaarvestuses enamvähem täpselt väljaarvestatud päikeseaastale. Avastasid, et kui algab Niiluse üleujutus, siis hakkab varjus olnud täht Sirius uuesti särama. Lugesid, et aeg millal Sirius uuesti särab ja algab Niiluse üleujutus on 365 päeva e 1a. Geomeetria- teati ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Osati arvutada kolmnurga, ringi, püramiidi ja silindri pindala.
mulle sülle mingi kiri. Kuna tee oli hea, ei pidanud ma vajalikuks hoogu maha võtta vaid otsustasin kirja kohe läbi lugeda. Esimesed read sellest kirjast tõotasid head: "Kallis auto uus omanik, mul on hea meel, et sa..." ja siis tulid read, mida ma soovin, et ma poleks ealeski lugenud, aga mis tehtud see tehtud: "...veel elus oled. Kahjuks mitte enam küll kaua: kohe, kui sa oled selle lause läbi lugenud, katkestavad pidurid autoga töölepingu. Loodan, et lugesid lause lõpuni, sest see ei ole veel kõik, lisaks ei tohi enam auto kiirus langeda alla 50 kilomeetri tunnis, muidu aktiveerub pomm. Et sul vahepeal igav ei hakkaks, võin ma kirjutada, miks ma nii tegin. Nalja pärast! Ha-ha-haa. Kui me enam ei kohtu, siis luban, et sind halva sõnaga ei meenuta." Pärast kirja lugemist proovisin pidureid, mis tõesti ei töötanud, pommi olemasolekus ma parem kahtlema ei hakanud. Pärast erinevate ideede kaalumist jõudsin
eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki!» niisuguseid hüüdlauseid lugesid pealetungivad punasõdurid lendlehtedelt, mida levitasid Nõukogude armee staapide propagandistid. Peale berliini vallutamist lasi marssal Zukov punaarmeellastel 3 päeva teha berliinis seda mida hing ihaldab ning juba sellest võib arvata mis Berliinis sel ajal toimus. Hiljem Zukov ka tagandati ametist aga need rüüstamised tapmised ja vägistamised toimusid seal kauem kui 3 päeva. Kõige
meestega erinevatel üritustel käima. Üldine eluolu muutus suuresti kergemeelsemaks, sest inimesed proovisid sõjakoledusi unustada. Loobuti viktoriaanlikust kombekusest ja enam ei järgitud nii piinlikult etiketti. Inimesed otsisid lõbustusi ja nalju ning maailmakuulsust kogus oma komöödiatega näiteks Charlie Chaplin. Ajapikku muutusid nii kunst, kirjandus, teadus, mood ja muusika, eriti laialdaselt levis dzässmuusika. Inimesed lugesid romaane ja kuulasid raadiot- kõik meelelahutusvormid arenesid ja rahvas otsis sellest lohutust unustamaks minevikku. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil arenes tehnika tohutult. Tänavapilti ilmus aina rohkem autosid, film sai juurde sünkroonse heli ja pilt muudeti seejuures isegi värviliseks. Elekter jätkas oma suurt võidukäiku ning peagi jõudis elekter igasse kodusse. Üks tehnikaimede murdepunkt toimus aastal 1927, kui ameeriklane Charles
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1
3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur õppetöö oli retroorika (kõne kunst) Kreeka jumalad 1
erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes.
tundis Kätlin oma ninas imelikku kõdi ning järsku lõi vana naine raamatu pauhti kolm korda kokku. Kätlin ei suutnud enam oma silmi kontrollida ning need vajusid lihtsalt kinni. Järgmisel hommikul ärkas Kätlin üles oma maja ees, käes üks raamat. Imekombel teadis ta, mis tal käes on ning kuidas seda kasutada. Ta avas raamatu ja see kõneles temaga. Oma rõõmust tahtis ta ka perele rääkida. Kodu uksest sisse astudes istusid kõik suures toas diivanil. Suureks imestuseks lugesid nad kõik raamatuid. Kätlini saabumist nähes, hõiskasid nad talle rõõmsalt, et ka tema tuleks nendega lugema. Kätlin tundis, kuidas raamatud nende perekonna õnnelikumaks olid teinud. Õnnelikult, kuid natukene segaduses olevalt istus ta teiste kõrvale ning luges oma raamatu pealkirja, milleks oli "Eilne". Kätlin soovis, et mitte kunagi ei oleks miski nagu eile, mil kõigi pead vaevas nutitelefon. Kirke Jõgis
Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP)
......................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aastal avaldas Margareta Strömstedt nüüdseks Rootsis juba klassikaks saanud Astrid Lindgreni eluloo. Kuid pärast seda toimus kirjaniku elus väga palju muutusi. 1981.aastal ilmus tal suur lasteromaan «Röövlitütar Ronja» (eesti keeles 1996). Ühtlasi hülgas ta neil aastakümnetel oma tagasitõmbunud eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku
Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu oleks ta seal ise viibinud. 9.Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles siis nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? Glass eksis rängasti ajakirjanduseetika vastu. Ta pettis oma kaastöötajaid ja avalikkust ning tegi sellega kahju ajalehele. Seega pettis ta kõiki inimesi, kes tema lugusid lugesid. Tänu tema eksimusele, kaotas leht usaldatavuse. Mõni inimene kindlasti kogu usalduse ajakirjanduse või meedia vastu. Leht kaotas kindlasti mingil määral ka lugejaskonda. 10.Mida võiks noortel ajakirjanikel Glassist õppida, mida ta hästi tegi? Ma arvan, et noortel ajakirjanikel on Glassist õppida seda, et kunagi ei tohi valetada ja fakte tuleb kontrollida. Valed tulevad alati välja. Lisaks sellele, ei tohiks noor
Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamatu kätte võttis pidi see ka hea olema. Nooremana armastas romaane. Meeldisid sügavasisuga raamatud, mis meenutasid tema enda elu. Head raamatud olid alati tema ligidal, kuigi ta ei lugenud tihti. Näited: ,,Kui ma noorem olin ei armastanud ma midagi nii väga kui romaane."(lk31) ,,Aga kuna ma nii harva raamatu kätte saan võtta, peab see ka tõesti mu maitsele vastama."(lk32) ,,Sul olid sageli hea raamat kaasas, aga sa lugesid seda haruharva..."(lk91) Werther ja ühiskond Milline oli Wertheri suhe ühiskonda? Wertherile meeldis rohkem lihtsam ühiskonna kiht, kuna nad oli sõbralikumad. Ta ei sallinud kõrgema klassi inimesi. Aga ta hoidis väga oma lähedasi eriti Lottet, kellele ta halba teha ei tahtnud. Werther oli ise ka teiste vastu sõbralik ja heasüdamlik, aga seltsimisega olid tal probleemid. Wertherile ei olnud raha tähtis nii nagu lihtsam ühiskonnakiht.
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7
surevad.Mida päev edasi seda nõrgemaks jäid Tararkad ja seda rõõmsamaks muutusid ihned ja halastamatud Jararkad.Mis nüüd küll edasi saab?Tararkade pealik Tarka avas Konka antud kasti ja imestus.Sinna oli kirjutatud:Lahendage ja te pääsete.Kas see kast oli tõesti surma viiv kast või ei?Nad püüdsid mõistatust lahendada aga kuidagi ei õnnestunud.Nad olid lootust kaotamas.Kuid Tarka õde ütles:Ma proovin ise!Ja tõesti see õnnestus tal.Kõik vaatasid imestunult ja lugesid tähtedest kokku:ELU ALUS ON MUUSIKA!.Mis see küll tähendas.Taas käis kõva pauk ja kuuldavale tuli midagi sellist mida varem pole kuuldud.See oli muusika.Tõeline muusika.Maast tulid inimesed,mängides erinevaid akorde.Nad taipasid.et just nemad on loonud muusika.Tekkisid suured toidukuhjad,sellest oleks jätkunud sajandideks.Sellest kuuldes pillas Konka tulekivi maha ja kogu maa põles ära.Neist oli järel vaid tuhk.Kogu Jararkade hõim oli tuhaks põlenud
Nüüdisproosas tajutakse elu kui ___________________ kulgemist, taandunud on usk kindlatesse _______________ (nt Peeter Sauteri luuserromaan „_____________“ 1990). Uue kaaluka teemana tuleb proosasse _________________ identiteet (nt Mari Saadi romaan „Võlu ja vaim“ 1990). Fantastilise proosa esindajad on Mehis ________________ ja ________________ Kivirähk. Nii mõnestki kirjanikust saab ______________staar (Kaur Kender, Kerttu Rakke). 2. Tuleta meelde, millist teost lugesid lugemistööks R1: pealkiri, autor, žanr. Nimeta kolm fakti autori elust ja loomingust.
sügavuti. Kuna laste mõistused on arengujärgus, mitte lõplikud produktid, vaid veel kergesti mõjutatavad ja vormitavad. Siis on jõutud järelduseni, et kui võrrelda eelnevate generatsioonide lapsi, siis praeguste laste ajud on hoopis erinevate ühendusteedega. See tähendab, et tulevane generatsioon mõtleb, reageerib ning loob erinevaid seoseid hoopis muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid). 3. Mõju tähelepanuvõimele Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda
DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab.
annaabi.ee 
