Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 17.05.2012 Tallinn 2012 Lugemispea neodüümmagneti kinnitus Funktsiooniks on hoida kindla koha peal lugemispea töötamiseks vajalikku neodüümmagnetit. Materjaliks on teras, sobib tähistusega C45. Keemiline koostis kaalu %: 0.42-0.50% C, <0.40% Si, 0.50-0.80% Mn, <0.045% S, <0.045% P, 0.40% Ni, <0.40% Cr, <0.10% Mo, Cr+Mo+Ni<=063 Valmistatud on detail stantsimise teel lehtmaterjalist ning puuritud vajalikud augud. Hiljem töödeldud materjali pinda (kuulpritsiga), seejärel liimitud neodüümmagnet omale kohale. C45 teras - Omadused Tõmbetugevus 600-800 MPa Voolavuspiir 340-400 MPa
Head crash-i all mõistetakse seda, kui täiskiirusel pöörlev ketas puutub kokku peaga tagajärgedeks võivad olla nii informatsiooni kaotsiminek kui ka füüsilised kahjustused kõvakettal. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühendatud. Ilget rasket inglise keelset teksti saab veel lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Voice_coil
Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. 4 1. 3 Kasutamine Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see formateerida. Kui diskett on formateeritud topelttihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv formateerimine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes
Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Skänner - seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist.
interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult lugemiseks (ROM). WORMsüsteem kaasab SLMi (Spartial light modulaator) , muutes lugemispea lugemiskirjutuspeaks. Salvestus toimub ruumilise ketta polümeerides valguse mõjul esile kutsutavate keemiliste protsesside abil. Kuna iga hologrammi positsioon nihkmultipleksitud WORMkettal katab paljusid teisi, peab kogu ketta salvestama korraga ilma peatumata, et saavutada maksimaalset mahtu. Inimkeeli kahe laseriga tekitatakse kristalli punkt. Sel juhul on mällu salvestatud andmed. Hiljem taasesitamiseks on vaja see punkt kristallist üles leida.
trükkides. Nii ollaksegi kvaliteetsema trüki ja tulevase kokkuhoiu nimel valmis maksma laserprinteri ostmisel kõrgemat hinda. Värvilised laserprinterid on värviliste tindiprinteritega võrreldes kallid ning neid soetatakse vaid tõsise vajaduse korral. 21. Milleks kasutatakse skannerit? Modemit? Skanner Skanner ehk skänner (scanner) -- seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Võibolla oled märganud, et puutud skanneri tööga peaaegu iga päev kokku.
Tõsi on ka see, et vanematel arvutitel pole kuigi suurt kõvaketast vaja - reeglina piisab alla 800 MB kõvakettast. Ülekande kiirus Ülekande kiiruse tähistamiseks on erinevaid võimalusi, mida ei tasu erinevate ketaste võrdlemisel segamini ajada (seda soodustavad aga müüjad ning reklaamlehed). · Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. · Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust, mis on reeglina suurem kui sisemine ülekande kiirus. · Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja dravide vahel teatud kindala aja jooksul keskmisel. Reklaamilehtedel pakutakse kõige sagedamini ülekande kiiruse indikaatorina just burst ülekande kiirust, kuna see on alati tunduvalt suurem, kui ülejäänud
Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.
Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM
siis kui kiiresti suudab kontroller küsitud andmed kõvakettalt üles leida. Mida suurem on pöörlemiskiirus, seda kiiremini soovitav info kätte saadakse. Pöörlemiskiirus ei ole siiski kuigi objektiivne näitaja, kuna andmete kättesaadavus sõltub veel näiteks andmete tihedusest.
*Andmete tihedus. Mida tihedamalt andmed kettale paigutatakse, seda rohkem neid sinna mahub. Lisaks sellele mõjutab andmete tihedus ka kiirust. Kõvaketta igal pöördel saab lugemispea rohkem andmed korraga. Niisiis kui kahel kõvakettal on võrdsed kiirused, kuid ühel on andmed tihedamalt, siis parem onkindasti see, millel on andmed tihedamalt paigutatud.
*Kõvaketta vahemälu (cache). Mida rohkem on kõvakettal vahemälu, seda parem.
---- ===Miks väline kõvaketas?=== [[Pilt:Toshiba 1 TB External USB Hard Drive.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas, 1TB]]Põhjuseid, miks väliseid kõvakettaid kasutatakse arvutisiseste kõrval, on mitmeid.
talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada.
. - ; i i+1: si si+1; meediaserveri Pöördumislatentsus andmeotsigust ja salvestus/lugemispea - - - Eout, ümberpaigutamisest tulenev viide. (vähendamise võimalused: Sisu jaoks peab olema üks serverisisene sisuloend; eraldi iga . ,
Mälupuhvri suurus on tavaliselt 2, 8 või 16 MB (tulevikus kindlasti ka suurem). Optilised mäluseadmed Kõige levinumad optilised mäluseadmed on kindlasti CD ja DVD seadmed. Nii CD kui DVD ehitus meenutab vinüülplaati- andmed kirjutatakse meediale spiraalina. Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika- ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD-kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CD-R on meedia,
lugemine võib olla isegi 60% aeglasem. Kahjuks algabki CD-del info plaadi keskosast. CLV (Constant Linear Velocity) - Väiksema kiirusega CD-ROM lugejates on pöörlemiskiirus muutuv ja seda väiksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot ühele täistiirule mahub. Nii saavutatakse püsiv info ülekandekiirus, mis näiteks heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Suurematel pöörlemiskiirustel on CAV eelistatum, sest muidu peaks lugemispea uude kohta liigutamisel ootama veel plaadi pöörlemise stabiliseerumist (s.t oleks raske pidurdada ketast, mis teeb 12 936 pööret minutis (RPM) kiirusele 5040 ja siis jälle vajadusel kiirendada). Seega on üldine "jõudlus" nt. 24 kordsel CLV seadmel parem, kui 24 kordesel CAV-il. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva
Need disketid mahutavad kas 720 KB (DD - Double Density) või 1,44 MB (HD - High Density) infot. (3 ½ HD diskettidel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ disketil -Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Disketiseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö seadmega. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see vormindada. Kui diskett on vormindatud topelt tihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv vormindamine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes. Enamikel disketiseadmetel
kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. OPTILISED MÄLUSEADMED Kõige levinumad optilised mäluseadmed on kindlasti CD ja DVD seadmed. Nii CD kui DVD ehitus meenutab vinüülplaati andmed kirjutatakse meediale spiraalina. Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aeglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CDR on meedia, kuhu saab kirjutada
Tehnoloogilistel põhjustel loeb ja kirjutab pea terve bloki korraga - see on füüsiliselt paljudel kõvaketastel 512 B. *Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugemise puhul lugemispea all registreeritakse pingehüppeid, mis on tingitud üleminekutest 0'ist 1'te ja vastupidi. *Kõvaketas pöörleb umbes 3600...15000 RPM ning tema tõrgeteta tööajaks loetakse 200000....500000 tundi. *Kui pea peaks puudutama magnetmaterjali, on magnetmaterjal rikutud. Moodsatel kõvaketastel on peal kondensaatorid, mis võimaldavad kõvaketast vooluga toita senikaua, kuni lugemispea ketta kohalt ära tõstetakse. Magnetlintseadmed: Lint pressitakse lugemis/kirjutamispea vastu
induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD: Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Internal Transfer Rate lugemispeast andmete liikumise kiirus kontrollerile Burst TR liidese ülekande kiirus Sustained (pidev) TR keskmine kiirus CPU ja Drive'ide vahel Access time = seek time + latency seek time lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint Enchanced IDE 16,6MB/s, max 4Drives Mean Time Bw Failures ~200 000 .. 500 000 h Constant Linear Velocity Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse
induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD: Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Internal Transfer Rate lugemispeast andmete liikumise kiirus kontrollerile Burst TR liidese ülekande kiirus Sustained (pidev) TR keskmine kiirus CPU ja Drive'ide vahel Access time = seek time + latency seek time lugemispea õigele rajale jõudmise aeg latency varjatud otsimisaeg.. kui kaua läheb HDD-l ketta pööramiseks õigele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint Enchanced IDE 16,6MB/s, max 4Drives Mean Time Bw Failures ~200 000 .. 500 000 h Constant Linear Velocity Constant Angular Velocity Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse
Neid seadmeid iseloomustab andmete salvestusmaht ja andmevahetuse kiirus, mis võib erineda lugemisel ja kirjutamisel. Kiirust mõõdetakse kordades baasühikust. Magnetiline salvestustehnoloogia on kasutusel kõvaketastel - HDD (Hard Disk Drive). Kõvakettal kasutatakse andmete salvestamisel pöörlevat magnetplaati, mille kohal paikneb lugemis/kirjutamis pea. Suurim viivitus on seotud lugemispea juhtimisega kõvakettal soovitud sektorini. Viivitus on seda väiksem, mida suurem on ketta pöörlemise kiirus RPM (Revolutions Per Minute). Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. Nende seadmete suureks eeliseks on liikuvate osade puudumine ja suurepärane pöördusaeg suvalises
programm ja vastupidi. T: Turingi masina jaoks leidub registermasina programm. Selleks paneme TM ja tema lindil oleva sisendi registritesse, kasutades olekute ja tähtede indekseid koodina 0|…|0 (konteksti järgi saame hiljem aru, kas on olek v täht). t+1 on L ja t+2 on R. Kirjutame TM üleminekufunktsioonid koodina tabelisse. Nüüd kirjutame tabeli registermällu (igale lahtrile 1 register) ja lisame 7 abiregistrit: hetkeolek, lugemispea asukoht, loetud täht, kirjutatud täht/L/R, vahetulemused, tähtede arv t. Registermasin lõpetab töö, kui TM jõuab lõppolekusse. Registrites Rx… on y=TM(x) kood. 17 Turingi masina kodeerimine. Algoritmiliselt mittelahenduvad ülesanded. Church-Turingi tees. Turingi masinat saab esitada ka programmina: kirjutada järjest hetkeolek, sisend ja jrg olek: q0aq1aR Olgu Turingi masina programm P = x1…xn ning Turingi masina lindi tähestik Σ={ a0,..,at }. Turingi masina
Kui tegu on kahepoolse ja kahekihilise plaadiga (kokku neli andmekihti) saavutatakse kogumaht 17 G, mis on -25 korda suurem kui CD- ROM-il. Miks ei ole kahekihiline ketas täpselt poole mahukam kui ühekihiline? Sest alumine kiht tuleb kirjutada natuke suuremate süvenditena ning seetõttu kaotame mahus. Huvitav on veel see, et kõigepealt loetakse alumine kiht seest väljapoole (nagu CD), siis ülemine kiht väljast sissepoole. Seda sellepärast, et vältida lugemispea liigutamisest ja ketta pöörlemiskiiruse muutmisest tulenevaid asjatuid pause filmides. Kahepoolsete ketaste miinuseks on ajamite keerukus ning kallidus, ka on kahepoolsed kettad õrnemad, kuna andmed on mõlemal plaadipoolel ning kaitsekihid õhemad. Kettad on ka visuaalselt erinevad. Need, mille mõlemal poolel on inffi (10 ja 18), omavad avause ümber värvilist riba, millel kirjas diski nimi ja pisut muudki.
) ühenduvad arvutikor- pusega enamasti USB, FireWire vmt. pordi kaudu. Levinumad salvestusseadmed on järgmised. 20 Kõvakettaseade (HDD33 ). Kõvaketta sisemuses on mitu magnet- pinnaga ketast, mille kohal ja all liuglevad lugemis-kirjutuspead. Ke- taste pind on jaotatud radadeks ja rajad omakorda sektoriteks. Kogu konstruktsioon asetseb kinnises tolmuvabas keskkonnas (üks tolmu- tera on mitu korda suurem kui lugemispea ja ketta vaheline ruum). Kõvakettad kardavad ka põrutust ja ülekuumenemist. Tänapäeva kõvaketaste mahud algavad 100 gigabaidist. Foto 38. Kõvaketta- seade seestpoolt 34 Disketiseade (FDD ) ehk ümbrikkettaseade on jäänuk
22. Turingi masin ja registermasin. Lahenduvad ja genereeritavad hulgad. Turingi masin on struktuur, käsitlemaks kontekstist sõltuvate ja kitsendusteta fraasistruktuuri grammatikate süntaksanalüüsi. Selle lahendusvust. See on üleüldine arvuti mudel, millega eelkõige analüüsitakse lahenduvust. Lõpmatu lint diskreetsete pesadega. Lugemis-kirjutamispea. Lõplik hulk olekuid. Programm käskude hulk. Käsk lindilt lugemine, siirdumine uude olekusse koos lugemispea liigutamise / kirjutamisega. Üks algolek, üks või mitu lõppolekut. Masin A realiseerib funktsiooni f, kui enne töö algust on lindil x ja pärast töö lõppu y = f(x). Iga efektiivselt arvutatava funktsiooni võib realiseerida Turingi masinal. Lint on mitte kasuliku info seisukohalt täidetud 'tühikutega'. Turingi masina math definitsioon: T. masin on viisik A = (At,Q,p,q0,Qf) At lindi tähestik, sisladab tühikut Q lõplik hulk olekuid
Need kettad mahutavad kas 720 KB (DD) või 1,44 MB (HD) infot. (3 ½ HD ketastel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ kettal-Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Kettaseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö kettaga. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see formateerida. Kui diskett on formateeritud topelttihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv formateerimine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes. Enamikel disketiseadmetel on kaks
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada
Mullmälu (Bubble) Pehme ketas (Floppy) Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist. Siin on toodud vaid mõned mõisted. Pöörlemiskiirus: Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus: Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmiselt. Keskmine päringu kiirus (access time) = Keskmine otsimisaeg (seek time) + varjatud otsimisaeg (latency) Otsimisaeg (seek time) näitab kaua võtab lugeja peal aega, et jõuda õigele rajale (tavaliselt 10 ja 15 millisekundit)
40 o Mullmälu (Bubble) o Pehme ketas (Floppy) o Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist. Siin on toodud vaid mõned mõisted. Pöörlemiskiirus: Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus: Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmiselt. Keskmine päringu kiirus (access time) = Keskmine otsimisaeg (seek time) + varjatud otsimisaeg (latency) Otsimisaeg (seek time) näitab kaua võtab lugeja peal aega, et jõuda õigele rajale (tavaliselt 10 ja 15 millisekundit).
See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. Mullmälu (Bubble) Pehme ketas (Floppy) Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist. Siin on toodud vaid mõned mõisted. Pöörlemiskiirus: Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus: Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmiselt. Keskmine päringu kiirus (access time) = Keskmine otsimisaeg (seek time) + varjatud otsimisaeg (latency) Otsimisaeg (seek time) näitab kaua võtab lugeja peal aega, et jõuda õigele rajale
vastavalt ketta voolu polaarsusele. Kui pea läheb üle magnetiseeritud ala, indutseeritakse peas positiivne või negatiivne vool, tehes võimalikuks eelnevalt salvestatud bittide lugemine. Kõvaketas (HDD) Kõvaketta pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus. Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmisel. Otsimisaeg (seek time) näitab kaua võtab lugeja peal aega, et jõuda õigele rajale (tavaliselt 10 ja 15 millisekundit). Varjatud otsimisaeg (latency) näitab, kaua võtab kõvakettal aeg, et pöörata plaate nii, et pea
ROM seadmed seadmed, kõvakettad, disketi seadmed seadmed kõvaketas Pöörlemiskiirus Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus. Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmisel. Keskmine päringu kiirus (access time) = Keskmine otsimisaeg (seek time) + varjatud otsimisaeg (latency) Otsimisaeg (seek time) näitab kaua võtab lugeja peal aega, et jõuda õigele rajale (tavaliselt 10 ja 15 millisekundit).
annaabi.ee 
