Ludwig van Beethoven (0)

Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoveni esimesed aastad möödusid küllaltki jõukas 
perekonnas, ehkki tema isa Johanni õukonnatenori töökoht oli tagasihoidlik 
ning ellusuhtumine kergemeelne.
Ludwigi ema oli majateenija ja koka tütar. Perekonna majandusliku edu aluseks olid Ludwigi vanaisa Lodewijk van 
Beethoveni rahalised toetused. Pärast Lodewijki surma 1773. aastal tekkisid perekonnas aga tõsised 
raskused: Johanni madalat palka ja kõrtsiskäimiskirge ei korvanud ka 
Lodewijki vara mahamüümine. Ludwigi vanemad: Johann van Beethoven ja Maria Magdalena  Keverich Ludwig van Beethoveni lapsepõlv ei olnud kerge: teda kasvatasid 
teenijatüdrukud, sest ema tervis oli kehv. Samuti pidi viimane tegelema 
Ludwigi väiksemate vendadega. Ludwig paistis lapsepõlves silma oma kinnisuse ja keskendatuse poolest, 
samas tunti ka tema tulist kiindumist inimestesse, kirglikku suhtumist 
ümbritseva elu sündmustesse ning tema huumorimeelt ja tihtiesinevat naeru.
Beethoven õppis kohalikus algkoolis, kust pidi aga 10-aastaselt rahapuudusel 
lahkuma ega saanudki rohkem formaalset üldharidust.


See-eest täiendas ta end ise: ta luges palju, õppis koos enamarenenud 
kaaslastega, õppis selgeks ladina, prantsuse ja itaalia keele ning tõlkis ladina 
keelest Cicero kõnesid. Beethoveni esimene muusikaõpetaja oli tema isa, kes õpetas talle viiuli- ja 
klaverimängu.  Johann Beethoven tahtis oma pojast teha Mozarti-sarnast imelast, 
seejuures läks ta mõnikord ka üle piiri. Näiteks esitles ta 1778. aastal 
toimunud kontserdil, kus 7-aastane Beethoven mängis klaverit, teda kui 6-
aastast. Samuti pani Johann oma poja juba nelja-aastasena lukustatud tuppa tundide 
kaupa viiulit või klaverit harjutama. Beethovenil oli lapsepõlves järgemööda mitu õpetajat, kellega jäi koostöö 
lühikeseks.  Esimene õpetaja pärast isa oli eakas õukonnaorganist Gilles van den Eeden,
kelle juures sai 8-aastane Beethoven õppida tasuta. Nendest tundidest on teada vaid asjaolu, et Eeden pidi Beethovenit sundima 
käsi ja keha rahulikult hoidma.  Järgmine õpetaja oli draama- ja ooperinäitleja, oboe- ja flöödimängija, 
skandaalne Tobias Pfeiffer. Pfeiffer oli Johann Beethoveni joomakaaslane, kes unustas tihtipeale kõrtsis 
olles Ludwigi muusikatunnid ära.


 Kui see öösel meelde tuli, äratas ta Ludwigi üles ning pani ta poolunise ja 
nutvana klavessiini taha istuma. Need tunnid kestsid mõnikord hommikuni. Orelimängu õpetasid 
Beethovenile kaks munka: kõigepealt Willibald Koch ja siis keegi 
Hanzmann. Neist esimene viis Beethoveni orelimängu nii kõrgele tasemele, 
et poiss võis asendada oma õpetajat kirikus.
Juba lapsepõlves tekkis Beethovenil lai tutvusringkond, kui tema isa 
külastasid mitmed õukonnamuusikud. Beethoveni silmaring laienes tänu lugemiskirele, samuti kuulis ta palju 
kaasaegsete heliloojate, seal hulgas Haydni, Mozarti ja Carl Philipp 
Emanuel Bachi muusikat. Beethoven matkas isaga palju Bonni ümbruses, külastades sealseid asulaid ja
losse.
1782. aastal hakkas Beethoven 
õppima kontrapunkti ja generaalbassi kunsti Christian Gottlob Neefe juures, 
kes oli Bonni rahvusliku teatri muusikajuht.
Tänu temale sai Beethoven külastada teatrit süstemaatiliselt ning isegi 
töötada seal.


Beethoveni komponeerimislaadi iseloomustab eelkõige teoste pikk 
valmimisaeg. Seda ei põhjustanud aga helilooja aeglane tööviis, vaid asjaolu, et tal oli 
korraga käsil mitu suurt teost.  Samuti oli tal kombeks oma teoseid viimse detailini lihvida.
Tema helikeel varieerub küll eri teostes, kuid üsna sagedasti on see 
pateetiline ja heroiline, mistõttu peetakse neid kahte märksõna väga 
beethovenlikuks.
Sellised teosed on näiteks tema enimmängitavad sümfooniad: kolmas, viies, 
seitsmes ja üheksas.
Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. 
Veelgi enam: mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta 
klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel akadeemial 
Beethoveni lehepööraja ning suureks imestuseks nägi ta pärast järjekordset 
lehekeeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja 
pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esiettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid 
ning kadentsideta klaveripartii. Klaverikontsertide partituurid kirjastati alles 
19. sajandi keskpaigas. Beethoveni looming juhatab muusikaajaloos sisse 19. sajandi.


Ta oli peamiseks eeskujuks paljudele romantismiajastu heliloojatele ning 
mitmed žanrid, eelkõige sümfoonia ja sonaat, lähtuvad 19. sajandi lõpuni 
tema teostest.  Samas jääb tema muusika klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud 
vormistruktuuri raamidesse. Elu lõpus kirjutas ta muusikat, mida on peetud üleminekuks romantismile. 
Samas oli tema hiline looming kaasaegsete jaoks juba vananenud ja liiga 
konservatiivne.
Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka 
tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa 
Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Orkestriteosed:
• 1. sümfoonia, C-Duur op 21 • 2. sümfoonia, D-Duur op 36 • 3. sümfoonia, Es-Duur – "Eroica" • 4. sümfoonia, B-Duur • 5. sümfoonia    , c-moll – "Saatusesümfoonia" op 67 6. sümfoonia, F-Duur – "Pastoraalne" • 7. sümfoonia, A-Duur • 8. sümfoonia, F-Duur • 9. sümfoonia, d-moll • 7 instrumentaalkontserti


• 32 klaverisonaati, neist tuntuimad: • Klaverisonaat nr 8, c-moll – "Pateetiline" • Klaverisonaat nr 14, cis-moll – "Kuupaistesonaat" • Klaverisonaat nr 21, C-duur – "Waldstein" • Klaverisonaat nr 23, f-moll – "Appassionata" Beethoveni matused, kuhu kogunes kakskümmend tuhat inimest, toimusid 
29. märtsil. Sel päeval olid leina märgiks suletud kõik Viini koolid. 3. aprillil kanti Beethoveni mälestuseks ette W. A. Mozarti "Reekviem".
Sama aasta suvel müüdi oksjonil maha kogu Beethoveni vara. Muu hulgas müüdi ära ka helilooja käsikirjad, mis leidsid uued omanikud 
väga odavate hindade eest. Näiteks 5. sümfoonia partituur müüdi ära kuue 
floriini eest. Beethoveni viimasest korterist sai paari kuu jooksul 
suveniiriküttide läbikäiguhoov.

Document Outline

• Orkestriteosed: