Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Siis esitati klavessiinil ja puhkpillil zink üks tantsulugu
Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Seejärel rääkis Liina barokiaegsest moest - juustevärvimisest ning riietest. Riided olid sel ajal
KLAVESSIIN KLAVESSIIN On muusikainstrument, mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga. KLAVESSIIN KÕRGAEG JA TÄNAPÄEV Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. sajandil). Nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. - Eelistatakse klaverit. Tänapäeval kasutatakse klavessiini vanamuusika esitamisel. KÕLA Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. MUUSIKA KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Klavessiin http://muusika8b
Paraku selgub varsti, et pulmadeks on Aksel võtnud suure pangalaenu, mille tagasimaksmine tähendab, et neil tuleb elada peost suhu. Ämm ja äi kohtlevad miniat hoolimatult, mispeale Minna otsustab kolida kaugesse metsatallu, kus noorel perel tuleb kõik algusest peale üles ehitada. Elu laabub kitsikusest hoolimata, sünnivad lapsed, jätkub rõõmu ja üksmeelt, kuigi kõigis tõsisemates asjades tuleb Minnal loota iseendale. Talle piisab Aksli armastusest, rõõmsast meelest ja pillist. Kuid Ukuaru ürgse maailmamudeli lööb vankuma uus aeg ja uus võim. Kusagil käib juba sõda, mis viib Aksli kodunt. Üksnes silmaallikas teab, kas mineviku valikud olid ikka õiged; mis tulevik toob, on üldse teadmata.
ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat. Mõtlemata seejuures, et kõik pillid on tehtud erinevast puust ja neil mängitud muusikat, mis jätnud jälje ka pilli kõlale. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, näinud päevast päeva vaid kalke ja varandusel baseeruvaid inimsuhete keeriseid. Pealinna seltskonna kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine oli hävitanud tema usu armastusse.
Kitarri eelkäijad Ühed varajasemad kitarri sarnased keelpillid olid kausjas harf (pildil) ja tanburid. Harfid pärinevad Sumerist, Babülooniast ja Egiptusest. Vanim kitarrisarnane säilinud instrument U 3500 a vana pill, mis kuulus ühele Egiptuse lauljale. Sellel oli 3 keelt ja seedripuust tehtud kõlakast. Pill asub hetkel Kairos Arheoloogia muusemis 16. ja 17. sajand · Esimestel kitarridel oli 3-4 paari keeli · Ilmselt sai alguse Hispaaniast 16.saj pillist nimega vihuela · 16. ja 17. sajandil sai populaarseks ka teistes Euroopa riikides, kuna lisati 5. paar keeli 18. ja 19. sajand · 18. sajandil sai oma tänapäevase vormi, kui eemaldati teine paar keeli · 19. sajandil tehti erinevaid muutusi kitarri kuju suhtes ning kitarri kuju hakkas muutuma tänapäevaseks Elektrikitarr · 1931.a tutvustati esimest elektrikitarri ''Praelabidas'' (The Frying Pan) · 1940-ndatel hakkasid levima
Kitarriorkestrit juhendas õpetaja Toomas Tang ja klaveriansamblit õpetaja Maaja Jalakas. Lauljana astus lavale Aale Lember õpetaja Kairit Sepa lauluklassist. Muusikapalade vahel loeta ka mingeid luuletusi. Minu jaoks kontserdi üheks huvi pakkuvamaks osaks olid orelipalad. Ise igapäevaselt sellise muusika austaja ei ole ja kui aus olla siis vist polegi varem orelit niimoodi lives kuulanud. Seepärast olin isegi üllatunud, milliseid helisid sellest pillist välja võluda annab. Samuti kõlas puhkpilliorkester üsna huvitavalt. Veel meeldisid väga vanamuusikaansambel Rondo esitatud keskaegsed palad ja kitarriorkestri poolt ette kantud jõululood. Nagu juba mainisin siis seda sorti muusikaga ma eriti kokku ei puutu, aga vahelduseks oli täitsa mõnus kuulata ja nautida. Jäin saadud muusikalise elamusega täitsa rahule. Priidu Saart 10b
Vali, mida õpetad (tegevus, reegel, asi, nähtus vm) Muusika instrumentide heli kuulamine ja käsitlemine Leia teema, mõtle, kuidas tekitad huvi ja motiveerid last õppima Muusika instrumendid tuua kohale, et neid saaks puudutada ja heli kuulata Kuidas seda erinevate meelte, võimaluste ja tegevuste abil saaksid selgitada Iga pilli kohta on helipala näide, seega laps saab ise proovida kas teeb sarnast heli Kas saad lisada emotsiooni? Lapsele võib tekitada see positiivsust ning olenevalt pillist ja helist saab välja tuua erinevaid emotsioone Millist ja kuidas laps praktilist tegevust teeb (tegevus kinnistab õpitut) Mis peaks olema tulemus? Laps saab valida endale sobiva pilli ning siis edasi arendada mänguoskust Milles ja kuidas tunnustada last? Pillide käsitlemises ja heli eristades, kiitusega
Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille
Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. saj.) Tänapäeval kasutatakse seda instrumenti tihtipeale vanamuusika esitamisel. Klavessiin kui barokiajastu instrument seostub mõistagi kõigepealt vanamuusikaga ning nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. Mitte sellepärast, et see instrument oleks paari viimase sajandi jooksul midagi oma "usaldusväärsusest" kaotanud, vaid arvatavalt seetõttu, et spetsiifilisi klavessiine nagu ka häid klavessiinimängijaid näeb tänapäeval võrdlemisi harva. Klaver on klavessiini lihtsalt nii otsustavalt välja tõrjunud, et isegi J. S. Bachi klavessiinisüite esitatakse kontsertidel enamjaolt tiibklaveril. Klavikord on Euroopa klahvpill
lähenemas ja olles meeleheitel palus nümf jõejumalalt ,et ta päästaks ta selle jubeda eluka käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga juhtunud ja ta ei tahtnud temast alles jäänut lihtsalt minema visata. Paan nägi kuidas tuul seda läbides meloodiat tekkitas. Seda nähes Paan lõikas pilliroo tükkideks nii ,et iga jupp oli eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud sellega sugugi rahul ja esitas Apollonile väljakutse. Võistlus toimus Tmolose mäel, kus Midas oli kuningas. Kohtunikuks võeti Tmolos, aga Midas kutsuti ka kuulama. Võistlust alustas Paan. Tema muusika lummas kõiki. Nüüd oli Apolloni kord. Kuid tema noodid lummasid rohkem. Kui Apollon oli lõpetanud valis Tmolos kõhklemata võitjaks Apolloni.
nukra, kuid helge ja mõtlikuna. Pärdi otsingud olid olnud edukad ja tintinnanbulist (ladina keeles kellukesed) kujunes tema stiil. Astmeliselt liikuv meloodiahääl ja kolmkõla moodustavad haarava, minimalistliku ja staatilise terviku. Pärt lihtsustab heli, tahab esile tuua vaid oluliseima. Tema sõnul peab muusika eksisteerima iseenesest ja iseenda pärast, selles peab olema salapära ja sõltumatust konkreetsest pillist; muusika väärtust ei määra üksnes helivärv. Tintinnabuli-stiilis on suurem osa Pärdi järgnevast loomingust, ühe aastaga (1977) andis ta välja koguni 13 selles stiilis teost, tuntuimad ,,Tabula rasa" ja ,,Frates". ,,Frates" tsello ja klaveriga, mida kasutati filmis ,,There Will Be Blood" on justkui kaks ühes teos, mis algab kiirelt ja agressiivselt, ennustades justkui midagi halba, jätkub vaikselt ja rahulikult, hakates ühel hetkel kõlama lootusrikkana, et siis jälle tumeneda
Kustas oli 6 aastat merel ja reisimas (käis Ameerikas) enne koju tulekut. Ta oli pillimees (Ameerikast ostis omale bajaani). ,,Jõi pühapäeva õhtuti viina ja lärmas pisut külaväljal, kuid tuli ööseks kodusse. Tema kohta öeldi küll, et on sama pujään, mis oli." (lk 41) ,,Napsivõtjana läks, suuremana tuli tagasi," arvasid külanaised, ja need, kelledel olid meheleminejad tütred, kehitasid õlgu, et Tuisu Kustas tea? ...Ainult pillist ja ta oma ema kiitmisest tundus neilegi olevat nagu vähe.(lk 44) Ta tundis end vabana, võib teha mida tahab, selline üksik rändaja. ,, Ja nüüdki, vaiksel päeval või vastutuulega, kui laev ei pääsenud paigast, mõtles jälle võõraist maist, sest see oli tema tee. Abielu, kodu, lapsed noh, see on juba venna asi. Tema, pill ja maailmamered küll nad kolmekesi elavad ka niisama hästi kui teised oma abieludes, mis ka polnud alati päris rahulikud ja vaiksed
Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven Millises füüsilises seisundis kirjutas Beethoven oma viimased teosed? Kurdina Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla. Nimeta mõned Beethoveni peateosed (sümfooniad) ja selgita, miks need on erilised. 3. sümfoonia - Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. 5. sümfoonia - Beethoveni lemmiksümfoonia, parim näide teose temaatilisest terviklikkusest. 9. sümfoonia - Beethoveni elutöö kokkuvõtteks
(põhimõtteliselt analoogne tabel nagu seal pildil oleval rätikul). Seda tabelit pole kindlasti vaja lisada pillidele, mida kasutavad kohalikud, see on pigem turistide jaoks. Pilli alumine osa ehk kõlakast – kausja kujuga puu, mille sisse on puuritud umbes kümmekond väikest auku. Kõlakasti katavad kalasoomused. Kõlakasti sisse on pandud ka nael, mille küljest hakkavad jooksma kaks keelt. Keelte ja kõlakasti vahele on pandud väike puutükk, hoidmaks keeli pillist eemal. Üks keel koosneb umbes kümnest peenikesest pinguletõmmatud tamiilist. Need tamiilid olid omavahel ühtseks tehtud mingisuguse musta ainega, mis nad just kui kokku liimis, kuid mängides see aine pudiseb ning keelte haakuvus halveneb. Kokku on minu pillil kaks keelt, mida saab üleval pilli kaela küljes olevatest häälestusnuppudest pinguldada või lödvestada. Tegemist on väga õrga ning kergesti puruneva pilliga
elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal sonaadid. Helilooja kirjutas neid kogu elu jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla. Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.
................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Ühed tüüpilisemad dzässpillid on saksofon, klarnet ja tromboon. Mina otsustasin oma referaadi teha tromboonist, sest ma tean sellest pillist suhteliselt vähe ning mulle on alati trombooni kummaline välimus huvi pakkunud. Seoses referaadi kirjutamisega avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu. 3 TROMBOONI EHITUS Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil on kausshuulik, pikk silinderjas umbes kolme meetri pikkune toru ning lehterots.
kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka ,,kitaharast" nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril on 6 keelt, millest ülemised 3 valmistatakse nailoist ja alumised 3 nailoniga põimitud traadist. Antud teema valisin, et saada rohkem teada pillist, mida mängin; leida vastused küsimustele, et miks on kitarr kujunenud just selliseks nagu ta on; kui vana ta on; millised olid ta eelkäijad. Referaadis vaatleme kõigepealt kitarri arengut ja seejärel tema tänapäevast kuju. 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke ,,Legend räägib, et kitarr avastati, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid," kirjutas Mätlik
kohta kirikumuusikal, orel lõhuti kirikust vahel isegi välja). Seetõttu ei vajanud õukond üldse kirikumuusikat, Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast: Köthenis kirjutas Bach suure osa oma: klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele(näit. süidid sooloviiulile), teosed kammeransamblitele (paarist pillist koosnev seltskond), samuti palju kontserte (meeldetuletus- kontsert on teos ühele või kahele pillile, mis mängivad orkestri saatel, kontserdis on 3 osa: kiire, aegl. ,kiire) ja ilmalikke kantaate (meeldetuletus-kantaat on mitmeosaline teos koorile, orkestrile ja mõnele solistile). Vürst hindas Bachi väga ja lasi oma kapellmeistril end alati reisidel saata. 1720.aastal, kui Bach ühelt taoliselt reisilt naasis, leidis ta oma abikaasa juba maetuna
tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri ja orelimängus esimesed juhendid. Uue maailma avastamisrõõm oli niivõrd suur, et noor muusik pillist isegi öösiti loobuda ei raatsinud, oma klimberdamisega naabruses elunevate sandarmite und häiris ning seadusmeeste hirmsate ähvarduste osaliseks sai. Kõlakombinatsioonide leidmine tõi erutust ja ahastustki, kui eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks". Kord olevat meeleheide ja raevuhoog tabanud last niivõrd tugevalt, et ta haamriga klaviatuuri tagudes pilli lõplikult ära rikkus. Ent ka siin leidus abimees. Kohalik
Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses
Viiul oli üks selle ajastu lemmikpille. (Cremona kuulsate viiulimeistrite Amati ja Stradivari käe all kujunes välja viiuli kuju. Nende loodud pillid on tänaseni ülimalt hinnas, kuid nende kauni kõla saladust ei ole tänaseni avastatud.) Klahvpillidest olid kõige enam kasutuses klavessiin ja orel. Tüüpiliseks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid üks või kaks meloodiapilli ja generaalbass (basso countinua), mis omakorda koosnes vähemalt kahest pillist. Trio ei tähendanud mitte pillide vaid partiide arvu, sest pille pidi selles koosseisus olema vähemalt neli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe või flööt, ühe harmooniapillina kasutati sageli klavessiini. Samal põhimõttel pandi kokku ka suuremaid koosseise, pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele. Kujunes välja barokkorkester, mis levis kogu Euroopas. Instrumentaalmuusikasse tulid iseseisvad muusikažanrid. Instrumentaalkontsert
iiveldus, oksendamine, kõrge vererõhk või rindade tundlikkus. *Ei kaitse suguhaiguste eest *Harva võivad olla tõsised tagajärjed : trombid , südamerabandused , südameatakid . Need riskid on suuremad üle 35a naistel ja suitsetajatel. Depo Provera Tõhusus: Altvedamis võimalus 1-5% NB!Võib esile kutsuda abordi kui munarakk on siiski viljastunud. Ülevaade: Depo-Provera on progestiini süstid , mida teeb arst iga kolme kuu tagant. Kuigi ta on Norplantist , Depo-Proverast ja mini-pillist väheke erinev progestin , toimib ta sama moodi. Depo-Provera takistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist munarakuni. Ei sisalda estrogeni. Plussid: *Üks tõhusamaid rasedusvastaseid vahendeid *Ei ole estrogeniga seotud kõrvalmõjusi *Üks süst iga kolme kuu tagant Miinused: *Ei kaitse suguhaiguste eest *Võib esile tuua abordi *Ei ole hea valik , kui soovite lähi-tulevikus rasestuda.Võib kuluda 9-24 kuud , et saaksite peale süstide lõpetamist rasestuda.
valmistatud kilpkonna kilbist ja kaetud pealt nahaga, millel oli 6 kõlaava. Mõnikord oli 32 cm pikkuse pillikaela otsa nikerdatud hane- või pistrikupea. Neid mängiti lipitsaga. Pika kaelaga lauto ilmus Kreekasse 4. sajandil eKr, sealt levis see Etruuriasse ja Roomasse. 5 sajandil pKr mängiti pika kaelaga lautot Bütsansis ja Liibüas, Indiasse jõudis see alles 10. sajandil. Läänelik lauto oli otseselt kujunenud araabia ud'ist, lühikese kaela ja 4 keelega pillist, mida mängiti lipitsaga. Ud ilmus mekasse 6. sajandil. See oli häälestatud kvartidesse ning seda täiustati 5.-nda ning seejärel 6.-nda keelega. Udi tõid Euroopasse maurid Hispaania vallutamise ajal (711 1492 begin_of_the_skype_highlighting 711 1492 end_of_the_skype_highlighting), kuid teistesse Euroopa riikidesse ei jõudnud see enne 13. sajandit. Keskaegne lauto oli meloodiline muusikariist, mida mängiti hanesulest lipitsaga. Sellega sai mängida
altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri ja orelimängus esimesed juhendid. Uue maailma avastamisrõõm oli niivõrd suur, et noor muusik pillist isegi öösiti loobuda ei raatsinud, oma klimberdamisega naabruses elunevate sandarmite und häiris ning seadusmeeste hirmsate ähvarduste osaliseks sai. Kõlakombinatsioonide leidmine tõi erutust ja ahastustki, kui eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks". Kord olevat meeleheide ja raevuhoog tabanud last niivõrd tugevalt, et ta haamriga klaviatuuri tagudes pilli lõplikult ära rikkus. Ent ka siin leidus abimees
hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, parkinsonismi, viirusnakkuste vastu). Ravi ja arsti-patsiendi suhetekompleks muutub sel pinnal pingevabamaks ning meditsiini positiivne retseptsioon kindlasti areneb. Halb on aga asja juures see, et inimeste käitumine (nt seksuaalkäitumine) muutub riskeerivamaks, sest loodetakse (näiteks) abi nii antibiootikumidest või e-pillist (rasedusvastasest vahendist). Isikliku heaolu ootus tervisekultus, milline seotud noorusekultuse ja teatavate esteetiliste stereotüüpidega toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid, aga ka body-building'uga seotud hormoonpreparaadid ning plastilise kirurgia. 20. sajandil on kombeks rääkida vastuoludest meditsiinis ja tervishoius ühelt poolt
annaabi.ee 
