liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
verevarustuses. 16. Milline elund on organismi füüsilise töö ajal kõige rohkem varustatud verega? Lihased 17. Milline elund on organismi puhkeseisundi ajal kõige rohkem varustatud verega? Maks 18. Miks suureneb skeletilihaste verega varustatus füüsilise töö ajal? 19. Miks ei ole füüsilise töö ajal kasulik süüa? 20. Miks põhjustab madal hemoglobiinisisaldus väsimust? Raua vaegus on neil, kes söövad vähe lihatooteid. Ateroskleroos – veresoonte lubjastumine. Hüpertoonia - Kõrge vererõhk Isheemiatõbi - südamelihase verevarustuse vähenemine
V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud
libedad, välistades nendele LDL-kübemete kleepumise. HDL-kolesterooli tase peaks olema veres vähemalt 1,1 mmol/l. Väikese tihedusega kolesterooli ehk LDL-kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre, kleepudes kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena veresoonte seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. Tagajärjeks on veresoonte lubjastumine, põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumine, tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterooli sisaldus peab veres jääma alla 2,6 mmol/l. Kolesterooli taset on võimalik hoida normaal seisus tervisliku toitumise ja küllaldase liikumisega.Aastate jooksul võib inimene viia organismi liiga palju rasva ja kolesterooli,selle pärast tulekski toituda tervislikult ja piisavalt liikuda.Kolesterooli normaal seisus hoidmiseks tuleb muuta eluviisi ja
Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad
I faas (0,1sek) Puhkavad Töötavad Avatud Suletud Vatsakestesse II faas (0,3sek) Töötavad Puhkavad Suletud Avatud Aorti või kopsuarterisse III faas (0,4sek) Puhkavad Puhkavad Suletud Suletud Kodadesse 11. Ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine on veresoonkonna levinud haigus. Selgita selle haiguse olemust. Millest võib tekkida? Kuidas seda ära hoida? Arterite seintele ladestuvad lubjasoolad, rasvajäägid → läbimõõt ahaneb => veresoonte lõhkemisoht Põhjused: Liigrasvane toit Nikotiin ja alkohol Vähene liikumine 12. Tunnused, mis iseloomustavad kapillaare: Seal toimub hapniku ja toitainete vahetus Suurem vererõhk kui veenides Ühekihiline epiteelikiht
kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1 Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem! 17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus. 18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed
Vastus: Kui inimene treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. Oluline on korrapäraselt ja rahulikult treenida, vaja on just väiksema intensiivsusega pikaajalist koormust. Liiga sageli, liiga pikalt või liiga intensiivselt treenimine põhjustab aga südame ülekoormust. 7. Südame ja veresoonkonna tervishoid. Kuidas vältida infarkti ja ateroskleroosi? Vastus: Ateroskleroos- veresoonte lubjastumine Suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Ei tohiks suitsetada, tuleb hästi toituda ning kaalu jälgida ja tuleb olla kehaliselt aktiivne. 8. Vere ülesanded Vastus: Vere kõige olulisem ülesanne on organismis aineid transportida. Veri aitab organismi temperatuuri ühtlustada. Vere teine tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Veri on organismis siduv kude, sest vere ja verega edasi kanduvate hormoonide
sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest Hüprelipideemia vastased ained Hüperlipideemia on lipiidide kõrgenenud tase veres. Hüprelipideemia vastased ained on ained, mis normaliseerivad veres patoloogiliselt suurenenud lipiidisisaldust
Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis. Defitsiit - rasva ladestumine maksa, hemorraagia (verejooks, verevalum), vererõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8). Leidub kalamari, munad, sardiinid, makrellid, kapsas. B5 vitamiin e pantoteenhape e antidermatiitne Defitsiit nõrkus, oksendamine, väsimus Pikemaajaliselt dermatiidid, juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades, naga sümmeetriline laigulisus ning jäikus, hüpoglükeemia, krambid.
omaduste tõttu kasutatakse neid ka palju kokanduses. Pähklid on kasutusel toiduainetetööstuses, just õli tootmiseks, aga ka farmaatsiatehastes paljude ravimite valmistamisel. Pähkliõli on eriti populaarne kogu maailmas, sest on saadud külmpressimise teel ja seetõttu säilitanud kõik pähklites olevad toitained. Pähkliõli sobib raviks: organismi nõrkus, suhkruhaigus, kõhuvalud, kõhukinnisus, mao- ja soolehaavandid, nahahaigused, veresoonte lubjastumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsutuberkuloos, maksahädad, ainevahetushäired, reuma ja teised liigestehaigused jm. Pähkliõli võime valmistada ka ise, soovitatavalt kreeka pähklitest: · 0,5 kl peenestatud pähklitele vala peale 1 kl tavalist või veel parem külmpressitud õli · kuumuta vesivannil paar tundi, kurna, jääk kasuta toitudes · hoia külmkapis pikemat aega ja võta sealt õli eeltoodud haiguste korral 1 tl 3 korda päevas enne söö
Ning oma välimuse ja omaduste tõttu kasutatakse neid ka palju kokanduses. Pähklid on kasutusel toiduainetetööstuses, just õli tootmiseks, aga ka farmaatsiatehastes paljude ravimite valmistamisel. Pähkliõli on eriti populaarne kogu maailmas, sest on saadud külmpressimise teel ja seetõttu säilitanud kõik pähklites olevad toitained. Pähkliõli sobib raviks: organismi nõrkus, suhkruhaigus, kõhuvalud, kõhukinnisus, mao- ja soolehaavandid, nahahaigused, veresoonte lubjastumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsutuberkuloos, maksahädad, ainevahetushäired, reuma ja teised liigestehaigused jm. Pähkliõli võime valmistada ka ise, soovitatavalt kreeka pähklitest: * 0,5 kl peenestatud pähklitele vala peale 1 kl tavalist või veel parem külmpressitud õli * kuumuta vesivannil paar tundi, kurna, jääk kasuta toitudes * hoia külmkapis pikemat aega ja võta sealt õli eeltoodud haiguste korral 1 tl 3 korda päevas enne söö
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse
põhjustavad veresoonte seinte pidev rõhu all olemine või lubjastumise tõttu jäigastunud seinad. Ka vaimne pinge, ülekaal, liigne soolatarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine põhjustavad kõrgvererõhku. Südameinfarkt on südame pärgarteri ummistumine. Madal vererõhk ei ole inimesele ohtlik ja seda enamasti ravida ei saa. Atreoskleroos on veresoonte lubjastumine, kus suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestrub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoonte seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Samuti võivad sellesse soonde tekkida hüübinud verest trombid, mis võivad edasi liikuda ja kitsamaid sooni ummistada, kui ummistus tekib nt kopsus, südames või ajus, võib inimene surra
läbitavuse TRANSPORDIVAD 2-te tüüpi valgud: HDL (high-density lipoprotein) suudab kolesterooli ära viia ka arterite vereseintelt LDL (low-density lipoprotein) ei suuda arterite seintelt kolesterooli ära viia --nende hulgast oleneb kui palju kolesterooli jääb veresoonte seintele ATEROSKLEROOS o ehk veresoonte lubjastumine. o ebaõigel toitumisel ladestub liigne kolesterool arterite seintele - veresooned jäigastuvad, tekib lõhkemisoht o kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele 5. vitamiin D e. Kaltsiferool 6. STERIODID -vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid LIPIIDIDE ÜLESANDED: 1
mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu- miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga. Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise piirkondades: nt jäsemete luud, mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on lõppenud, on räni tase madalaim. Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude
sellega kaasnevat valu. 14 5.4. Selgroo jäigastumine Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle normaalset tööd. Vahel kaasub lülisamba sidemete lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu. 5.5 Selgroopõletik Põletik selgrood võib esineda ka põletikuna väikestes kõrvallülides, kõhredes või lihaste kinnituspunktides pikki selgroogu. See võib põhjustada jäigastumist ristluudes, rinakorvis või kaelas. Need vaevused tulevad sageli eriti teravalt esile peale pikemat rahus olemist, nagu näit. peale öist magamist või sügavas toolis istumist. Öösiti peab
Ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S ja levib rõhupulss. 69. Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus? Levimiskiirus oleneb sellest kas pulsilaine levib jäigas torus ( toru ei laiene) siis levib rõhulaine lõpmatu suure kiirusega. Elastses torus põhjustab ülerõhk ristlõike pinna suurenemist ja rõhulaine levib aordis kiirusega 5m/s. Ka oleneb see organismi seisust. Kui organism on vananenud või haige (körge vererõhk, veresoonte lubjastumine), veresooned kõvenevad ja elastsus väheneb ning rõhulaine levimiskiirus kasvab. 70. Pulsilaine valem p = v (l/ t) 71. Mis on viskoossus? Kui suur on vere viskoossus? Viskoossus on vedeliku sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub selles, et vedelikus või gaasis tekkinud liikumine lakkab aegamööda kui on kõrvaldatud liikumist esile kutsunud põhjused. Vere viskoossus on (3-5) x 10-3 Pa.s . Plasma viskoossus on (1,9-2,3) x 10-3 Pa.s
haigusnähud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna veresooned on muutunud nii hapraks; vitamiin A puudus kuivsilmsus ja pimedaks jäämine) 2) Üleküllus ehk hüpervitaminoos põhjuseks vitamiinide üle kasutamine, toidust on hüpervitaminoosi praktiliselt võimatu saada. Põhioht on vitamiin D, kuna toimekogus on väga väike (kaltsifikatsioon nt neerude lubjastumine). Alati on ohtlikum rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine. Vitamiinide varud on rasvas, makskoes ja seotult valkudega veres. Hormoonid Eritingimused 1) Valdavalt sünteesib organism ise 2) Väga kõrge bioaktiivsus (inimestele mõjub juba 10*-9g.....10*-12g) 3) Lühike eluiga (nii aktiivset ainet ei saa kaua organismis hoida) 4) Mitmekordsed kontrollsüsteemid 5) Hormoonid mõjutavad ensüümide sünteesi ja/või aktiivsust (hormoon on nagu päästik)
sündroomiga inimesega kaasa laheb. Vananemine Räägitakse, et Downi sündroomiga inimesed vananevad enneaegselt. Selline sageli esitatud väide on väär ja tekitab üksnes segadust. Vananemine on lai mõiste ja hõlmab paljusid kehalisi muutusi. Pole mingeid tõendeid selle kohta, et Downi sündroomiga inimesed muutuvad teistest varem kortsuliseks, kaotavad juuksed või omandavad mingid muud vananemise välised tunnused. Ka ateroskleroosi (arterite lubjastumine) või osteoporoosi (luude horenemine) puhul pole mingeid tõendeid selle kohta, et need haigused Downi sündroomiga inimesi varem kimbutama hakkaksid. On küll tõsi, et hooldusasutustes elavatel Downi sündroomiga inimestel ilmnevad mõned vananemise tunnused (naiteks rasvasisalduse tõus veres) varem, kuid see on ilmselt seotud niisugusele elule iseloomulikule elustiilile ja toitumisharjumustele. Vananemine on keerukas protsess, mida lisaks bioloogilistele teguritele mõjutavad ka
· Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid: 1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat: · Difusioon Ainete liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale (nt lõhnade tajumine) · Osmoos Lahusti liikumine lahjemast kangemasse lahusesse kontsentratsioonide ühtlustuseni
3. Ummistavad e. obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine bakterite sattudes trombi areneb põletikuline protsess ja tekivad mädakolded 4. Lubjastumine e. petrifikatsioon lubjasoolade ladestumine trombi 5. Infarkt kiire ummistava trombi ja aeglase kollateraalistiku arengu korral tekib kahjustuse piirkonnas isheemia 6. Emboolia verevool võib rebida trombi küljest lahti tükikesi, mis hakkavad verega edasi liikuma DIC- mitteimmunoloogiline mehhanism, kiirendab trombotsüütide tarbimise kiirenemist, areneb trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine.
normaalne funktsioon on eeldus õlaliigese kõikidele liigutustele. Rotator cuff degeneratsioon Rotator cuff`i moodustavad õlavarreluu proksimaalsele osale kinnituvate lihaste: m. subscapularis, m.biceps brachii pika pea kõõlus, m.supraspinatus, m.infraspinatus ja m.teres minori kõõluste poolt moodustatud kõõlusmembraan. Rotator cuff ümbritseb õlavarreluupead kõikides suundades- võimaldab õlaliigese abduktsiooni ja rotatsioonliigutusi. Rotator cuffi kaltsifikaadid (lubjastumine) lisanduvad kõõluselise koe degeneratsiooniga- eriti m. supraspinatuse ja m. infraspinatuse kinnituskohtades! Probleem võib olla põhjustatud ka kõõluste mehhaanilisest asetusest tingituna: acromioni eesmise serva ja coracoacromiaal ligamendi all. Lubjastumine→ kõõluse turse, lokaalne vereringehäire, nähtav röntgenpildil. 32
katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Madal vererõhk ehk hüpotoonia Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg. Eristatakse kaht tüüpi hüpotooniat: üks on haiguslik ja teine inimese individuaalne eripära. Haiguslikku hüpotooniat võivad põhjustada kilpnäärmehaigused, suuremad verejooksud,
annaabi.ee 
