Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 1. Otstarve ja liigitus. Laadimis-lossimismasinaid kasut mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4
Cancelling, LayCan. L/C mis on selle mõiste tähendus? Näiteks 25 märts/2 aprill. See tähendab, et prahtija ei tohi laadima laevale enne seda kuupäeva, kui laev jõuab sadamasse varem ja saab lobuda seda tegemist kui laev jõuab hiljem kui teine kuupäev. 8. Mida tähendab termin "kaipäevad" ehk ,,Laydays" Kuidas määratakse selle arvulist väärtust (algust ja pikkust)? Prahilepinguga kaupade laadimiseks/lossimiseks määratud aeg. Kaipäevade arvestus (Laydays, Laytime) prahilepingu või muu õigusnormiga sätestatud aeg kaupade laadimiseks-lossimiseks. Sõltub nii laadimis- või lossimisnormide absoluutväärtustest kui ka selliste rakendamise korrast, samuti töödeldavast kaubakogusest ja selle paiknemisest kaubaruumides. Mõiste "päevad" võib kaipäevade arvestusel olla erinev.
d) Tuleb alternatiivsetele asukohtadele mõelda. e) Teha järeldus lõpliku asukoha valikuga. 5. Konteinerite kasutamine. Konteinerite kasutamise eelised ja puudused. Eelised: Varastada on suhteliselt raske, saab kasutada ajutise laona, saab transportida kõikide veoliikide kaudu, neid saab korduvalt uuesti kasutada kauba vedamiseks, on kergem lassida ja lossida, siis ei pea manuaalselt eraldi kaupa välja võtma. Puudused: Kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks, lassimiseks ja lossimiseks on vajalik tehnika, väikseid kaubakoguseid pole mõtet transportida. 6. Pakkimine logistikas, kuidas defineeritakse pakendit? Milline on pakendi roll tänapäeval? Pakendit saab defineerida erinevalt. Turunduslikus mõistes kasutatakse seda peamiselt, et reklaamida firmat. Tootjale on peamine eesmärk, et toode oleks õigesti pakendatud. Logistika seisukohalt on peamiseks eesmärgiks kauba pakendi kaudu kauba kaitsmine ja samuti pakkuda ka lisateenuseid sellega. 7
025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett. 2. Laev laadib 700 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks. Küsimus: 1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest? 2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 3. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m,
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem.
Pikkust oli kogel kolmkümend, laiust umbes seitse meetrit ja ta liikus ühe purje abil.Koge istus sügavak vees ning randumiseks vajas ta sobivat ankrupaika või sadamat. Niisuguse laevaga võis Tallinnnast Lübeckisse sõita 6-12 päevaga, sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest. Sellegipoolest suutis üks koge teha kevadest sügistormideni vaid paar sõitu. Harvad olid need aastad, mil õnnestus teha kolm reisi, sest laevade laadimiseks ja lossimiseks kulus sammuti palju aega. Kaup, mida merd mööda veeti, ei kuulunud ainult ühele kaubasaksale. Ühes laevas oli tavaliselt kümne või isegi enama kaupmehe vara. See ei tähendanud aga sugugi seda, et ühel kaupmehel poleks olnud küllalt jõukust kasvõi terve laev oma kaupa täis laadida. Hansakaupmeeste hulgas oli rikkaid väga palju. Asi oli selles, et nii oleks kaupmees võinud kogu oma varast ilma jääda, sest hansaajal oli merereis siiski üsna ohtlik ettevõtmine.
Aereerimise põhimõte seisneb selles, et pulbriline või väga peeneteraline puistematerjal rikstatakse õhuga sel määral, et nende osakeste vahelised kontaktid kaovad. Selle tulemusel materjal muutub voolavaks sarnaselt vedelikuga. Seejärel on võimalik kaldu oleva aerorenni abil materjali transportida. (Sellist transpordiviisi kasutatakse pulbriliste materjalide lossimiseks ja peale laadimiseks traspordivahenditele) 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? a) Lihtsad ehk abitõsteseadmed b) Ehitustõstukid c) Ehituskraanad 98-Mis on tõstemasina teenindusväli? Teenindusväli on pind, mille raames on tõstemasin võimeline lasti ümber paigutama. 99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust? Tõstemasina püsivust hinnatakse püsivusteguriga (K): taastavate jõudude momentide summa
väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2 Külmkonteinerid võivad olla isotermilised või statsionaarse külmutusseadmega. Meritsi veoks isotermilised konteinerid hästi ei sobi, sest reisi pikkus koos lastimise-lossimisega ületab tavaliselt aja, mille jooksul on võimalik tagada konteineris püsiv temperatuur. Meritsi veoks sobivad statsionaarse külmutusseadmega konteinerid. Külmutusseadmete käitamiseks kasutatakse sisepõlemis- või elektrimootoreid. Külmkonteinerite
erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad) f. Laadimis-lossimisoperatsioonid (L-L) a. Tehnoloogiline põhioperatsioon, millele lisanduvad: i. laevade v. muude transpordivahendite toimetamine L-L paika (kai, ladu) ning sealt äraviimine; ii. kauba, L-L seadmestiku, transpordivahendite lastiruumide ettevalmistamine laadimiseks-lossimiseks. g. L-L protsessi tulemusena tekkib sadamatoodang, mille näitajaks on laevale laaditud või laevalt lossitud kauba mass tonnides. h. L-L protsessid a. Otsevariant (transiit) b. Laovariant c. Segavariant 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevade agenteerimise tegevuslubade väljaandmine a
27. Mida tähendab kaubaalusel olev põletusmärk EPAL? European Pallet Association. See märk tähendab, et kaubaalused on sertifitseeritud ning vastavad kehtestatud nõuetele. 28. Mis on stividorialus? Tugev, ümberpööratav, kahest otsast käideldav kahekordse laudkattega kahetiivaline kaubaalus, mida kasutatakse tööks kahveltõstukite ja tõstetroppidega sadamates ja militaarvaldkonnas. Kasutatakse laialt arengumaades tükikauba lastimiseks/lossimiseks. Puuduvad mõõdu-ja tüübistandardid. Võivad alla eri mõõtmetega, üldiselt suuremad kui EUR ja FIN alused 29. Mis on kaubaaluste kuumtöötlemise märgis, millist infot see sisaldab? Kuumtöötluse läbinud pakkematerjal peab olema märgistatud vastavustähisega HT(HeatTreatment) ja mürkgaasiga töötlemise korral vastavustähisega MB. Vastavustähis tõendab, et puidust pakend on päritoluriigis töödeldud ja risk taimekahjustajate levikuks on viidud miinimumini.
kinnitamine. 19 M/S Star on reisilaev, mis veab inimesi ja sõidukeid, näiteks: treilerid, rekkaid, väikseid aotoid jne. Laevas on kaks autoteki kolmas ja viies tekk ja üks lisa autotekk ehk kuues tekk, lisa autotek koosneb neljast rambist, sinna tulevad väikesed autod. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid. Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis
tko= + = 12+10,5=22,5t 3500 4000 Abioperatsioonid: Primorsk : Laeva sisse- ja väljaklaarimine 3t Lastiplaani koostamine 0,3 t Ettevalmistamine lastimiseks- 2,5 t Ballastvee kontroll- 2t 21 Lasti deklaratsiooni koostamine- 2t laevade varustamine kütuse, vee, proviandi ja muuga - t Rotterdam: laeva sisse- ja väljaklaarimine 3t Ettevalmistamine lossimiseks 1,5t Dokumentide vormistamine 2t laevade varustamine kütuse, vee, proviandi ja muuga 2t Tühiseisakute aega ei ole võimalik eelnevalt planeerida. Seetõttu võib kursusetöös neid ajakulusid mitte arvestada või, mis parem, määrata empiiriliselt, kogemuste alusel (10 20% lastioperatsioonide ajast). tts= tko * 10% tts= 22,5*10% = 2,25 t 22 8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE
149-Mille vahel mõõdetakse kraana tõsteraadiust? mõõdetakse kraana pöördeteljest konksu tsentrini ( vt samas mõõt Lmax ja Lmin). 150-Kuidas mõõdetakse noole pikkus? mõõdetakse noole kanna pöördetelje tsentrist noole pea plokirataste pöörlemisteljeni (vt lk 22 joon 4.4 mõõt 10 000). 151-Nimetage laadimis-lossimismasinate otstarve. Laadimis-lossimismasinaid kasutatakse mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transportvahenditele ja nende lossimiseks transportvahenditelt, aga ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilisele vajadusele. 152-Milliseid käiguosa tüüpe kasutatakse laadureil? a) rataskäiguosal:a1) täiskummirehvidega, a2) pneumorehvidega, a3) kombineeritud rehvidega, b) roomikkäiguosal. 153-Milliseid raami tüüpe ja juhtimisviise kasutatakse rataslaadureil? 154-Millised on tüüpilisemad tsüklilise tööprotsessiga laadurid tööorgani järgi? a) kopplaadurid (vt TV joon 1.1) ja (joon 2
Tankerite lastilahutamise osa on jaotatud piki- ja põikivaheseintega paljudeks tankideks. Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris. Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustiku ühenemisel abistavad tõsteseadmed. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: · Kuni -55°C puuraugugaas (LPG), ammoniaak · Kuni -104°C etaan, eteen
Flatrack -- (nagu voodi) Tank-konteiner(paak) 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Tankerid on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest Uutel tankeritel peavad olema ka kahekordsed pardad (double hull) Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Veetakse õli, nafftat. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 °C puuraugugaas (LPG), ammoniaak;
pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil.
Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga
lõpuks kõige tähtsamaks hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga. Vaheseinad
Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustike ühendamisel abistavad tõsteseadmed. Eluruumid ja masinaruum on reeglina ahtris. Kemikaalide tankerid Paljud keemiakaubad on ohtlikud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgisuse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist (vedel väävel) ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kahekordse pardaga
Kontrolli meetmed 1. Püstuvuse kontrolli suhtes lastioperatsioonide jooksul peab kompanii andma üldised juhised, mis sobivad antud laeva- ja lastitüübile ning käsitlevad: · Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega · Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist · Erinõuandeid selliste lastide laadimiseks-lossimiseks nagu raskelastid või vedellastid. 2. Kompanii instruktsioonid peavad nõudma asjakohaseid märkmeid ja sissekandeid kauba laadimis-lossimisoperatsioonide kohta. 3. Sadamapersonali ja laeva kapteni vahel peab olema hea side lastioperatsioonide kontrolli ja kokkulepitud vastutuse suhtes. III Püstuvuse hinnang enne mereleminekut Püstuvuspiiride määramine väljasõiduks 1. Administratsiooni poolt määratud püstuvuspiiride mõistmisel ja identifitseerimisel peab arvesse võtma:
Taglaseketi puudused: suur kaal, pole elastsed. Laeva võtmisel tuleb kontrollida, et poleks pragusid ega muid defekte – eriti keevituskohtadel. Peab olema sertifikaat vajalike andmetega. Ketti, mille diameeter on kulumise tõttu vähenenud 10%, ei tohi kasutada. Keti pikkust ei tohi vähendada sõlmedega. Pilet No. 16 1. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamte vahel vedavatel laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Nendeks võivad olla konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid) ja tankerid (torustikud ja pumbad). Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jpm
Strateegilise eesmärgi saavutamise peamine indikaator on Eesti sadamates lossitud kala suhe Eesti kilu - räime püügivõimalusse. See näitab, palju kala lossivad Eesti sadamates teiste riikide kalalaevad ning seab selle koguse võrdlusesse Eestile eraldatud püügivõimalustega. Siinjuures on oluline vaadata Eesti sadamates lossitud Eesti kalalaevade kilu ja räime lossimiskogust võrdluses Eesti kilu ja räime püügiga, kuivõrd see näitab, kas Eesti kalalaevad kasutavad lossimiseks stabiilselt Eesti sadamaid, või lossitakse Eesti laevade püütud kala ka teiste riikide sadamates. Samamoodi tuleb arvesse võtta ka maismaatranspordiga Eestisse sisseveetava kilu ja räime koguseid, mistõttu on oluline indikaator ka Eesti firmade poolt teiste riikide firmadelt ostetud kala koguse suhe Eesti siseriiklikku kala esmakokkuostu. Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta kohta3. Tabel 3
meetrit veoautode, rekkade, poolhaagiste ja autorongide tarvis. (Pildid 5.23 ja 5.24) Con-ro (container/ro-ro) laevad Uue aastatuhande algul tekkis veoturul vajadus uue laevatüübi järele. Ro-ro alustega veetavate konteinerite arv hakkas kasvama sedavõrd, et sadamas lastimiseks ja lossimiseks ettenähtud aja jooksul polnud võimalik tavapärast mai- ja kassett-tehnoloogiat kasutades enam toime tulla. Ro-ro laevadega suure hulga konteinerite vedamine pole otstarbekas ka seepärast, et konteinerite transportimine laeva mai- ja kassettalustel on kallis ning aeganõudev töö. Oli vaja leida viis teisal-
annaabi.ee 
