Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles
3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga
1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku
476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks
jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Ristiusk-ühendas ristiusulasi, aitas vaeseid, hoolitses keskhariduse eest. Ristusk aitas inimestel millessegi uskuda nind eluga toime tulla. Paavst suhtus halvasti, kuna see kõik toimus tema kahjuks. Paavsti rikkused kadusid reformatsiooniga ja teda ei peetud enam kõige tähtsamaks ning kloostrid suleti.
seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Lutheri kavatsuseks polnud Rooma kirikust lahkulöömine Martin Luther säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja gregoriuse laulu Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu
ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne. Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid?
Sünniaeg: 10. nov 1483, Eislebenis Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31. oktoober 1517 Matrin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta Usupuhastus Luther kaitses oma teese, pidades diskussioone sealsete teoloogidega 1519 tuntuim vaidlus Lutheri ja Johannes Ecki vahel Leipzigis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma 1520 paavst avaldas bulla 1521 Saksa Riigipäev kutsus Lutheri Wormsi Luther ei andnud järele, ta sõnas: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või."
• Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564)
Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega
• Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ...
Reformatsiooni algata oli Martin Luther. Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte- ristimist ja armulauda. Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks
katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6
Bach õppis orelikuntsi ning oli tuntud organist. 2.Iseloomusta J. S. Bachi loomingut! Loomingus polnud Bach mitte niivõrd julge uuendaja, kuivõrd pigem talle eelnenud mitme sajandi muusikatraditsiooni kokkuvõtja. 3. J. S. Bachi elukäik jaguneb neljaks etapiks. Kirjelda neid etappe! I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid
1)sama meloodia esitamine erinevates hääldes hilisema algusega 2) vähikaanon- tagantpoolt ettepoole 3) peegelkaanon 4) vähipeegelkaanon *15.saj alguses oli 3 häälne polüfoonia *sajandi keskel lisandus Bass *polüfoonia- mitmehäälsus kus kõik hääled on võrdsed *a capella- laul kapelli saatel/ ilma saateta vokaalmuusika *orlandes lassus *G.P. da Palestina *HILISRENESSANSS *1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. *ta naelutas Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu.muutus jumalateenistusse liturgia. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule-luteri koraale *Luteri koraal- protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16
6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on? Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost) 7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks? Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Protestantlik koraal on sootuks uut liiki laul. Ülemist viisi laulis kogudus, saateakorde mängiti orelil. Alguse sai homofooniline muusika. 8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming? Kus, millal tegutses, milline oli heli, tuntuim pala.
mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled,
üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon. Kaanon on mitmehäälne helitöö, kus osa hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest kirjapandud häälest.Madrigal on klassikaline itaalia luulevorm; 16.sajandil kõrgstiilis tekst ja muusikaga polüfooniline laul. 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: 1
õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise
Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised
Peaaegu kogu Palestrina muusika on vaimulik- säilinud 104 missat, üle 400 moteti. K: Palestrina Paavst Marcelluse missa - vähese tekstiga (K: Kyrie) osad polüfoonilised, püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile.
Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn))
seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat .Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse , kus temast sai vürst Leopoldi
15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid
· Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa · Weimari-aastatel valmis suurem osa oreliteostest! Esines lossikiriku orelil. Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist)
lõi kõikuma nende positsiooni ühiskonnas ja nõrgestas väga tugevasti paavsti võimu. Seda eriti pärast Christoph Kolumbuse merereisi üle Atlandi ookeani, kus avastas 1492 aastal Ameerika. Mitte vähem oluline ei ole ka Martin Lutheri nn 95 teesi avaldamine, milles ta kritiseeris toonases kirikus levinud indulgentsidega ehk ajalike patukaristuste kustutuskirjadega kaubitsemist. Legendi järgi naelutas ta need teesid 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Eraldi lõiguna tuleb mainida arstiteaduse arengut. Ülikoolid hakkasid rohket huvi tundma inimese füüsilise keha ja elundite töö vastu. Püüdes vastata küsimustele, mis elundid kusagil paiknevad, kuidas välja näevad ja töötavad, miks haigestutakse? Et osata vastata, oli vajalik inimeste lahkamine, mis andis tugeva aluse ühele teisele teadusharule anatoomiale. Ka Leonardo Da Vince ja Michelangelo tegelesid
liikmeks. · 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Usupuhastuse algus · Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele · Saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. · Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520
vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel
vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel
Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a
1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal Chlodovech Merovech Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia Karl Martell Frangi valitseja, hea strateeg, võitis Potiers´ lahingu
õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai 3
Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhauseni majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Mühlhausenis elades abiellus J.S.Bach Maria Barbara Bachiga. Weimar (17081717) Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades neid karistusega. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann Bach (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714).
Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku- pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun- kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu
jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel · Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega. · Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu. Luhter pani kahtluse alla põhimõtted: · indulgentside kritiseerimine · kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda. Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles.
areng. Reformatsioon ehk usupuhastus Suurim vapustus kristluse ajaloos. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Usklike paheline elu ja suured kulutused. Katoliku kiriku vaba voli valitseda. Martin Luther (1483-1546) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele. Viies tase Wittenbergi lossikiriku uksele löödud 95 teesi. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. 1520 pandi Luther paavsti käsul kirikuvande alla. 1521 kuulutas Karl V Lutheri lindpriiks. 1526. aastal said vürstid õiguse määrata oma alluvate usku. 1529. aastal üritati luteri usku keelustada. 1555. aastal kuulutas keiser välja Ausburgi usurahu, millega aktsepteeriti luteri usku. "Kelle valitsus, selle usk." Vastureformatsioon Reformatsioon leidis toetust ka teistes Euroopa riikides.
... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid
... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid
muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. 1708. aastal läks Bach Weimarisse ning sai sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid
1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912 1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus KreekPeeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised
Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Reformatsioon Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine
toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.
Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond
ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles
Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku
Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated: Ta oli päris Saksimaalt, isa soovil oleks pidanud õppima juristiks, aga ta läks Wittenbergi teoloogiat õppima. Ta ei pidanud indulgentside müümist õigeks. Ta lõi 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis laialdaselt levisid. Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel, tunnistas vaid armulauda ja ristimist, vaimulikel oli õigus abielluda, oli kloostrite vastu, tõlkis Piibli saksa keelde. Ta kuulutati lindpriiks. || Toonane paavst Leo X Medic suhtus alguses ükskõikselt sellesse. Talle meeldisid ilmalikud huvid. (teater, maskeraad). Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus
annaabi.ee 
