värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve Lootevee ülesanded: 1. Kaitse põrutuste eest 2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2
Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10
Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest;
Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
Tekib sügoot, toimub mitoos- mille järgi moodustatakse kobarloode, moorula ja viimasena blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. 26. Millised võimalused on organismidel lootejärgseks arenguks ? Too näiteid. Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest. Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ? Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk. Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid :
6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena?
Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises Kromosoomide ristsiire ehk Crossing over - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt), tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse, areneb blastotsüst 7 päeval pärast, viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta, embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene.
… areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/ Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. • Allantois ehk kusekott Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. • Koorion ehk kõldkest ehk irdkest Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Rakkude diferentseerumine ehk (nende ehituse ja talitluse) eristumine Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt. Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu
toimub 2 v 4 raku staadiumis Tähtsus-taastatakse hulkraksus,moodustuvad rakkude vahelised kontaktid,taastatakse normaalne tuuma suhe 8. Lootekestad: kõldkest, kusekott, vesikest, rebukott - milleks neid vaja on? vesikest e aminion-kõige lootepoolsem,kaitseb põrutuste eest ja kuivamise eest,hoiab püsivalt temp kusekott e allantios-kujuneb nabaväädiks,see ühendab loodet ja platsentat,loote jääkainete ja gaasivahetus kõld e koorion-osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel rebukott-algne toitevaru 9. Ühemunaraku ja erimunarakukaksikud, siiami kaksikud kuidas alguse saavad? 10. Platsenta ja selle tähtsus 1)ema ja loote ühendamine 2)ainevahetus 3)barjäär haigustekitajate vastu 4)antikehdae varustamine 5)naissuguhormoonide tootmine 11. Mis on biogeneetiline reegel? 12. Organismide lootejärgse arengu etapid (noorjärk, sigimisjärk, vananemisjärk) ning tea mis neis elufaasides
Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e.vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e.kõld või irdkest: kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest ·kaitse veekaotuse eest ·vähendab raskujõu mõju ·kaitse temperatuurimuutuste eest ·tagab stabiilse sisekeskkonna ·on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta e.emakakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Paltsenta ül: 1ainevahetuslik 2paltsentaarbarjäär 3loote varustamine antikehadega 4toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode e.gastrula Esmalt kujunevad 2 rakukihti: ektoderm ja entoderm
29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta. 30) Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Siis tekib emakaväline rasedus. 31) Mis on lootekestad? Looteümbris selgroogsetel loomadel ka inimestel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. 32) Nimeta lootekestad ja nende ülesanded. Kõldkest- kõige välimine lootekest mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp. Muutuste eest. Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond. 34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone.
Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula
ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne:
emakaväline rasedus. e. LOOTE KESTAD: Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu i. Amnion ehk vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest ii. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. iii. Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. f. LOOTEVEE ÜLESANDED: i. Kaitse põrutuste eest ii. Kaitse veekaotuse eest iii. Vähendab raskusjõu mõju iv. Kaitse temperaruurimuutuse eest v. Tagab stabiilse sisekeskkonna vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1
Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest kaitse veekaotuse eest Platsenta vähendab raskusjõu mõju ainevahetuslik kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula
22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone. 23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees. Rakkude
Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule d) toodab hormoone, vt hormoonide osa
s ig im is e lu n d Lootekestad: ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm:
• Ülesanded: kattev kaitsefunktsioon (nt. toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook § Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga § Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal) § Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust § Inimesel HEMOKORIAALNE platsenta, st. Loote koorionihatud nagu ujuksid ema verega täidetud ruumides (ema ja loote veri ei saa kokku) § Ülesanded • Gaasivahetus loote ja ema vahel • Ainevahetus (lootele toitained, emale kusiained) • Toodab erinevaid hormoone • Kaitsebarjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja
Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5 Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm (välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond
Lk 110 1) Meioosi peamine eesmärk on kromooomide kahekordne vähenemine tütarrakkudeks 2) Haploidne-kaks korda vähenenud kromosoomistik diploidne kahekordne kromosoomistik Lootekestad -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Aminon e. Vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: · Kaitse põrutuste eest · Kaitse veekaotuse ees · Vähendab raskusjõu mõju · Kaitse temperatuurimuutuste eest · Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahtuslik 2. Loote varustamine antikehadega Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmaslt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Hiljem mesoderm
veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega. Neljanda ja viienda kuu jooksul moodustuvad detsiiduast vaheseinad. 16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi
Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib
* kaitse veekaotuse eest * vähendab raskusjõu mõju * tagab stabiilse sisekeskkonna. * on joogi ja urineerimiskeskkond.(7 arengukuul loode joob ja urineerib 0,4l). Lootevesi vahetub iga 3 tunni järel. Lootevett on umbes 2l. Allantois e. kusekott : - tekib areneva soolestiku jätkena. Sellest kujuneb nabaväät(ühendab loodet ja platsentat) Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest : - kõige välimine lootekest. koorioni iseloomustavad hatud. Hatud osalevad lootepoolse platsenta kujunemises. - sündimise käigus koorioni hatud rebenevad, ja tekib veritsus. Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid
2) basaaldetsiidua, mis paikneb lootemuna ja emakaseina vahel, 3)parietaaldetsiidua, mis katab emakaõõne seda osa, kus lootemuna ei ole. Basaaldetsiiduast kujuneb raseduse arenendes platsenta e. emakoogi emapoolne osa. Parietaal- ja kapsulaardetsiidua ühinevad raseduse III-IV kuul, kui lootemuna on kasvanud juba nii suureks, et täidab kogu emakaõõne. Koorion e. kõldkest koosneb siledast kõldkestast ja tihedahatulisest kõldkestast. Tihedahatuline kõldkest moodustab plastenta lootepoolse osa. Amnion e. loote vesikest moodustab suletud ümbrise lootele ja teda ümbritsevale looteveele. Amnion asub vahetult koorionil ning läheb üle nabaväädile. Amnion koosneb silindrilisest ja kuubilisest epiteelist ning sidekoerakkudest, ta eritab lootevett. Raseduse kasvades suureneb amnioniõõs kiiresti ning loodet ümbritseva lootevee hulk kasvab. Platsenta Platsenta talitlus algab raseduse 12.-14.nädalal. Platsenta moodustub basaaldetsiiduast
Inimese lootekestad. Amnion e. vesikest vaata vee ülesanded organismi tasandil. Allantois e. kusekott moodustub soole keskmise osa jätkest ja pärisimetajatel kujuneb sellest nabaväät, mis sisaldab veresooni, nabaväät ühendab loodet ja platsentat. Allantoisi olemasolu tõestab naba (naba on teistel loomadel ka, pingviinidel naba pole pole imetaja). Koorion e. ird- või kõldkest- kõige välimine lootepoolne kest, moodustab hattusid ja annab lootepoolse osa platsentast. Platsenta e. emakook- olemas nii loote kui emapoolne osa. Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele. Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis