suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode;
Seemnerakud tavaliselt samal päeval. Viljastumine toimub katseklaasis. In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva. Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht
Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng
Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega
6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena?
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest
Kui viljakeha ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. ·munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi ·seemnerakk kuni 72 tundi ·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk ·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu
munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk; Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale. • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad
2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula
menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode
Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
emakaväline rasedus. e. LOOTE KESTAD: Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu i. Amnion ehk vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest ii. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. iii. Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. f. LOOTEVEE ÜLESANDED: i. Kaitse põrutuste eest ii. Kaitse veekaotuse eest iii. Vähendab raskusjõu mõju iv. Kaitse temperaruurimuutuse eest v. Tagab stabiilse sisekeskkonna vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik
(putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks
Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale. 17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud.
Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta.
Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote
munandimanuses. OVOGENEES- munaraku areng. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine, esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus) VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott-
a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21
käsn, minipillid, kombineeritud pillid, SOS pillid, emakasisene spiraal, hormoonspiraal, naiste steriliseerimena, meeste vasektoomia. 26) Kirjelda viljastunud munarakuga toimuvaid muudatusi esimes 7 päeva jooksul. Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast
4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6
põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lo
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid,
Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe
s ig im is e lu n d Lootekestad: ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm:
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1.
Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus.
Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus
5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist.
emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Moorula e kobarloode enne emaka külge kinnitamist jagunenud munarakk, on täpselt sama suur kui esimene munarakk. 36 h pärast viljastumist. Kõik rakud jagunevad korraga. Seda nim täielikuks lõivustumiseks. Munajuhas 4-5 päeva. Emakas toimub pesastumine. Blastotsüsti staadium (loomade puhul blastula). Gastrula stadium ehk karikloode. 3-4 nädal. Lootelehed: ektoderm, entoderm, mesoderm. ektoderm-paneb aluse närvisüsteemile; naha pindmine kiht(marrasnahk) tekib ektodermist; meeleelunditele paneb alguse. Entoderm-tekivad seede ja hingamiselundkond Mesoderm- temast areneb tugi ja liikumis elundkond; eritus- ja sigimiselundkond Teratogenees-looduslik väärareng, seda põhjustavad teratogeenid. Teratogeenid: 1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused),toksiinid
Kindlustatakse kombinatiivne muutus Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid)
kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti rakkudest moodustavad keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude Mesoderm: tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Entoderm: seede-ja hingamiselundkond
takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi → seemnerakk kuni 72 tundi → viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu → tekib sügoot ehk viljastatud munarakk → edasi toimub lõigustumine (mitoos) → munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Viljastumine → Munarakku jõudmiseks liiguvad spermid läbi emaka munajuhadesse → munarakuga kohtudes eraldavad spermid lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. → spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Kunstlik viljastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
